Issand, kuidas sa ikka nii valge oled?!

Issand, kuidas sa ikka nii valge oled?!

“Issand, kuidas sa ikka nii valge oled?!” olen ma kuulnud imestusi terve oma täiskasvanu elu jooksul “pärast soojamaareisi”. Mitte kõigilt, sest osad tuttavad saavad ju hästi aru, et ma olen väga heleda nahaga inimene ega lähegi nädala-paariga pruuniks. Teiseks pean ma nahaarsti sõnul ennast oma heleda naha ja sünnimärkide pärast veel ekstra päikese eest kaitsma ning ei vedelegi nädalaid lihtsalt rannas lauspäikse käes. Kasutan ka enamjaolt 50-se kaitsega päiksekreemi, muidu lahvatan õhtuks põlema. Ometi on olnud läbi elu neid issand-sa-oled-ikka-nii-valge-tuttavaid. Enamjaolt…

Read More Read More

Gluteenipall

Gluteenipall

Ma absoluutselt ei mäleta, kust ma seda juttu aastaid tagasi kuulsin, aga jutt ise oli säärane, et mingi mees sattus haiglasse. Seda, kas ta juba oli otsad andnud või mitte, ma samuti ei mäleta, aga igaljuhul operatsioonil (või siis halvemal juhul lahkamisel) leiti tema kõhust JALGPALLISUURUNE sitapall. Ilmselt ta ikkagi suri, sest teisiti ma ei kujuta ette, et inimene jääb ellu, JALGPALLISUURUNE sitapall soolestikus. Sellest ajast peale, kui a) mingi anonüümne tüüp sitapalli surma suri ja b) Eestit haaras gluteenipaanika,…

Read More Read More

Pildipostitus Itaaliast

Pildipostitus Itaaliast

Päeval 32, õhtul 28 kraadi on ikka nii minu kliima. Küüned hakkasid juba kolmandal päeval mühinal kasvama. Ja näonahk on Itaalia päikest saanuna siledam. Rääkimata sellest, et lihtsalt ongi nii mõnus ja soe. Ei pea mingeid jakke kaasa tassima. Lihtne on olla. Mul on üks kauge tuttav, kes käis hiljuti paketireisil Türgis. Jagas sotsiaalmeedias pilte – iga foto oli nende uhkest hotellikompleksi ühest, teisest ja kolmandast nurgast, lisaks fotod igaõhtustest animatsioonist ja… oma outfittidest ja… kõik. Oligi kogu reis. See…

Read More Read More

Arvestatav blogija?

Arvestatav blogija?

Just eile hommikul kirjutasin (SIIN postituses): Ma tahan lõhkuda natukenegi seda arvamust, kuidas kõik blogijad tahavadki ainult enda blogile reklaami ja feimi ja suuremaid võimalusi end turundada. Nagu nad sel eesmärgil üleüldse vaid blogivadki! Ei! St, kindlasti on ka selliseid blogijaid, üldse mitte tundmatuid, aga seda arvamust ei saa laiendada kogu meie blogimaastikule. Ka Eesti Blogiauhindade eesmärk ei saa/ ei tohiks olla ainult säärane. Ja täna õhtul sattusin ma Lipsukese blogipostituse peale, kus ta esiteks püstitab pealkirjas teesi: Blogijad ongi umbes lohhid,…

Read More Read More

Maailma suurim kanaema

Maailma suurim kanaema

Meie Itaalia kämpingu ees on mingi marjapõõsas. Mina, kanaema, Ethelile: “Ethel, vaata, et sa neid marju ei söö, need võivad mürgised olla!” Ethel: “Ma EI SÖÖGI MARJU!” Ses suhtes… Et naljast ja irooniast aru saada, peab teadma, et minu laps ei ole mitte kunagi vabatahtlikult ühtegi marja suhu pannud. Sunniviisiliselt on proovinud 4mm suurust maasika tükki, 3 mm suurust mustika tükki ja söönud ära POOL MURELIT! Ja ma kujutan ette, et ta nüüd vaatab SEDA marjapõõsast ja lõpuks otsustab hakata…

Read More Read More

Eesti mehe vastand ei ole Christian Grey!

Eesti mehe vastand ei ole Christian Grey!

Pärastlõunane puhkepaus pärast Toscana randa. Tagasi kämpas. Surfan blogides. Üks blogi viis teiseni, teine kolmandani ja järsku lugesin ma mingit postitust, kuidas mõelda oma tavaline Eesti mees Christian Greyks.  Mu esimene reaktsioon sellele oli – olgu see “tavaline” Eesti mees üldistades nii mats, möku ja tundetu kui tahes, ärge teda Christian Greyks küll mõelge. Või okei – mõelge, sest fantaasiad ongi fantaasiad! Aga päriselt unistada, et oma mees oleks Christian Grey? Vägivaldne! Omav! Armukade! Jälitav! Haiglaselt kontrolliv! Seda ei näe…

Read More Read More

Kirjutan ka reklaamist. Ja T-särkidest. Kaootiliselt

Kirjutan ka reklaamist. Ja T-särkidest. Kaootiliselt

Kui ma pärast Blogiauhindu järgmine päev tööle jõudsin, kohvi võtsin ja arvuti ning raadio lahti lõin, kuulsin järsku Kivisaart rääkimas midagi blogidest, sealhulgas minu blogist, lugedes mingeid lõike ette. Korraks käis kõhust jõnks läbi, et nii nüüd ilmselt ütlevad midagi väga stereotüüpilist – blogid on nõmedad, blogijad on nõmedad, blogide tunnustamine on nõme, blogijad mingu päris tööle, ja see Ebapärlikarp on veel ekstra nõme ja otsigu ka päris töö. Kui Eesti Blogiauhindade korraldaja oleks selle peale kahte kätt kokku löönud ja kiljunud…

Read More Read More

Mis on teie lemmikud, milleta jaanipäev ei saa mööduda? Minul on Itaalia!

Mis on teie lemmikud, milleta jaanipäev ei saa mööduda? Minul on Itaalia!

Eveliis küsis täna sotsiaalmeedias “Mis on teie lemmikud, milleta jaanipäev ei saa mööduda?”. Vastan ausalt. Järjest enam hakkab mulle tunduma, et see on Itaalia. Jaanipäev ei ole küll veel käes, aga meie traditsiooniks on saanud jaanipäeva ajal teha midagi sellist, mis pole tavalise eestlase jaoks traditsiooniline. Ei, mitte nimme! Lihtsalt nii on juhtunud. Me oleme jälle Itaalias, seekord Toscana piirkonnas. Ma täna ei hakka pikalt lobisema, aga tahtsin endast märku anda, et kõik on nii väga tsill. Maandusime lennukiga Bergamos nüüd…

Read More Read More

Maitse. Muusika

Maitse. Muusika

Neljapäeval käisin Sinilinnus Dramamama kontserdil. Ei ole ma selline tüüp, kes jaanipäeva nädalavahetust ootaks, et saaks kuskil suvesimmanil a la Smilersit või veel hullem (max hull!) Termikat kuulama minna. Ei, see ei tähenda, et ma 10-20 aastat tagasi neid ei fännanud. Mulle meeldis Enrique Iglesias ka kunagi, nii et selle kohta ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Üldse mind erutavad vähesed Eesti bändid, aga Dramamama ja Mikk Tammepõld on nende hulgas. Neis on midagi müstilist ja see müstiline käib nendega ajaga…

Read More Read More

Jälle need juuksed. Igapäevane juukserituaal

Jälle need juuksed. Igapäevane juukserituaal

Kõigepealt uuesti eellugu. Kui aasta alguses keegi minu foto alla kommentaari “Sul on nii ilusad hambad ja juuksed.. Tahan kaaaaaaa…” kirjutas, mõtlesin, et ta kirjutas seda terava irooniaga :D. Pildil võivad inimesed olla sätitud ja mukitud, aga päriselus hoopis midagi muud. Nii vast ka minu juustega. Kui ma oma hambad kuidagi üle elan, siis juuksed on mul küll üks paras Achilleuse kand. Nad on terved, aga õhukesed ja peenejuuselised (mida sõnakoperdust?!) ja muutuvad ruttu luduks. Selle peale pakkus Linea Naturaga, et nad…

Read More Read More