Nädalavahetusel käisin oma lemmikrestos Nautiluses varajasel õhtusöögil. Eelroaks võtsin nagu ikka paar värsket austrit ja pearoaks sinimerekarbid. No nii head! Õhtul tulin koju ja mõtlesin, et huvitav, kust neid austreid saaks, kui tahaks ise “teha”. Ega seal midagi teha tegelikult ei olegi, süüakse neid ju värskelt ehk toorelt, aga juurde peaks vaaritama sibulavinegreti, kõrvale sidrunit ja Tabasco kastet – lemmikkooslus.

Vaatasin, et Kalamajakas on austrid täitsa saada. Hinnad algavad 1,32 EUR/ tk. Restos serveerituna maksavad alates 3 EUR/ tk. Hakkasin siis üleüldse austrite kohta googeldama, sest ca nädal tagasi sõime sõbrannadega austreid restoranis Sardiinid ning sõbranna nii muuseas küsis, et kuulge, kas need on elusad, kui me neid sööme. Ee… värsked austrid on ju elavad austrid? Aga 100% ma ei teadnudki ja mõtlesin nüüd, et uurin järgi. Kõikvõimas internet! Mõte süüa elus olendit elusana oli kuidagi õõvastav ja natuke sürr.

Austrite kõlblikkust on lihtne kindlaks määrata. Auster peab elama ja elusate austrite koda on enamasti suletud. Kui koda on pilukil, sulgub see elusal austril pärast koja peale koputamist. /—/ Nuga tuleb hoida võimalikult tera otsast, et avamiseks jääks vaid väike ots. Professionaalidel kulub ühe austri avamiseks kuus sekundit, algajal võib minna veerand tundi. Allikas: https://sobranna.elu24.ee/3122859/miks-ja-kuidas-suua-austreid

Natuke hakkas iuu. Otsustasin ka lugeda, milles see austri elu siis seisneb, mida ta nagu teeb või nii… 😀

Merevee filtreerijana kurnab ta läbi mantliõõne merevett, kogudes nii oma kehasse mineraalaineid. Seetõttu on austrid mineraalainete ja vitamiinide rikkad, sisaldades nii A-, B- kui ka D-vitamiini, rauda, tsinki, vaske, joodi, magneesiumi, kaltsiumi, mangaani. Liha värvus oleneb merevee mineraalide sisaldusest, varieerudes roosakaspunasest kuni rohekassiniseni. Austri liha võib sõltuvalt sordist ja suurusest olla kas tihke ja krõmpsuv või täidlane ja pehme. Nende maitse aga sõltub eelkõige kasvukohast ja keskkonnast, vee temperatuurist ning isendi toitumisest. Allikas: https://sobranna.elu24.ee/3122859/miks-ja-kuidas-suua-austreid

Ma ei tee siin austritele ega restoranidele makstud reklaami, niisama jagan oma avastusi. Keegi veel mu lugejatest austrisõber on? Imelik ongi see, et jah, mulle nagu maitseb paar-kolm austrit eelroaks veini kõrvale ampsata, aga mõte, et need on ELUS olendid sel hetkel, on kuidagi õõvastav. Ise ma vist austreid osta ja lahti kangutada (nende mingit sulgurlihast läbi lõigata) vist ei suudaks ja juba seda õpetust lugedes läheb süda pahaks.

Lisaks on võimalik värskest austrist saada ka mingi rõve bakter. See võimalus on VÄGA VÄIKE, aga kuna need loomad merevett filtreerivad ja merevees võib olla mingi lihasööjabakter Vibrio, siis… Lugesin, et selle bakteri võid saada ka lihtsalt lahtise haavaga teatud vetes ujudes ja üldse võib lennuk ka muidugi pähe kukkuda. Bakteri vastu aitab vaid mereandide kuumtöötlemine, kuidagi muud moodi seda bakterit ei tapa. Maailmas ikka neid juhtumeid on, kus inimene austrist Vibrio saanud, Eestis vist siiski õnneks mitte.

Loomulikult hakkasin ma googeldama ka lihasööjabakteri juhtumeid maailmas ja samal ajal tundsin, kuidas mu jalad valutama hakkavad, vaadates netis olevaid fotosid lihasööjabakteri poolt puretud inimeste jalgadest. Ma vist ei oleks pidanud seda tegema, sest tahaks tulevikus siiski veel mõnda austrit nautida. Liiga palju infot võib olla viga. Ega siis niisama juhtu, et mõni liha sööv inimene ei taha mõnda aega liha pärast lihatööstuses või tapamajas toimuva nägemist.

Siin pildil aga nädalavahetusel söödud sinimerekarbid – pisikesed, aga imeliselt head.