Need koduriided…

Need koduriided…

Mina olen see, kes töölt koju jõudes suht kohe riided “koduriiete” vastu vahetab. Muidugi ma tahan end kodus mugavalt tunda. Aga kas see tähendab automaatselt seda, et astun uksest välja ebamugavate riietega? Kas üks tähendab kohe teist? Äkää, naiivitarid! Mõelge veits. Toon mõned näited. Mulle näiteks meeldib käia kodus pehmest materjalist öösärgis. Jajah, paljudel on mingi vimm öösärkide vastu, sest öösärkidele on ju peale kirjutatud hoiatus: “Alates vanusest 70+”. Teki all pidavat olema öösärgiga rõve ja see pidavat rulluma üles ja mida…

Read More Read More

Öised tähelepanekud

Öised tähelepanekud

Blogide lugemisele jääb viimasel ajal vähe aega. Parandus: aega tegelikult on, aga kuna minu töö sisu ja iseloom on pärast töövahetust kardinaalselt muutunud* ja kirjutan ning töötan tekstidega päris palju, siis saan mingid mulle iseloomulikud vajadused juba tööl rahuldatud. Blogide sirvimise harjumus on seetõttu veidi muutunud. *Tuli just meelde mingi lambireklaam (lambikas siis, äkki oli hammaste valgendus…), kus videos ütles mingi tsikk, et tal on nüüd elu pärast reklaamitavat protseduuri 360 kraadi muutunud. Et siis…? 😀 Vaatasin just üle pika…

Read More Read More

Appi, kas sa tead, mis mul just juhtus???

Appi, kas sa tead, mis mul just juhtus???

Sõbranna saatis natuke aega tagasi messengeris mulle armsast kleidikesest pildi ja kirjutas juurde: “Ostan kleiti!” Ärge küsige, miks osad inimesed lampi sellist infot jagavad. Ma ei olnud eelnevalt temalt küsinud, et mis teed. Aga tõepoolest, ka mina teen vahel nii. Näiteks olen kellegagi rääkinud millestki (issand, kui anonüümne!) ja siis – põmm – näen nähtust/asja, millest just räägitud, ning – klõps – foto. Ja saadan asjaosalisele. Või ostan megahäid marju (siis kui see marjahooaeg algab, sest praegu juba postitatakse ammuilma seeni :D),…

Read More Read More

Positiivne

Positiivne

Käisin pangas ja sain positiivse tagasiside. Veel positiivsema, kui ma ise endale eesmärgi/piiri seadsin. Mulle sattus nii normaalne nõustaja, et kohtumise lõpus ma tänasin ja ütlesin talle silmaaukude sisse: “Te olete väga hea nõustaja!” Ei olnud asi selles, et kuulsin, mida kuulda tahtsin. Too nõustaja oli sõbralik; ta ei andnud mitte ühtegi hinnangut; ta mõtles minuga kaasa; seletas väga põhjalikult; oli lahendusele orienteeritud. Tundub ju, et selline nõustaja oleks elementaarne, aga… Igatahes oli see minul üle pika aja üdini meeldiv kogemus klienditeenindajaga….

Read More Read More

Kivi-paber-käärid

Kivi-paber-käärid

Hiljuti olin olukorras, kus tuli teha vana head kivi-paber-käärid. Mõeldud, tehtud. Kivi-paber-käärid-üks-kaks-kolm. Mina panin käärid, teine paberi ja kolmas lajatas kivi, mis ei olnud eriti kivi moodi. Kuna veel vähem meenutas see kääre või paberit, eeldasin, et see on kivi, aga nalja pärast tegin misasi-see-on-näo. K: “See on kaev!” Ma: “Misasi?” K: “Tead küll, kaev noh.” Sellele järgnes “loogiline” seletus, kuidas käärid teevad katki paberi, paber katab ära kivi ja kivi kukub kaevu. Milline on kääride ja kaevu suhe, seda…

Read More Read More

Nöep sai PÄRIS koju!

Nöep sai PÄRIS koju!

Rõõmus, aga samas ka kurb, kuid Nöep (õigemini Noëp, sest ma ei osanud täppidega e-d enne kirjutada :D) läks täna oma uude koju. Natuke ikka on auk hinges küll. Ma tean, et ma ei kiinduks igasse kassi, aga see kass oli tõesti VAHVA. Sotsiaalne. Üdini positiivne ja äge. Uskuge, kasse saab selliste omadussõnadega nimetada, näiteks kui ma mõtlen oma Jinxy peale, siis äge on ta küll, aga vahva või positiivne? Haa, EI! Päris mitu huvilist oli, nii et sain isegi valida….

Read More Read More

Tallinnas ei ole autot vaja?

Tallinnas ei ole autot vaja?

Lapse sünnipäeva puhul (vt eelmine postitus) sõitsin tol päeval Sõpruse puiesteele Pihlakasse, et koogikesed võtta. Haarasin sealt karbid ja vinnasin autosse. Sõitsin tagasi kodu poole (tegin sel päeval kodus tööd) ja mõtlesin, et mismõttes Tallinnas saab ilma autota hakkama? Kesse nii räägib? Paljud tegelt. Mul on endalgi on mitu tuttavat öelnud, et pole vaja, aga lõpuks ikkagi ostavad. Muidugi võime arutada pikalt, mis tähendab “hakkama saamine” ja “vajadus”, aga ma räägin pigem konkreetselt mingitest olukordadest. Jah, muidugi pole alati TÖÖL käimiseks…

Read More Read More

Vahepeal siin niisama virtuaalreaalsust ja värki…

Vahepeal siin niisama virtuaalreaalsust ja värki…

Lapsel oli vahepeal sünnipäev – ta sai juba 10. KÜMME. Teismeline juba! Hingelt muidugi veel emme musike. Suuri pidusid me viimased kolm aastat teinud ei olegi, sest sünnipäev on südasuvel ja paljud linnast ära. Kolm kooliaastat järjest on laps sünnipäeva pidanud paari hea sõbrannaga, näiteks bowlingut mänginud vms. Nüüd aga tahtis ikka kõiki sõpru kutsuda. Võtsin selle riski, et paljud on maal või kuskil, aga toredaks üllatuseks said väga paljud tulla. Pidu toimus siin Soo tänaval Supernovas. Hea Tuju Keskuses. Tegelikult on…

Read More Read More

Ruudi

Ruudi

Meie viimane alles jäänud hamster suri nüüd vanadussurma. Sellega on siis ühel pool. Kuna laps ikka tahaks väikest looma ja mulle ka nii väga meeldivad närilised, oli meil plaan võtta uus loomake, aga väikse lisatingimusega – loomal võiks ka aju olla. Inimese mõistes siis. Ma usun, et meie kääbushamstrid polnud sugugi rumalad. Targad väänikud olid. Aga seda OMA maailmas. Nüüd tahtsime, et loomake ka meie maailmast aru saaks. Ma polnud elus mõelnud võtta endale rotti. Ma ei karda rotte, nad ei…

Read More Read More

Tunned oma kodumaad?

Tunned oma kodumaad?

Tuttav ütles paar päeva tagasi, et käis elus esimest korda Pärnus. Tulemus – pole tema linn. Ega Pärnu ei peagi kõigi linn olema, aga ma tõesti siiralt imestasin, kuidas minuga suht samaealine inimene polnud mitte kunagi varem PÄRNUS käinud. See ei olnud üldse seda laadi hämming, et “Izzand jumal, ma olen pool maailma läbi reisinud ja sa pole isegi PÄRNUS käinud vä?” Eip! See oli lihtsalt – OMG. PÄRNUS. PÄRNUS!!! POLE. KÄINUD – hämming! Suvepealinn ju! See on ju siinsamas. Eestis. Aga siis…

Read More Read More