Browsed by
Category: Huumor

Telefonimäng ehk kuidas meie president seenel käis

Telefonimäng ehk kuidas meie president seenel käis

Võrno kirjutab:

1.oktoobril kell 18.45 Kuivastust Virtsu väljunud praamil nägin vabariigi presidenti lähedalt. Seljas murelivärvi sulejope. /—/ Muul moel ei suutnud ma seletada seda, et meie president mulle nagu Orissaare seeneline praamil vastu tuleb..

Pärast seda kirjutab keegi “ajakirjanik” sellest “uudise”, siis kirjutab keegi (tegelikult ajakirjanduses päris mitmed) selle “ajakirjaniku” “uudise” kohta omakorda mingi arvamusavalduse ning pärast sellist telefonimängu, kus iga järgmisega natuke kaduma läheb, on inimesi, kes siiralt ja imestunult küsivad:

Aga miks president ei või jopega seenel käia? 

Inimeste süvenemishimu ja -oskus on tänapäeval lausa kolossaalne! 😀

Foto: pexels.com

 

Ood zumbatrennile

Ood zumbatrennile

Ood zumbatrennile

Oo, zumbatrenn…

MA VIHKAN SIND!

**

Tegelikult ei vihka ma muidugi zumbat. Ma ikka vihkan iseennast zumbatrennis, sest ma olen seal umbes samasugune nagu ma oleksin siis, kui mind homme viidaks silmad kinni seotuna kohe startivale kosmosesüstikule. Alguses vaataks ringi, et kuhu krdi kohta ma sattunud olen ja siis PAANIKA! Mul oli tõesti selline tunne, nagu mind valdas ülikoolis IGAS saksa keele tunnis, kus ma lihtsalt tahtsin ära joosta. Ühe korra jooksingi. Aga pidin tagasi tulema. Zumbasse ei pea! Seda enam tekib küsimus, miks ma end meelega alavääristada tahan!

Ma teadsin, et mul on sellega veidi probleem, et kui üks keha pool teeb ühte ja teine teist, siis on väike error. Kui ülemine keha pool teeb üht ja alumine teist, siis on samuti error. Ma rohkem nagu sükroonivend. Ja jällegi, teades kõike seda, miks ma ometi sinna läksin? Aa õige, lasin end sõbrannal ära rääkida! “See pole üldse nii hull, kõik on algajad!” Kui 10% liigutuste järele tegemine (kui sedagi!) ei ole üldse hull, siis ma ei tea, mis on?! 1%?

Lõppkokkuvõttes trenni ju keha sai. Peksad lihtsalt kuidagigi kaasa ja keha higistab ikka, aga kui õpetaja selle kõige juures on megaseksikas oma puusatööga ning mina lihtsalt koormaks iseenda puusadele, siis…

Olgu see esimene ent viimane kord! Tuim muusika taktis hantli tõstmine – siit ma tulen!

Foto pixabay.com

Katri ja Juhani seletavad Anu saates, millega nad tegelevad

Katri ja Juhani seletavad Anu saates, millega nad tegelevad

Anu saates olid täna hommikul Katri ja Juhani. Teate küll – Juhani, kes oskab väga hästi teha ja töödelda fotosid ja videoid, ning Katri, kes on lihtsalt ilus ja oskab hästi nende fotode ja videote peale jääda. Selliste oskustega suudavad nad reisides mööda maailma end ka ära elatada.

Kuulasin intervjuud suure huviga.

Sain teada, et tuleb locationi peale kohale minna, siis seal kõvasti noh networkida ja olla siis niiöelda influencer.

 

Foto pixabay.com

 

 

Mis ikka juhtuda saab?

Mis ikka juhtuda saab?

Plaanime sõbrannaga fotoshooti. Mõtlesime minna Paljassaare taha otsa. Korraks oli veel mõte, et äkki leiame kuskil Koplis mõne rõveda, aga samas ägeda koha, et mis hullu seal ikka ühel õhtukesel juhtuda saab?! Noh, hullim stsenaarium:

  • saame peksa
  • fotokas varastatakse ära
  • saame korra veel peksa
  • telefon jms varastatakse ära
  • hakkame auto poole roomama ja saame juhuslikult kuuli kerre
  • kukume kuulihaavast vigastatuna endile süstla näkku
  • saame HIV’i

Umbes sellises järjekorras, aga järjekord võib veidi ka varieeruda. Mina ei tea, pole väga hull ju!

Foto pixabay.com

Sült ringtreeningus. Koomiline või traagiline, kuidas võtta!

Sült ringtreeningus. Koomiline või traagiline, kuidas võtta!

Ma ei tea, miks ma end sedasi alandan ja süldiks kutsuma hakkasin. Tegelikult olen ma ju eluaeg olnud (ja olen ka praegu) sire tüdruk. Aga sire tüdruk võib ringtreeningus ikkagi sült olla.

Eile käisime sõbrannaga jõusaalis toimuvas ringtreeningus, mida viis läbi sama treener, kelle me personaaltreeneriks valisime. Polnud aimugi, misasi see ringtreening täpselt on. Oleks teadnud, poleks ilmselt läinud 😀 Keset jõusaali oli 12 atribuutikat ringi pandud, igaüks sai ühe asja. Minuti vihtusid teha ja siis astusid edasi kõrvalolevale atribuutikale ja nii 12 korda, kuni ring sai täis. Ja neid ringe tegime KOLM. Eelnes ka soojendus ja pärast muidugi venitus. Need ei olnud trenažöörid, vaid see harjutuste ring oli tehtud umbes mingitest sellistest asjadest:

  1. Minut planki. Need, kes ei olnud süldid (suht kõik peale minu), said endale seljale asetada raskuse, valides kolme erineva vahel.
  2. Minut TRX harjutust. Mingite paeladega ja oma keharaskusega möllamine treenides näiteks biitsepsit. Mul pole aimugi, kas ma seda sõna “biitseps” õigesti kirjutan, sest ma olen NII spordikauge inimene. Ok, kontrollisin. Kirjutan. Poleks ma nii spordikauge, kirjutaks ma hoopis “õlavarre-kakspealihas”. Aga see kõlab juba nagu ma oleks põhimõtteliselt arst. Või vähemalt füsioterapeut.
  3. Minut raske topispalliga küki tegemine ja siis pall üles peakohale. Süldid pidid ka palli võtma. Valida oli kolme raskuse vahel.
  4. Sangpommidega trepile astumine ja kükkide tegemine. Valida kolme erineva sangpommi vahel.

Jaa nii edasi.

Juba teisel harjutusel nikastasin näpu ära. Kolmandal käsivarre. Aga polnud aega põdeda, tuli edasi teha. Okei, esimene 12 korda ehk üks ring polnud nii hull. Või noh, oli hull, kui ma oleks tehniliselt kõike 100% õigesti teinud. Aga puhkepause ei olnud ja mingil hetkel ei saanud ma enam aru, kas mu sõbrannal on silmad pingutusest verd täis valgunud või on minu enda silmad verd täis valgunud ning seeläbi ma näen, nagu tema silmad on verd täis valgunud.

Mingi hetk oli oksemaik suus. Mingi hetk tõmbasin õlavarre (? või õla?) liigesest välja, nii et silmad, mis enne verd täis olid, purskasid korraks tuld. Aga jällegi, polnud aega nutta – mõttejõu (või oli see toores füüsiline, tagant järgi ei saa isegi aru…) keerasin oma õla paika ja liikusin järgmise harjutuse juurde.

Ärge saage valesti aru, see trenn ei ole mingi piinamine. “Asi pole sinus. Asi on minus!” Lihtsalt minu ja tegelikult ka mu trennikaaslase jaoks oli see praegu veidi tappev. Aga me jäime ellu ning praegu on jube hea tunne, et ära tegime. Räägitakse, et veri väljas ei peaks trenni tegema, aga… Ok, füüsiliselt oli raske, aga muidu oli meil lõbus ja seni, kuni ikkagi on lõbus, siis mulle pakub asi pinget. Eesmärkidest on ka plaanis kirjutada, aga natuke hiljem – inspiratsiooni sain SELLEST postitusest.

Järgmisena proovime body pumpi. Miskipärast arvan, et seal ei lähe mul sujuvamalt 😀

Foto: pixabay.com

 

 

 

Blondid momendid

Blondid momendid

Käisin laupäeval poodides. Oli vaja linnas paar tundi laiaks lüüa. Peale õnnestunud shopingutuuri Kaubamajas põikasin korraks sisse Mango poodi. Pole sealt ammu midagi ostnud, aga pauhti – nägin rippumas lihtsalt imeilusat pikemat sorti pluusi, sellise mustriga ja sarnase tegumoega:

Screen Shot 2017-09-12 at 07.57.34
Screenshot Mango kodulehelt

Haarasin S numbri ja läksin kabiini. Selga panemine ei läinud libedalt, sikutasin ja mässasin – ei läinud hästi kehast alla. Arvasin, et külje peal kuskil äkki lukk, mis vaja lahti teha. Ei leidnud. Ma ei andnud alla ja toppisin edasi, kuni lõpuks oli see pluus mul seljas. Peeglist vaadates ja väljast poolt täiesti normaalselt, aga seest poolt olid mingid asjad nii tihedalt ümber keha, et see ei saanud normaalne olla. Mõtlesin, et mis siis ikka, kahju, et disainer nii ilusa pluusi lõigetega mööda pani. Hakkasin seljast ära kiskuma ja jäin veel kinni ka. Olin peaaegu et abi kutsumas, kui ikka kuidagi õnnestus see pluus seljast ära saada. Huhh. Ning mis ma siis avastasin – see ei olnud pluus. Selle pluusi all peidus olid PÜKSID ja ma olin OMA TERVE KEHA ÜHTE PÜKSISÄÄRDE TOPPINUD!!! Mõni ime, et see mul küljest veidi kiskus!

Eile tulin töölt koju, parkisin auto, nagu ma olen umbes 4 aastat parkinud, tulin autost välja, kõndisin tänava lõpuni, et oma maja poole pöörata ja… MAJA EI OLNUD! Seisin nagu loll, poekotid käes ja ei saanud aru, kus ma olen. MA OLIN PARALLEELTÄNAVAS!!!

giphy

Teil ka juhtub või ma ainuke?

Sõnamängul põhinev nali

Sõnamängul põhinev nali

Igav oli, väänasin veidi keelt ja kirjandust…

  • Keelatud tibi on magus
  • Kus häda kõige suurem, seal abi kõige ilgem
  • Vana parm ei roosteta
  • Vihma käest Rästa alla
  • Doonorluse läbielanu ohe: Õlg on võõra oma
  • Tühi lott ei seisa püsti
  • Padar sõimab katelt
  • Hommik on õhtust kargem
  • Rimi ei riku meest
  • Must rasedada huumor (LUGEDA OMAL VASTUTUSEL!): Ära hõiska enne kõhtu
  • Magavale kassiirile suhu ei jookse
  • Hundid söönud, hambad terved
  • Enn mõtleb, siis ütleb
  • Kes kratsib, see leiab
  • Enda silmas palki ei näe, teise rindu küll
  • Suur kükk ajab luu lõhki
  • Kallel on lühikesed jalad

PS: Ei ma ei pretendeeri Kalambuurimissinduse teiseks (või esimeseks) printsessiks.

Foto: pixabay.com

Maailma suurim kanaema

Maailma suurim kanaema

Meie Itaalia kämpingu ees on mingi marjapõõsas.

Mina, kanaema, Ethelile: “Ethel, vaata, et sa neid marju ei söö, need võivad mürgised olla!”

Ethel: “Ma EI SÖÖGI MARJU!”

Ses suhtes… Et naljast ja irooniast aru saada, peab teadma, et minu laps ei ole mitte kunagi vabatahtlikult ühtegi marja suhu pannud. Sunniviisiliselt on proovinud 4mm suurust maasika tükki, 3 mm suurust mustika tükki ja söönud ära POOL MURELIT!

Ja ma kujutan ette, et ta nüüd vaatab SEDA marjapõõsast ja lõpuks otsustab hakata marju sööma? 😀

Ma suudan genereerida hoiatusi stiilis, nagu Ethel sööks kõike, mida maast leiaks! 😀 Maksimaalne kanaema!

Nimekirjad. Ohh, need nimekirjad

Nimekirjad. Ohh, need nimekirjad

Peagi algab mul puhkus! Itaalia! Aegade jooksul olen paljudest blogidest ammutanud inspiratsiooni reisinimekirjade osas. Mida siis ikkagi 10 päevasele tavalisele puhkusereisile kaasa võtta?

  • 10 paari trussikuid. Aa, tegelt, võtan 12 paari, äkki s*tun 2 paari täis või muud säärast.
  • Raha. No shit eks!
  • Lapsed. Mees. Sest noh, perereis ikkagi!
  • Päevituskreem ja päevitusriided. Suvepuhkusereis ju, mere ja bassuga. Kaua mõtlesin, mis sellisele puhkusele kaasa võtta, aga siis pahvatas jumala lampi – PÄEVITUSRIIDED ja KREEM!
  • Riided. Et mitte paljas olla.
  • Aa, jalanõud. Issand, peaaegu unustasin.
  • Püreed. Sest äkki mul kukuvad vahepeal hambad suust välja, kui mul tuleb julgus kellegi molli sõita kuskil.
  • Kohver!!!! Sest kuhugi pean ju need riided ja asjad pakkima.

Aga tegelikult… mälukaart on vaja osta küll. Itaalia osas ma ei teinud nalja. Kus veel pilte teha, kui näiteks Itaalias. Ning teatud olukordades on avalikud reisitavaarinimekirjad väga kasulikud. Näiteks kui lähed ekstreemsetesse oludesse, matkale, mäkke, polaarekspeditsioonile vms. Mina sain kunagi tänu oma Peruu tavaarinimekirjale teada, et on olemas näiteks meditsiinilised kompressioonsukad ja üldse eri liiki sokid. Näiteks matka! Ma varem arvasin, et sokk on sokk. Või noh, okei – naiste, meeste ja laste 😀

Loodan VÄGA, et midagi nüüd nimekirjast välja ei jäänud ja saan ikka kõik asjad kokku! 😀

 

 

Ma ei näe mitte midagi!

Ma ei näe mitte midagi!

Ma ei ole fotograaf. Ma oma väheste õpitud teadmistega olen põhimõtteliselt fotograafi vastand. Aga selleks, mis ma nüüd kirjutan, ei peagi olema fotograaf, seega polegi nagu milleski vastuolu 😀

Mulle on viimasel ajal jäänud silma mõnedes blogides, aga pigem isegi igal pool sotsiaalmeedias, kus pisikesed ettevõtted oma lehtedele toodetest reklaampilte postitavad (loe natuke irooniliselt: suurt turundust teevad), et jube äge on omada natuke vingemat kaamerat kui see, mis telefonis, ja siis selle kaamera fookuse ja avaga mängides (või vastupidi mängida mitte osates) teha neid tuusasid moepilte. Millised need on? Teate küll, need udused “tuusad” pildid. Bokeh! Sest, noh, mul on ju profikaamera ikkagi!

No midagi sellist…

Nii, siin ma tutvustan teile oma uut sõpra
Portreefoto. Ilm oli portreede tegemiseks nii soodne!
sparkler-922902_960_720
Kaarli sünna, jee!
responsive-blurry-images-wordpress
Reklaampostitus minu uuest telefonist, vaadake, kui ilus see välja näeb! (foto võtsin: www.managewp.com)
landscape-1191260_960_720
Nädalavahetuse fotoshoot looduses.
blurry-692102_960_720
Ostsin täna maailma lahedamad ketsid ja tahan teile ka näidata. On ju vinged?! Kes tahab samasuguseid, siis jätke alla kommentaar blaa blaa…
background-407193_960_720
Tegime nädalavahetusel koduõue korda, nii mõnus!
35inw6
Esimesed õied aias. (Foto: www.wallpapersafari.com)
Meie pere uus lemmik. (Foto: www.allaboutvision.com)
Meie pere uus lemmik. (Foto: www.allaboutvision.com)
blur
Üks suvine foto pruudist! (Foto: www.codepen.io)

Eks ma veits liialdan eks. Või… kas ma ikka liialdan?!

PS: Kõik fotod, millel ei ole märget, on võetud lehelt pixabay.com.