Ebapärlikarp

Mõtlen korra tagant järgi ja ma absoluutselt ei mäleta, kust mulle see idee tuli, et ÄKKI on võimalik lennata kuidagi nii, et surmahirmu ei tunne. Koomas. Selle kirjelduse peale arvaks, et see mõte tekkis mul vana head “A-rühma” vaadates, aga ei, see ei olnud. Ju ma ikkagi kuskilt otsast midagi lõpuks googeldasin. Midagi sellist, et “kuidas lennata ja mitte 5-6 tundi ühes asendis kramplikult surmahirmus nutta julgemata isegi WC-sse minna” või “kuidas lennukis ellu jääda, kui see lendab täiesti normaalselt ja ei…

Read More Read More

Stown Town on Sansibari linn. Kunagine orjakaubanduse, aga ka vürtsikaubanduse sõlmpunkt. Mingeid tuure me siin ei võtnud, jalutame omapea ringi. Kõle on. Nagu kummituslinn. Kuidagi kurva vaibiga. Ega neil orjadel hea elu just polnud. Samas elavad siin inimesed nüüd tavapärast elu ja siblivad nagu sipelgad ringi.

Just siis, kui hakkan päriselt tabama vaibi, hakkan inimestega suheldes lahti saama tüüpilisest põhjamaisest ja kahtlustavast mornist silmavaatest ning tekivad esimesed päris mõtted, mis ei ole seaotud selle “vauuuu, kui ilus see ookean ikka on” vaimustusega, tuleb hakata kohvrite pakkimiseks valmistuma. Juba homme sõidame Stown Towni, oleme päevakse seal ja lähemegi lennuki peale, et tagasi koju sõita. Siin Nungwis on tunne, et tahaks kauem olla. Kauemaks siia jääda. Asi polegi vist otseselt Nungwi piirkonnas endas, võib-olla sattusin lihtsalt sellisesse hotelli,…

Read More Read More

Täna käisime Mnemba saare juures. Just juures, sest saare PEALE minna ei saa. See on eraomandis ja seal maksab öö ca 1500 doltsi INIMENE. Jätsime vahele. Tegelikult seal midagi erilist polnudki, lihtsalt saad privaatsust nautida, ju mingid inimesed seda siis teevad. Samas, mis privaatsus see on, kui külitad oma üksikul saarel ja rannast lubatud 200 meetri (samas võin vanduda, et olime lähemal) kaugusel tulevad inimesed väikeste paatidega tsillima ja snorgeldama. Saar oli suvakas, ühtegi palmi ei old 😀 seega minu…

Read More Read More

Ma olen enne ka kuulnud, et räägitakse, et ega seal Sansibaril suurt midagi teha ei ole.  Tegelikult oleneb kõik sellest, mida sa ise fännad ja mis su reisieesmärk on. Ma fännan soojust, troopilist loodust, eksootikat, laguunsinist vett… Ja seda kõike siin on! Ning pea iga päev oleme midagi teinud. Meie paadireisist jagasin pilte eelmises postituses. See oli lihtsalt väga vinge elamus! Päev pärast seda läksime Jozani metsa. See on ainuke national park siin saarel ja see oli väga kift. Esimene pool…

Read More Read More

Hommik algas nii: Seega võib hommiku päris õnnestunuks nimetada. Ülejäänud päev ei olnud halvem, sest meil oli kavas minna Blue Safarile ehk merele. Kutsuge mind turistiks, aga kui turist olemine tähendab seilata kohaliku purjekaga mööda helesinist ookeani koos delfiinidega, teha ujumispeatusi laguunides, snorgeldada ja juua kookosvett otse kookosest, siis ma võin turist olla mõni aeg küll!