Browsed by
Category: Muu

See on Nöep

See on Nöep

Vahepeal toimus mul ju kassipoja päästmise aktsioon ning nüüdseks on kaks ööd kiisu meie kodus olnud. Ka Pesaleidjaga võtsin ühendust ning kui ma kasslapsele ise kodu ei leia, siis püüan seda teha nende abiga ja minust saab ametlikult hoiukodu pakkuja.

874B3C6C-D17B-4D47-819D-A1F86319C44C

Aga ma nüüd räägin kassist ka. Kassiema hülgas ta väga pisikesest peale ja mulle tundus ta nii õnnetu olevus. Kui teda aga pühapäeval esmakordselt nägin, jooksis ta mulle rõõmsalt vastu ja kui käe ulatasin, haaras sellest kinni ja tahtis mängida. Vaimusilmas olin ette kujutanud, et ma tulen, kassipoeg jookseb kuhugi kõige kitsamasse prakku ning siis me 3 tundi meelitame  teda välja tulema. Ei! Mingi maaprakku pugemine on küll viimane asi, mida see kass teha tahaks.

Esiteks ta on poiss. Nimi oli Berta, aga mina tuvastasin temas poisskassi. Samas, kui naistel võib olla habe, miks ei võiks poisskassi nimi olla Berta. Ma ise kutsun teda pisikiisuks. Mul on kodus siis hetkel suurkiisu (Friskin, minu kass), väikekiisu (Jinxy, minu kass) ja pisikiisu (triibikpoeg, kasulaps-kass). Ma olen oma kasse pool ajast sedasi kutsunud, ma ei tea miks, Karl ka ütleb neile nii. Vahepeal kutsusin uut ka Nööp, aga see oli kuidagi nii maakas, et mõtlesin moodsama nime peale – Nöep (nöpp). Nagu Andres Kõpperi artistinimi.

Kodus kartsin, et Friskin sööb ta ära või vähemalt skalpeerib või istub laiaks. Kuri oli ta esimene päev küll, sisises ja kokku ma neid väga ei lasknud. Uus kass urises muide vastu, ta oli ikka väga tuus. Jinx nägi ka uut kassi ja… puges maaprakku. Sellest ka mu mingi ettekujutus, kuidas väiksed kassid prakku poevad. Järgmine päev hakkasin pisikassi Friskiniga harjutama ja nüüd on teine päev ja nad lihtsalt möllavad päevläbi koos. See näeb välja nii, et pisikass hüppab talle peale ükskõik, mis asendist ja kuskuhas. Suurkass paneb talle käpaga vastu peab. Pisike kass korra heitub ja sekundi pärast hüppab nagu lendorav talle jälle selga. Vahepeal Friskin ei viitsi ja jalutab minema, aga pisike tormab nagu püssikuul talle jälle sappa. Koguaeg ajab teda taga, ning kuigi nad üksteist veel ei laku ega kõrvuti ei maga (nagu mu kassid omavahel teevad), siis mingi hullamine käib küll koguaeg. Õnneks ühtegi asja pole kummuli aetud, midagi kraabitud pole ning kiisu oskab kasutada ka liivakasti.

Vahepeal julgeb Jinx maapraost välja tulla. Hiilib suurde tuppa, vaatab väikest kassi, teeb “Khhhhhhhhhhhh!!!!!!” ja läheb prakku tagasi. Pisikassile must ka väga ei meeldi, aga Friskin on talle kui mentor.

79A60FF9-2899-4B82-AFFF-2DB4DB29AA25
Bermuda kolmnurk

Mõni magamispoosi näide:

EB3A0922-D295-416C-9363-189F2D7E5536
Reaalselt ta magas nii 🙂

Kaks ööd olen kiisu pannud ööseks vannituppa. Meie vannituba on suur, seega ta ei olnud ruutmeetrises uberikus kinni. Tegin talle sinna pesa, viisin liivakasti, panin natuke süüa ja juua ning mänguasju. Uks kinni. Ei usaldanud teda ööseks teiste kassidega jätta, kartsin esialgu, et läheb kaklemiseks. Kiisu oli täiesti rahulikult need kaks ööd vannitoas ja ei teinud piuksu ka. Kui hommikul vara ukse avasin, pikutas ta mõnusasti oma pesas ja kui silitama hakkasin, ärkas üles ja tahtis mängida. Uskumatult julge ja iseseisev kassike, ise alles ca 2 kuune või natsa üle. Autosõidu 1,5h elas puuris ka sedasi üle, et nägu oli peas “Noh, kuhu minek.” Piuksu ka ei teinud, magas hoopis ja vaatas niisama ringi.

Täna tulin pärast tööd koju. Karli polnud ja kassid olid vabalt üle korteri lahti. Kõik oli korras, midagi polnudki juhtunud. Võtsin kiisu sülle, heitsin voodisse kerra ja nunnutasin teda, kuni ta magama jäi. Ta vist nii väike veel, et jääbki jube lihtsasti süles magama. Eriti meeldib talle selili olla ja siis kõhu ja kurgu alt sügamine 🙂

DBA75FC8-CF04-4F68-BB10-A5BABED59BCA  No nii nunts tegelane 🙂

330FADAB-C393-4806-AC6E-5F6F1D044D42

 

 

 

Pläma

Pläma

Osalt tahaksin ma end seest tühjaks kirjutada (kui see võimalik üldse on), teisalt ma lihtsalt ei tee seda, sest see nõuab sisekaemust ja süvenemist. See mõte kõlas nüüd täpselt nii, nagu mul sõbrannale kunagi ammu-ammu boyfriend ütles, et tead, ma nägin poes ühte CD plaati ja tahtsin sulle osta, aga… ma ei ost 😀

Aga suvalist pläma võin ju ajada. Sekkarileiud ehk Agnes kirjutas eile üle pika aja postituse koos piltidega, kus ta muidugi särab, nagu oleks lotoga 300 000 eurot võitnud, aga minu meelest särab ta alati nii. Super näide, et ilus inimene lihtsalt ongi ilus 😀 Tavainimene (mitte nagu tavaline inimene versus ilus inimene, vaid blogija Tavainimene :D) kirjutas kunagi nii:

Väga noore, väga pika ja väga kõhna inimese seljas näeb kuitahes pentsik riietus välja nagu kõrgmood.

Mitte et Agnes pentsik oleks, ei. Lihtsalt mu meelest see on väga tabavalt öeldud, laiendage seda, kuidas tahes. Samas ma tean, et maitsed on väga erinevad, aga mulle tõesti visuaalselt meeldivad mingi piirini kõhnad inimesed. Ilusad vormis kurvikad naised meeldivad tegelikult ka 🙂

Sekkarileidude Agnese kaltsukaleide on vähemalt mul küll nii põnev vaadata ja ta viimane postitus pani mind oma viimaste kaltsukaostude peale mõtlema. No näiteks…

51F47956-8A05-4BFE-A3C8-4AE67EFA34AC
Õhukesest materjalist pintsak-jakk-pluus Paavlist. Maksis 4 eurot. Need punased Conversid on juba vana leid Sõbralt Sõbrale kaltsukast, maksid 1,50, kui õigest mäletan.

Siin allpool on see lilleline õhuke pintsak-pluus paremini näha. Lisaks Paavlist lühikesed püksid (2 eur), suvakas valge särk (2 eur), sõjaväeroheline jakk (3 eur).

09467172-BC74-43ED-BBC2-A7877FFC4EC9

Juuksed toonisin mõned päevad tagasi pesus mahakuluva värviga oranž-roosaks, sest… see värv vedeles mul kapis ja miks mitte 🙂

B4887A54-870E-4892-8D46-7C0F55468E63
Must kleit – ostsin just Kaubamajast, oli allahinnatud ja maksis 48 eurot. See oli nii minulik, ma ei saanud ostmata jätta. Paremal all nurgas on üks hiljuti ostetud pluus Paavlist, maksis paar eurot.

Must kleit on Althea oma. Mingi Eesti bränd, aga mu meelest saanud liiga vähe tähelepanu. Kaubamajas Althea sektsioonis ringi käies tundub kohati nagu ta oleks mingi Montoni vana-vanaema, aga tegelikult on seal  konservatiivsemate riiete kõrval ka väga vahvaid leide.

8A053F54-B81D-4FDD-8DC9-B1F992AC7001All pildil ülevalt vasakul on lapse kaks paari pükse ja üks kampsun – Paavlist, 4 eur/ ese. Kampsun on pehme ja helesinine tegelikult. Rohelised ja valged püksid on minu omad, valged sain Haapsalust hiljuti mingist kaltsukast (maksid äkki 3-4 eurot) ja rohelised kott-püksid… issand, just ostsin, aga ma ei mäletagi, kust… Ka mingi paar eurot. All vasakul on minu hallid teksad (Haapsalust, paar eurot maksid) ja roosad õhukesed püksid Uuskasutuskeskusest (maksid 1 euro). Pintsak on Sõbralt Sõbrale poest, maksid paar eurot. Mitte päris minu stiil, aga samas mõni päev vast tuleb tuju kanda 🙂

53FAC24C-D2E9-43D5-99C0-E71C5750A17D

Tulles tagasi juuste juurde, siis juuksur kärpis neid ikka korralikult. Mul kasvavad juuksed väga kiiresti, aga kahjuks murduvad ka liiga lihtsalt (ükskõik, mis hooldusvahendeid ma ei kasutaks!). Enne ja pärast:

Ostsin Tradehousist mingi lokitangi moodi värgi ka, sest sirgendajaga keerates ei tule laine pähe üldse lihtsalt. No ja kulme värvisin esimest korda elus täna ise, sest sõbranna veenis mind, pidavat megalihtne olema. Ma ei tea, mis ma ette kujutasin, et seda ise värvimist kartnud olen – et värvin mööda ja saan sellised kulnud kulmud nagu praegu moes? 😀 Igaljuhul tulemus tuli mul mu meelest viisakas ja oli tõepoolest megalihtne.

Puhkus algas. Aga pole üldse sellist tunnet, et yeah, f*cking yeah, nagu varem puhkuse saabudes :D. Kui mul varem oli puhkuse alates umbes mingi selline mood:

ready-to-party-funny-gif

… siis nüüd olen ma tööl olnud ka iga päev selline 😀 Ma oleks vabalt edasi pannud, suva see puhkus aga samas eks natuke on ikka mõnus ka, umbes midagi sellist:

giphy
Pole see ka kõige halvem emotsioon just 😀

Reisile ostsin kaasa lastele ka erinevaid mängukaarte, võtsin ka lendava taldriku (nostalgialaks!) ja otsin pildil oleva takjapallimängu. Mingitel hetkedel läheb neid ilmselt vaja.

D16AF9A3-793C-44AD-9A5E-9E7F7ACCACD4
Kaelatugi lapsele lennukisse

Veekingad võtan seekord lapsele kaasa, need saatis mulle Aquatics. Meil pole selliseid varem olnud, aga laps saab kivikliburannas ka möllata nüüd.

E2BE14F7-3BD5-4494-B103-80E8EF1117B5

Mis veel… Jätkuvalt otsib üks kiisuke kodu. Pesaleidjaga suhtlesin ka, ilmselt pakun ise kiisupojale hoiukodu, kuni ta päris koju saab. Paari nädala pärast saan ta Tallinna tuua, praegu ta veel liiga väike emmest lahutamiseks. Aga no need silmad… Hästi uudishimulik ja inimsõbralik kiisuke on 🙂

IMG_1071
OMG, ma tahan teda ise, aga ma tean, et ma ju ei saa!!!

Nüüd ma lõpetan. Kallan väikse veini ja äkki vaatan isegi mingit õudukat…

Kas teil on olnud nii?

Kas teil on olnud nii?

  1. Kas teil on olnud nagu niimoodi, et kätte jõuab reede ja mõtlete, et teete mõnusa koduse nädalavahetuse, et lösutada, päevitada ning puhata välja, sest järgmisel nädalal on juba ees ootamas kaks õhtut sõbrannadega, üks üritus töökaaslastega, lisaks kohtumine maakleriga ja valmistumine reisiks, pluss igapäevatöö jne? Nii, no midagi sellist teil kindlasti on olnud.
  2. Aga kas teil on olnud ka nii, et kõige selle juures, kus te reedel just mõtlesite nädalavahetusel puhata, teete te 2 tundi hiljem töökaaslastega plaani, kuidas võiks õhtul hoopis kokku saada ühe töökaaslase Kadrioru terrassil, mehed kaasa võtta ning veini ja booli juua ning veits jämmida?
  3. Ning siis, kui te olete selle reedese jämmimise ära teinud, on teil olnud nii, et mõtlete laupäeval, et ohh, nüüd võtab lõpuks aja maha, ning 2 tundi hiljem kutsute lambist sõbrad endale katuseterrassile külla, sest ilm on ju nii mõnus ja veini on ka kapis ja… Ja need sõbrad kõik tulevadki, mis omakorda viib selleni, et me läheme välja ja ma naasen pool 6 hommikul.
  4. Ja noh, on teil olnud ka nii, et arvestades kõike seda nädalavahetuse jämmimist ja tuleval nädalal juba kolme õhtust üritust, mis ees ootavad, kutsute te veel üheks järgmise nädala õhtuks sõbrad külla? Sest lihtsalt ongi nii tore!

Et kui ma lähiajal südari saan, siis teate – mu sõbrad tapsid mu.

Päise fotol siis õhtune Kadriorg ja pisike pilu merd, mis meie vaadet kaunistas.

 

Hommik on õhtust targem

Hommik on õhtust targem

Öösel üles ärgates elan ma vahel täiesti teises reaalsuses. Ma ei ärka küll tihti öösel üles, aga kui ärkan, siis võin kujutada siiralt ette asju, mis hommikul ärgates tunduvad lausa absurdsed. Näiteks täna öösel ärkasin üles ja olin absoluutselt veendunud, et mul on varbas gangreen ja kuidas ma juba varem selle peale ei tulnud. Ehk siis vereringehäiretest tingitud koekärbus. Miks mitte eks?! Mul nimelt on suure varba küüne peal mingi natuke tumedam laik tekkinud (ilmselt lõin varba hiljuti ära, ei mäleta) ja öösel tundsin, et varvas tuikab… Ning järsku mõistsingi, et p*rsses – see on gangreen.

Miljon asja käis peast läbi. Tuli meelde, kuidas kunagi üks töökaaslane rääkis, et ta isal oli gangreen jalas ja ta suri ära, sest ei lubanud jalga maha võtta. Siis jõudsin mõelda, et ISEGI, kui see ei ole gangreen, siis järelikult on see lihtsalt tavaline lihasööja bakter. Ehk siis kärbuslik sidekirmepõletik. Vahet pole, mis varbal täpselt viga, aga raudselt kärbub. Kujutasin ette elu ühe jalata ja meenutasin, et kas linnapildis olen ühe jalaga naisi tihti näinud. Mitte eriti. Siis mõtisklesin, et kuidas Karlile meeldiks, kui ma siin ühe jalaga ringi hüppaks. Mina ei tea, veits ebamugav ju 😀 Mingi hetk jäin ikka uuesti magama ja hommikul ei saanud ma nagu ikka aru, KUIDAS ma reaalselt ärkvel olles suudan selliseid asju ette kujutada. Aga see ju ei ole kõik. Tavapärased näited läbi elu.

  • Sõda. Kuulen, kuidas mingid väed lähenevad ja mõtlen, et no oli tore. Natuke kuulatan ja kardan ja siis jään uuesti magama.
  • Maja kukub kokku. See on mul kõige tavalisem öine katastroofimõte. Ärkan öösel tundega, et kohe kukub meie maja kokku. Arutlen endamisi, et kas on võimalik, et me jääme ellu.
  • Pommitamine. Ärkan, sest olen kindel, et kohe lendavad mingid lennukid üle meie majade ja viskavad pommid peale. Kaugelt juba kuulen, kuidas pommid lendavad ja lähenevad… Ja siis jään magama.
  • Maailmalõpp. Et mingi suur tulekeralaine käib üle Maa ja muudkui läheneb meie poole… Kujutan ette, et see on ikka nii nõme olukord… ja jään magama.

Ei, need ei ole unenäod, ma olen täiesti ärkvel, vahel joon vettki voodi kõrvalt. See ei ole ka paanikahoog, sest ma olen täitsa rahulik, süda ei peksle, lihtsalt veits kardan ja mässin end teki sisse. Ma mäletan lapsepõlvest kahte asja, mida ma väga kartsin, ja usun, et see hirm on nende asjadega seotud. Elasin lapsena Kohtla-Järvel kortermajas, see maja oli suur ja lahmakas ning selle kõrval oli samasugune maja ning selle kõrval sarnane. Mingi hetk tekkisid majades mingid imelikud praod… Suured tõstukid tulid ja põhimõtteliselt haakisid need vaod “klammerdajaga” kinni. Hiiglaslikud klambrid takistamaks maju… pooleks minema? Internetti ei olnud, olid vaid kuulujutud ja need oli väga kriipid. Teine asi oli Jõhvi viadukt, millest pidime väga tihti üle sõitma, kui vanaema juurde läksime. Ja siis järsku tuli info (mul pole aimugi kust), et see viadukt (sild siis) on varisemisohtlik. Aga sõideti ikka. Ma kartsin koguaeg, et see kukub meie all kokku ning tänaseks näen ma vahel öösel unes sarnast silda ja et ma olen seal sillas hädas.

Põhimõtteliselt võiks mu teine nimi olla Katastroof. Sidekriipsuga.

Foto: pexels.com

On keegi, kes tunneb kedagi, kes tunneks kedagi…

On keegi, kes tunneb kedagi, kes tunneks kedagi…

On kedagi, kes tunneb kedagi, kes tunneks kedagi, kel oleks südames ja kodus ruumi sellisele nunnule kiisupojale? Ei ole minu kiisu, aga palun abi leida keegi, kes selle pisikese kiisu äkki “adopteerida” saaks. Isiklikult ostan omalt poolt kaasa kassi WC ja kraapimispuu kui vaja. Võite kirjutada otse mulle ebaparlikarp@hotmail.com, kui teil oleks sellele väiksele rääbule võimalik kodu pakkuda või kui teil on lisaküsimusi.

34985068_1781990125202341_8080957065930997760_n

34860792_1781990558535631_2485751462596968448_n

Käbi ei kuku kännust kaugele

Käbi ei kuku kännust kaugele

Laps ütles mulle täna hommikul:

“Emme, sa oled nii lõbus. Kas sul on hea meel, et sa olemas oled? Mõtle, kui sind ei oleks olemas, siis oleks terves maailmas kindlasti mingi protsent vähem lõbu.”

Mul oli nagu, et omg, nii vahva kompliment! Ja siis vaatas ta peeglisse (seisime koos koridoris suure peegli ees, ma hakkasin tööle minema) ja ütles:

“Emme, aga sa näed praegu välja nagu NELIKÜMMEND!”

Cde6LaK

Küsisin, et mismõttes NELIKÜMMEND?!

“No, sul on siin suu juures kortsud ja… sa näed välja nagu proua.”

Olgu öeldud, et mul olid jalas tennised ja veidi üles keeratud smart-casual kottpüksid ja suur tutt pealaele keeratud.

0BB053A7-6C2F-4E1C-8790-492190934FA6
40, siis 40 😀

Küsisin seepeale, et sa muidu oled näinud neljakümneseid naisi või. Tead ikka, millised nad enamjaolt on? Ja olin valmis otsima talle kohe telefonist pilti lodevast mutistunud 40aastasest. Nii kaugele asi siiski ei läinud.

Nunnu on see, et mingi nädalake tagasi olime lapsega Haapsalus kohvikus ja ta osutas vaikselt ühe kõrvallauas istunud ca 47-50 aastase naise suunas:

“Emme, vaata, kui sina vanaks saad, siis sa oled täpselt samasugune.” 

Vaatasin seda naist, kes suure tõenäosusega sõi seal oma täiskasvanud tütrega, ja… mõtlesin, et issand, kui kena naine. Umbes täpselt selline ma tahaksingi 50selt olla – jätkuvalt sale, mitte liialt blond, tagasihoidlikult meigitud, hoolitsetud naha, peenikeste käte ja lihtsate lõigetega.

Millisena te end vanemana ette kujutate?

 

 

 

 

Klõpsud

Klõpsud

Ma pean nüüd selle lollaka triki tegema, et ütlen, et mul on täiega hea uudis, aga ma ei saa (veel) rääkida. Nii et sellest ei tahtnudki ma täna rääkida. Seega ühel teisel teemal… 😀

Ükspäev avastasin, et kui viitsin, siis klõpsan hommikul tööle minnes või mingis suva kohas oma harkjalgadest pildi. Naljakas, kuidas riietumine on absoluutselt üks minu eneseväljenduse osa, täpselt samamoodi nagu kirjutaminegi. Ma töötan juba mõnda aega reklaamiagentuuris ja saan käia just nii, nagu ma tahan. Mitte et ma enne pangas oleks töötanud ja konservatiivne pidanud (oh ei!) olema, aga no ei olnud seda tunnet, et… Midagi hoidsin iga päev endas tagasi. NÜÜD ma tunnen, et ma olen õiges kohas, et ma nii vaimselt kui ka füüsiliselt olen oma uue keskkonnaga kontaktis.

5B71D132-783E-4658-B5F4-968EE21D6D91
Sall ja Converse tennarid: kaltsukast. Need tennised maksid 1,5 eurot, samas on mul kaks paari Converse ostetud ka päris poest umbes 30 korda kallimalt 😀 Jope: Superdry. Püksid: vist G-Star, aastaid vanad. Pluus: Mango, aastaid vana.
50F989E2-49C3-481B-8FFD-B268C5916E25
Tossud: Esprit. Kleit: Happeak. Munad: Reserved (vist).
547F539F-A15A-4E1B-8AD7-6CF8BA5E0544
Kleit: H&M, paar aastat vana. Pintsak: River Island. Kaelaehe: Itaaliast kuskilt vist. Kott: French Connection, ka juba päris ammune ost. Kingad: täiesti nimeta mu jaoks, ABC Kingast ostetud.
654DA589-CF34-4B1F-B673-2653035D643D
Siis, kui mul ühel ärikohtumisel paluti sisse tulles jalanõud ära võtta ja anti sussid 🙂 Kleit: Ivo Nikkolo, kaltsukast. Kott: Hosewear (vanadest kasutatud tuletõrjevoolikutest tehtud, Eesti firma). Sussid: võõrad.
0487BB9E-86A6-4F8B-8B50-8E958CDDAC70
Kott, püksid, tagi: kaltsukast. Tennarid: Le Coq Sportfit. Pluus: sajandivanune kuskilt.
4BAE0FC0-021A-4E67-89A4-FD4751F425A9
Tossud: Esprit. Pluus: H&M, aastatetagune ost. Pikk jakk: S. Oliver. Teksad: kaltsukast.
44E7B116-11EC-44C3-AE8F-78B725EB3E03
Muumitroll või hobune? Särk: mingi Läti disain. TALI poest tehtud ostud. Märkmikku tahtis laps.

Ärge saage kuidagi valesti aru, et rõivad on maailma tähtsaim asi, selles ei ole mõte. Ilmselt ongi inimesi, kes saavad aru, ja on neid, kes kunagi ei saa, see on ok. Ei shoppa ma koguaeg endale staffi, kannan tegelikult ikka aastaid vanu lemmikasju enamjaolt kombineerituna mõne uue hilbuga.

Ma olen ikka läbi ja lõhki hipster, va need mõned päevad, kus ma ei ole.

 

Kogu tõde päevavalgele :D Ehk ära hinda raamatut kaante järgi!

Kogu tõde päevavalgele :D Ehk ära hinda raamatut kaante järgi!

– “Ma olen nii paks!”

-“Ahh lõpeta, ei ole!”

-“Ausalt, ma tõesti olen JUMALA paks.”

-“Oled sa jee paks!”

-“Ei päriselt ka, sa ei kujuta ette.”

– “No kujutan, ma ju näen sind.”

– “Ei, sa tegelikult ei ole näinud, mul on ikka täiega kõht ees.”

-“Kuule peenikestel inimestel ongi kõht ees, mul tuleb ka süües kõht täiega ette.” (PS: tulebki!)

-“Ei, sa ikka ei kujuta ette, millest ma räägin, oota, ma näitan sulle.”

Toimus näitamine.

“Ooookei, see on tõesti õudne!”

***

Aga kui aus olla, siis ei osanud mina arvata (tundsin ju vaid blogi kaudu), et see teema on tegelikult nii tundlik, ega osanud tema arvata ja oodata, et ma pole väga ahh-pole-midagi-varsti-läheb-üle tüüp. Pane võrrandisse veel veel mitu pudelit veini ja ongi võrrand lahendatud ja X teada.

X = tagant järgi loll olukord.

Külas olen korra käinud, lapse sünnipäeval kunagi… Ühe reklaampostituse olen ka tellinud 😀 Nipet-näpet vist veel, aga tähtsusetu…

Nüüd on küll kogu tõde päevavalgele kistud 😀 Kaarnad, kaarnad, ae, ae, tulge nokkima!

PS: Leia pildilt kaks irooniakaarti, mis töökaaslastelt sain 😀

F4FF3DF3-D9D0-4A6B-9B44-9805C27FE8E8

PS 2: Täiesti seest surnud ma ka ei ole – mul siiski on empaatiavõime laste, laste multikate, loomade, nutvate inimeste, väga vanade inimeste, puuetega inimeste (kes peavad leidma endas igapäevaselt nii palju jõudud), puuetega laste emade ja pöördumatult haigete inimeste vastu. Äkki millegi vastu veel. Aga jah, ma teen isegi kõige sitemas olukorras, kuhu ma satun, nalja. Kurguauguni liikumatult sita sees vaikselt vajudes viskaksin ka veel ühe viimase pirni – kuni sitamaitse suus.

Minu uued tööelukaaslased ja Haapsalu veinipäevad

Minu uued tööelukaaslased ja Haapsalu veinipäevad

Jeerum, kui äge nädalavahetus mul oli. Laupäeva hommikul läksime Haapsalu veinipäevadele – veidi oli seal töötegemisi, aga enamjaolt siiski puhas lõbu. Panime hommikul ühe vahva telgi püsti ja kui töö tehtud, oligi täielik suvitamine.

Las ma siis tutvustan oma uusi tööelukaaslasi. See esimene tsikk on veits hull. See teine tsikk on… no see on ka hull. Kõik, tutvustatud! Ja mina arvasin, et mina olen hull. Ütleme nii, et kui oleks olemas hulluskaala, siis näeks asi välja umbes nii:

hull

Aga nüüd siis ka visuaalid (välimus nagu inglitel, aga seest on DEVILID!):

Karit
Esimene tiimiliige
MAIE
Teine tiimiliige

Kui ma tavaliselt olen harjunud, et käin oma sõbrannadega ringi nii, et orgunn ja eeltöö on minu tehtud ja kohapeal annan rahumeeli teatepuldi ja korralduse üle (st et mina ei vastuta mingite võtmete ega asjade ega mitte millegi eest :D), siis seekord oli lugu hoopis vastupidine. Eeltöö ja ööbimise bronni tegid kaks ülevalolevat tsikki ja kui töö tehtud sai ja algas vaba aeg, siis selgus, et mina pean see perepea olema, vastasel korral oleks meil apartmendi võtmed kadunud, uksed lahti, asjad ja pea laiali. Mina olin järksu reaalsuskontroll. MINA??!!

Aga hea on see, et ma tegelikult saan vastutusega idekalt hakkama. Ma ju olen päriselus ema. Kuna mul oli laps ka kaasas, siis see emaroll veereski sujuvalt mulle. Siiski, siiski… Minu laps oli see, kes pärast tuttavatele kirus, kuidas “Nende kolmega ei saa ju normaalselt tänaval käia, nad räuskavad!” Olgu mainitud, et tegelikult me oleme kõik lihtsalt elava loomuga ning rääkisime koguaeg kolmekesi korraga. Aga meid see ei seganud, sest kui ma enne teadsin, et suudan kiiresti rääkida ja samal ajal ka ühte sõbrannat kuulata, kui ta minuga räägib, siis nüüd selgus, et see toimib ka kolmekesi 😀

DSC07645

Peatusime Lapmanni majutuses ühes apartmendis, mis oli lihtsalt rohkem, kui me tahta oskasime. Kesklinnas, oma sissepääsuga, väga puhas ja ruumikas, kõik vajalik olemas. Nüüd tulevad telefonipildid:

Mina magasin lapsega sellises toas:

Meie suure toa ja köögi osa:

11F36FA1-FDDC-4C4A-85F2-FCE46811B2E8

9C3E2926-F2E5-4368-A468-34D1194EDCAF

E0C089EB-18E1-43D5-8741-271AE522D40B
Siis, kui hommikul käis veel töö ja lõbu käsikäes, millele järgnes lihtsalt lõbu
E259FF61-AF81-4814-B835-288DFC5C0813
Ilm oli jälle nii super

Siit see fotoreportaaž ka lõppes, kõike ei kannata näidata 😀 Ilusat pühapäeva nautimist!

 

 

Tänane päev piltides :)

Tänane päev piltides :)

Tööle minek. Nii soojad ilmad ja lihtsalt patt on panna püksid jalga, küll neid jõuab ka kanda. Täna ja see nädal üldse on mul päris palju kohtumisi plaanitud ja täna olin natuke formaalsem, aga reklaamiagentuuris töötades on nii mõnus see, et kui tuled punastes või kollastes ketsides, juuksed pealael kokku nagu väike My, siis see on ka täiesti õige valik.
FF972989-F70B-49FB-BC80-81363D4C52B5

Hommikul avastasin oma töölaualt kimbu sirelid. Kõik avastasid oma laualt kimbu sireleid. Väike aga armas žest. Ma ei teagi, kes need tõi. Kahtlustan.

23E5216D-2BB4-4B0A-A277-71B512B00E41

Kontorilõuna tegime seekord täiesti spontaanselt päevitades. Ei, me ei söönud kõiki neid maiustusi ära. Lasime neil lihtsalt sulada. Papplatakad peitsime pärast produktsiooniruumi ära, et saaks hiljem ka võtta. Kuigi tekk on vist mõnusam. Homme viskan pagassi.

AA572A21-DB42-4980-86BB-3E0F71511ABF

Päeva lõpus sain kätte ka oma tellitud raamatud. Väga kift lugemine! Tegin punasega esimesena algust. B2BED0F0-BBFD-441D-A677-FB0CADDD5DA5