Käisime siis ca nädal tagasi uut korterit vastu võtmas. OMG, milline pardakk! 😀 Aga eks see nii ongi, et kui elad sees ja mööbel seinas jne, siis tundub elatav. Aga kui oma koli minema vead ja ruumid tühjad, siis paljastuvad kõik need ajaga määrdunud seinad, praod, kuskile vahedesse kogunenud mustus… Selline trööstitus, kui ei koli just uusarendusse või värskelt renoveeritud korterisse. Eks see oli ette teada, aga siiski…

Endine omanik küll ütles, et koristati, aga koristamisel ja koristamisel on vahe. Mingit n-ö koristusfirma lõpukoristust seal küll tehtud ei olnud (mida meie müüdud korteris lasime teha), aga samas suuresti pole ka vahet, sest esimesel korrusel on meil plaanis niikuinii päris suur remont teha – ühte lapsetoa seina nihutada sedasi, et tuba suuremaks läheks, põrand välja vahetada, vana köök välja peksta ja uus köök panna (tellitud!) ning asi see seinadki siis veidi pahteldada, värvida pole. Ainuke esi, et kuni remont käib, siis mina saan elada veel oma vanas korteris, aga mu elukaaslane peab seal pardaki sees seni elama. Noh, elab üle!

Seda kirjutades tuli meelde, et kunagi keegi blogija (tõesti ei mäleta, kes) ka kolis ja kirjutas midagi sarnast, et kõik oli uude kohta tulles jube. Mille peale sai ta kõvasti heiti, et kuidas ikka eelmise omaniku KODU kohta sedasi halvustavalt kirjutada vms. Ma ei tea, mis tolle korteriga täpselt lahti oli, mis see probleem oli või kuidas seda kõike kommunikeeriti, aga ma ei saa küll aru, miks ma ei võiks midagi sellist, nagu mina praegu kirja panin, tunda või öelda. Et kui ostadki vanasse majja remonti vajava korteri, miks seda välja öelda ei või, et see VAJAB remonti. Ning lõpukoristuse ja akende pesemise tellimine on minu silmis ka suht elementaarne.

A tahate siis seda pardakki näha v? 😀 No see allolev on elutuba näiteks.

Vasakul pildil vaade köögist elutuppa. Paremal elutoast paistab uks kööki. Vasakpoolsel pildil läheb vasakult uks ühte lastetuppa, mille seina me tõstame akna poole, et seda lastetuba suuremaks saada elutoa arvelt. Selle seina lammutustöö juba käib. Nädalaga pidi saama ka uue seina karkassi püsti.

Vasakul alloleval pildil on näha vana omaniku köögijäänused. Vana köök (see oli horror!) on juba välja pekstud. Sinna tuleb asemele vets. Paremal pildil elutoast vaade kööki, sinna vasakusse seina tuleb uus köök terve seina ulatuses ja uksed paneme elutoa poole sisse käima. Ma küll räägin mitmuses, aga ma ise healjuhul pakun end vaid trepilihvijaks. Treppi tuleb kõvasti kenamaks vuntsida. Punane külmik on uus. Pole Smeg kahjuks. Aga proovige ise Kalamajja 4-toaline korter osta ja vaadake, kas jääb raha Smegi külmiku jaoks 😀

Üleval korrusel me midagi väga suurt peale kogu vannitoa remondi ja ringi tegemise ei plaani. Vannitoa teeme ülevalt koridori arvelt 2 korda suuremaks ja kõik vana lendab sealt minema, see on hetkel ikka väga uuenduskuuri vajav.

Üles jääb ka meie enda tuba ning minu lapse tuba, see allolev.

Meie magamistuba on selline sopiline, eespool tuleb katuseaknaga kontorinurk ja edasi on päris suur ala ja garderoob. Piltidel on kõik ülisassis, ärge siis judge‘ige. Laud ajutine, voodiraamil pole veel õiget katetki peal, kõik asjad laiali. Isegi koer tuli eile esimest korda uude koju ning esimese asjana nuuksus veidi 😀 Siis aga harjus ära ja tundis end täitsa mõnusalt.

Tohutult palju on vaja asju veel vedada ja teha ning ma ei jõua oodata, millel me saaks sisse kolida, aga samas eile olin seal ühe öö ja vaib on super.

Hea nali oli sellega, et viisin siis oma lapse ka uut kodu vaatama ning kui maja ette jõudsime, siis laps oli niiiiii meeletult elevil, sest selgus, et kaks tema sõbrannat/klassikaaslast elavad samas majas. Ma veel olin enne rääkinud talle, kuidas Kalamaja hoovikohvikute päeval pidi mingi meie maja pere ka meie hoovis kohviku avama, siis selgus, et see ongi lapse sõbrannade hoovikohvik 🙂 Nüüd ta nii elevil kõige pärast!

Veelkord sorry, et nii sassis korterist pilte jagan, aga eile, reedel, pärast kogu seda kolimishullust ja minu väga tihedat töönädalat (pluss mul ka tööl kolimine) kukkusime suht pikali 🙂

Veinipokaali ma eile esimese hooga üles ei leidnudki sellest kastimajandusest.