Millal ma siin esimest korda meie ühise kodu otsingutest kirjutasin? 2020. aasta juulis! Ning pea 2 aastat hiljem saan lõpuks hõisata, et ma kolin peikaga kokku 😀 

Eks me oleks saanud selle kodu vast juba varem, kui ka mina oleks enda korteri maha müünud, aga see ei olnud plaan. Plaan oli, et tema müüb enda 3-toalise maha ja ostab uue 4-toalise ning minu korter jääb alles. Sest, et noh, millisel norm perel siis kahte kinnisvara pole 😀 Ok, nali!

Vaatasin oma tolleaegset postitust neist tingimustest, mis uuele kodule seatud, ja pean tõdema, et nii mõnegi punkti puhul tegime ikka lõpuks järeleandmisi, kuid see äratundmine, et see on meie kodu, siiski tuli! Eks see kinnisvaraturg on ka praegu selline, nagu ta on. Kui ma veel 2 aastat tagasi hädaldasin, et Põhja-Tallinnas ja Kalamajas maksavad 4-toalised 250 000 eurot, siis täna maksavad need 400 000 (ja pakkumist väga pole). Samas kui sa müüd ja ostad samaaegselt, siis vahet väga pole, sest müüd ju samuti oma enda kinnisvara ulmehinnaga ja ostad selle kallima hinnaga. Kui kinnisvarahinnad oleks odavad, siis ostad küll soodsalt, aga müüd ju enda oma ka võileivahinnaga.

Peika 3-toalise Kalamaja korteri hindamisakt tuli midagi veidi üle 240 000. Maakler, kelle kaudu plaanisime osta (ma küll räägin meie vormis, aga juriidiliselt mina seda korterit ei ostnud) ja kellele praeguse kinnisvara müüki andsime, arvas, et noh, paneme 30 000 otsa. Ja mis juhtus? Põimõtteliselt järgmisel päeval olid huvilised kohal ja üks neist ütles kohe, et ostab ära. Ostiski! 

Nüüd siis loobub minu peika oma suhteliselt uuest kortermajast, päiksepoolsest rõdust, oma garaažikohast, panipaigast, et kolida vanasse majja, ilma rõduta, ilma oma garaažikoha ja panipaigata, et võtta enda juurde elama mind, mu last ja KOLME LOOMA. Kui see pole armastus, siis mis see on 😀

Aga kodu, mis me ostsime, on väga meie nägu. Keset Kalamaja vanas puumajas (mis korda tehes tulevikus on väga nunnu), avar 100 ruudune, 3 magamistuba, kahekordne, palju valgust… Sees koheselt elatav, aga renoveerime ja ehitame (okei, mina ei tee midagi :D) ikkagi veidi ümber – alla korrusele uus põrand, ühte lastetuba tuleks suuremaks ehitada, alla korrusele lisatualett, vannituba vaja maha lammutada ja suuremaks teha… Uus köök jms nipet-näpet 😀 Aga see on täpselt selline mõnus hipsterpleiss, nagu ma end koguaeg olen ette kujutanud. Uusarenduse kipskarpi ei tahtnud me kumbki! Ja kaugele Tiskresse või Mustamäele vms veel vähem. Kalamaja süda on meie koht!

Te ei kujuta ette, kui põnevil ma olen praegu!