Kui päris paljudel, keda ma tean, on terve suvi ja eriti kõik nädalavahetused täis bookitud, ja planeeritud juba mai algusest alates, siis mina sellist elu ei ela. Eks mul paar traditsiooni, mis suve jooksul teha, on ikka, ning puhkuse ajal ei ole ma Eestis, kuid üldiselt on minuga lihtne. Ma olen koguaeg vaba! 😀 Mõni aasta olnud lausa võimatu sõbrannadega ühist aega leida, mis korraga kõigile kokkusaamiseks sobiks, sest kõigil (välja arvatud mul 😀 ) on mingid plaanid juba tehtud. Vahel olen mõelnud, et MIDA KÕIKE inimesed nii palju endale korraldavad ja kuidas nad viitsivad.
(Praegu ma kõlan nagu mingi hüsteerik, kes tahaks koguaeg kõigiga kokku saada, kuid saab pidevalt eitavaid vastuseid 😀 Tegelikult on pigem vastupidi, ma hoian omaette ja elan küllaltki eraklikku elu).
See, et mul on peaaegu terve juuli nädalavahetused kinni, on minu puhul täitsa erakordne. Isegi ei saa aru, kuidas ma nüüd järsku nii hõivatud olen. Mul on plaanis Viljandi reisike, Tartu reisike, suvepäevad…
Eesti suved pidid spaahotellidele olema edukas aeg. Kõik on nii vihmane ja kole, aga inimesed tahaks kordki paljaks võtta ja ujuma, ilma et jalad krampi kisuks või et see jääaugu talisuplust ei meenutaks. Seepärast otsivad paljud lohutust spaadest. Mina olen tihe spaa külastaja. Lapsega on meil oma traditsiooniks saanud tema sünnipäeva nädalavahetusel spaasse minna. Muidu käime ka, aga sünnipäeva puhul kindlasti. Viimased aastad oleme sattunud Pärnu Strandi ja Lottemaale ning ka Laulasmaale. Laulasmaa on minu lemmik, aga nüüdseks oleme seal nii palju käinud, et tahaks midagi uut. See aasta mõtlesin, et võtan Etheliga ette Tartu city break’i.
Tartu on selline imelik koht, minu jaoks hästi võõras. Mitte et ma Tartus käinud ei oleks. Olen ikka. Nooruses sõbrannal ühikas külas käidud ja natuke isegi pidutsetud. Ahhaa keskuses olen lapsega näiteks lausa kolm korda käinud. Seoses mingi Karli rattamaratoniga (mitte “mingi Karli” vaid “mingi rattamaratoniga” :D) olen Tartusse sattunud, Auras kunagi ujunud, Loodusmuuseumis käinud ja… Aa, Lõunakeskuses, selles põhilises tõmbenumbris (khmkhmm…) ikka ka.
Aga võõras on see linn ikka. Ma olen läbi ja lõhki Tallinna inimene. Ja Pärnu. Ja Rakvere. Nüüd siis lähengi Tartusse esmakordselt oma täisealise elu jooksul nö ÜKSI. Ses suhtes, et jaa, Ethel on ka, aga nagu ikkagi üksi – ilma teise täiskasvanuta. Kunagi oli mul esimest korda üksi ilma täiskasvanuta lennuki peale (Belgiasse) sõit märgilise tähendusega. Nüüd siis Tartusse minek 😀 (Natuke teen sohki ka. Nimelt mu ema liitub meiega teisel päeval).
Seekord on plaanis VSpa’s kaks ööd olla ja ERM‘is käia. Loodan, et Ethelil seal päris igav ei ole. Kuigi ema ütles, et kui juba pilet ostetud, siis peame seal täie raha eest ikkagi olema. Ma ei viitsi küll täie raha eest… ee… igavleda 😀 Tegelikult ma arvan, et seal pole Ethelil igav, midagi ikka teda paelub. Ja küll ma siis teda suunan ja juurde seletan. Näiteks nüüd juunis Itaalias olles ei viitsinud ta linnas suvalt kaasas tolgendada, aga kui ühte kirikusse sisse astusime, mis nägi seest suht välja nagu Peetri kirik Vatikanis (kes teab eks!), oli ta nagu tardunud. No ikka väga uhke. Laed-seinad kõik pilte ja nikerdusi täis, altarid ja sarkofaagid… Tuli siis vaiskelt mu juurde, sikutas käest ja sosistas: “Emme, mis see siin kõik selline on?!” Ta on Eestis kirikus käinud küll, aga no see oli veits teisest klassist kirik. Sellisest, mis lapse tohutult tõiseks ja aukartlikuks ehmatab.
Viljandis on meil plaanis sõbrannaga lihtsalt olla. Valisin Grand Hotel Viljandi ja SPA Hotel Villa Peetrimõisa vahel ning otsustasime siiski viimase kasuks, sest seal on rõdu. Kaugemal küll linnast ja kindlasti mitte nii ilus, aga… RÕDU! Oleks ilusat ilma, siis vedeleks veidi rannas, plaanis on ka kohvikud ja kaltsukad. (Äkki keegi oskab kaltsukaid soovitada?) Kaks viimast aastat oleme Muhu veinitalus käinud, aga seekord murrame traditsiooni. Miks Viljandi? Pole aimugi. Tore linnake ju, miks siis mitte.
Sellised plaanid siis. Mida ise suvel teete ja kui tihedalt endale tegevusi ja käimisi planeerite?
PS: Foto pixabay.com
