Browsed by
Category: Huumor

Sült ringtreeningus. Koomiline või traagiline, kuidas võtta!

Sült ringtreeningus. Koomiline või traagiline, kuidas võtta!

Ma ei tea, miks ma end sedasi alandan ja süldiks kutsuma hakkasin. Tegelikult olen ma ju eluaeg olnud (ja olen ka praegu) sire tüdruk. Aga sire tüdruk võib ringtreeningus ikkagi sült olla.

Eile käisime sõbrannaga jõusaalis toimuvas ringtreeningus, mida viis läbi sama treener, kelle me personaaltreeneriks valisime. Polnud aimugi, misasi see ringtreening täpselt on. Oleks teadnud, poleks ilmselt läinud 😀 Keset jõusaali oli 12 atribuutikat ringi pandud, igaüks sai ühe asja. Minuti vihtusid teha ja siis astusid edasi kõrvalolevale atribuutikale ja nii 12 korda, kuni ring sai täis. Ja neid ringe tegime KOLM. Eelnes ka soojendus ja pärast muidugi venitus. Need ei olnud trenažöörid, vaid see harjutuste ring oli tehtud umbes mingitest sellistest asjadest:

  1. Minut planki. Need, kes ei olnud süldid (suht kõik peale minu), said endale seljale asetada raskuse, valides kolme erineva vahel.
  2. Minut TRX harjutust. Mingite paeladega ja oma keharaskusega möllamine treenides näiteks biitsepsit. Mul pole aimugi, kas ma seda sõna “biitseps” õigesti kirjutan, sest ma olen NII spordikauge inimene. Ok, kontrollisin. Kirjutan. Poleks ma nii spordikauge, kirjutaks ma hoopis “õlavarre-kakspealihas”. Aga see kõlab juba nagu ma oleks põhimõtteliselt arst. Või vähemalt füsioterapeut.
  3. Minut raske topispalliga küki tegemine ja siis pall üles peakohale. Süldid pidid ka palli võtma. Valida oli kolme raskuse vahel.
  4. Sangpommidega trepile astumine ja kükkide tegemine. Valida kolme erineva sangpommi vahel.

Jaa nii edasi.

Juba teisel harjutusel nikastasin näpu ära. Kolmandal käsivarre. Aga polnud aega põdeda, tuli edasi teha. Okei, esimene 12 korda ehk üks ring polnud nii hull. Või noh, oli hull, kui ma oleks tehniliselt kõike 100% õigesti teinud. Aga puhkepause ei olnud ja mingil hetkel ei saanud ma enam aru, kas mu sõbrannal on silmad pingutusest verd täis valgunud või on minu enda silmad verd täis valgunud ning seeläbi ma näen, nagu tema silmad on verd täis valgunud.

Mingi hetk oli oksemaik suus. Mingi hetk tõmbasin õlavarre (? või õla?) liigesest välja, nii et silmad, mis enne verd täis olid, purskasid korraks tuld. Aga jällegi, polnud aega nutta – mõttejõu (või oli see toores füüsiline, tagant järgi ei saa isegi aru…) keerasin oma õla paika ja liikusin järgmise harjutuse juurde.

Ärge saage valesti aru, see trenn ei ole mingi piinamine. “Asi pole sinus. Asi on minus!” Lihtsalt minu ja tegelikult ka mu trennikaaslase jaoks oli see praegu veidi tappev. Aga me jäime ellu ning praegu on jube hea tunne, et ära tegime. Räägitakse, et veri väljas ei peaks trenni tegema, aga… Ok, füüsiliselt oli raske, aga muidu oli meil lõbus ja seni, kuni ikkagi on lõbus, siis mulle pakub asi pinget. Eesmärkidest on ka plaanis kirjutada, aga natuke hiljem – inspiratsiooni sain SELLEST postitusest.

Järgmisena proovime body pumpi. Miskipärast arvan, et seal ei lähe mul sujuvamalt 😀

Foto: pixabay.com

 

 

 

Blondid momendid

Blondid momendid

Käisin laupäeval poodides. Oli vaja linnas paar tundi laiaks lüüa. Peale õnnestunud shopingutuuri Kaubamajas põikasin korraks sisse Mango poodi. Pole sealt ammu midagi ostnud, aga pauhti – nägin rippumas lihtsalt imeilusat pikemat sorti pluusi, sellise mustriga ja sarnase tegumoega:

Screen Shot 2017-09-12 at 07.57.34
Screenshot Mango kodulehelt

Haarasin S numbri ja läksin kabiini. Selga panemine ei läinud libedalt, sikutasin ja mässasin – ei läinud hästi kehast alla. Arvasin, et külje peal kuskil äkki lukk, mis vaja lahti teha. Ei leidnud. Ma ei andnud alla ja toppisin edasi, kuni lõpuks oli see pluus mul seljas. Peeglist vaadates ja väljast poolt täiesti normaalselt, aga seest poolt olid mingid asjad nii tihedalt ümber keha, et see ei saanud normaalne olla. Mõtlesin, et mis siis ikka, kahju, et disainer nii ilusa pluusi lõigetega mööda pani. Hakkasin seljast ära kiskuma ja jäin veel kinni ka. Olin peaaegu et abi kutsumas, kui ikka kuidagi õnnestus see pluus seljast ära saada. Huhh. Ning mis ma siis avastasin – see ei olnud pluus. Selle pluusi all peidus olid PÜKSID ja ma olin OMA TERVE KEHA ÜHTE PÜKSISÄÄRDE TOPPINUD!!! Mõni ime, et see mul küljest veidi kiskus!

Eile tulin töölt koju, parkisin auto, nagu ma olen umbes 4 aastat parkinud, tulin autost välja, kõndisin tänava lõpuni, et oma maja poole pöörata ja… MAJA EI OLNUD! Seisin nagu loll, poekotid käes ja ei saanud aru, kus ma olen. MA OLIN PARALLEELTÄNAVAS!!!

giphy

Teil ka juhtub või ma ainuke?

Sõnamängul põhinev nali

Sõnamängul põhinev nali

Igav oli, väänasin veidi keelt ja kirjandust…

  • Keelatud tibi on magus
  • Kus häda kõige suurem, seal abi kõige ilgem
  • Vana parm ei roosteta
  • Vihma käest Rästa alla
  • Doonorluse läbielanu ohe: Õlg on võõra oma
  • Tühi lott ei seisa püsti
  • Padar sõimab katelt
  • Hommik on õhtust kargem
  • Rimi ei riku meest
  • Must rasedada huumor (LUGEDA OMAL VASTUTUSEL!): Ära hõiska enne kõhtu
  • Magavale kassiirile suhu ei jookse
  • Hundid söönud, hambad terved
  • Enn mõtleb, siis ütleb
  • Kes kratsib, see leiab
  • Enda silmas palki ei näe, teise rindu küll
  • Suur kükk ajab luu lõhki
  • Kallel on lühikesed jalad

PS: Ei ma ei pretendeeri Kalambuurimissinduse teiseks (või esimeseks) printsessiks.

Foto: pixabay.com

Maailma suurim kanaema

Maailma suurim kanaema

Meie Itaalia kämpingu ees on mingi marjapõõsas.

Mina, kanaema, Ethelile: “Ethel, vaata, et sa neid marju ei söö, need võivad mürgised olla!”

Ethel: “Ma EI SÖÖGI MARJU!”

Ses suhtes… Et naljast ja irooniast aru saada, peab teadma, et minu laps ei ole mitte kunagi vabatahtlikult ühtegi marja suhu pannud. Sunniviisiliselt on proovinud 4mm suurust maasika tükki, 3 mm suurust mustika tükki ja söönud ära POOL MURELIT!

Ja ma kujutan ette, et ta nüüd vaatab SEDA marjapõõsast ja lõpuks otsustab hakata marju sööma? 😀

Ma suudan genereerida hoiatusi stiilis, nagu Ethel sööks kõike, mida maast leiaks! 😀 Maksimaalne kanaema!

Nimekirjad. Ohh, need nimekirjad

Nimekirjad. Ohh, need nimekirjad

Peagi algab mul puhkus! Itaalia! Aegade jooksul olen paljudest blogidest ammutanud inspiratsiooni reisinimekirjade osas. Mida siis ikkagi 10 päevasele tavalisele puhkusereisile kaasa võtta?

  • 10 paari trussikuid. Aa, tegelt, võtan 12 paari, äkki s*tun 2 paari täis või muud säärast.
  • Raha. No shit eks!
  • Lapsed. Mees. Sest noh, perereis ikkagi!
  • Päevituskreem ja päevitusriided. Suvepuhkusereis ju, mere ja bassuga. Kaua mõtlesin, mis sellisele puhkusele kaasa võtta, aga siis pahvatas jumala lampi – PÄEVITUSRIIDED ja KREEM!
  • Riided. Et mitte paljas olla.
  • Aa, jalanõud. Issand, peaaegu unustasin.
  • Püreed. Sest äkki mul kukuvad vahepeal hambad suust välja, kui mul tuleb julgus kellegi molli sõita kuskil.
  • Kohver!!!! Sest kuhugi pean ju need riided ja asjad pakkima.

Aga tegelikult… mälukaart on vaja osta küll. Itaalia osas ma ei teinud nalja. Kus veel pilte teha, kui näiteks Itaalias. Ning teatud olukordades on avalikud reisitavaarinimekirjad väga kasulikud. Näiteks kui lähed ekstreemsetesse oludesse, matkale, mäkke, polaarekspeditsioonile vms. Mina sain kunagi tänu oma Peruu tavaarinimekirjale teada, et on olemas näiteks meditsiinilised kompressioonsukad ja üldse eri liiki sokid. Näiteks matka! Ma varem arvasin, et sokk on sokk. Või noh, okei – naiste, meeste ja laste 😀

Loodan VÄGA, et midagi nüüd nimekirjast välja ei jäänud ja saan ikka kõik asjad kokku! 😀

 

 

Ma ei näe mitte midagi!

Ma ei näe mitte midagi!

Ma ei ole fotograaf. Ma oma väheste õpitud teadmistega olen põhimõtteliselt fotograafi vastand. Aga selleks, mis ma nüüd kirjutan, ei peagi olema fotograaf, seega polegi nagu milleski vastuolu 😀

Mulle on viimasel ajal jäänud silma mõnedes blogides, aga pigem isegi igal pool sotsiaalmeedias, kus pisikesed ettevõtted oma lehtedele toodetest reklaampilte postitavad (loe natuke irooniliselt: suurt turundust teevad), et jube äge on omada natuke vingemat kaamerat kui see, mis telefonis, ja siis selle kaamera fookuse ja avaga mängides (või vastupidi mängida mitte osates) teha neid tuusasid moepilte. Millised need on? Teate küll, need udused “tuusad” pildid. Bokeh! Sest, noh, mul on ju profikaamera ikkagi!

No midagi sellist…

Nii, siin ma tutvustan teile oma uut sõpra
Portreefoto. Ilm oli portreede tegemiseks nii soodne!
sparkler-922902_960_720
Kaarli sünna, jee!
responsive-blurry-images-wordpress
Reklaampostitus minu uuest telefonist, vaadake, kui ilus see välja näeb! (foto võtsin: www.managewp.com)
landscape-1191260_960_720
Nädalavahetuse fotoshoot looduses.
blurry-692102_960_720
Ostsin täna maailma lahedamad ketsid ja tahan teile ka näidata. On ju vinged?! Kes tahab samasuguseid, siis jätke alla kommentaar blaa blaa…
background-407193_960_720
Tegime nädalavahetusel koduõue korda, nii mõnus!
35inw6
Esimesed õied aias. (Foto: www.wallpapersafari.com)
Meie pere uus lemmik. (Foto: www.allaboutvision.com)
Meie pere uus lemmik. (Foto: www.allaboutvision.com)
blur
Üks suvine foto pruudist! (Foto: www.codepen.io)

Eks ma veits liialdan eks. Või… kas ma ikka liialdan?!

PS: Kõik fotod, millel ei ole märget, on võetud lehelt pixabay.com.

 

 

 

 

 

 

 

Innovaatiline võimalus nautida veini otse pudelist!

Innovaatiline võimalus nautida veini otse pudelist!

Olete te näinud/ kuulnud/ lugenud mõnda reklaami, mis tundub nii jabur ja totakas, et tahaksite seda lausa mõttes parodeerida. Umbes nii, nagu Märt Avandi ja Ott Sepp raadioreklaamidega tegid Eesti Laulu vaheklipis… Te ei pea seda parodeerima, aga teate seda tunnet eks.

Ma nägin ja lugesin täna midagi täpselt sellist ja mõtlesin, et parodeerin siia selle loetud reklaamteksti kuidagi oma sõnadega. Ja siis lugesin ma seda korra uuesti ja mõistsin, et see on nii totakas, et seda ei pea parodeerimagi :D, kopin selle lihtsalt sõna-sõnalt.

Tammepuidust veinipokaal – F.L.A.S, reklaamtekst nende kodulehelt:

F.L.A.S pokaal sobib ideaalselt igale veinisõbrale, kogemaks tänapäeva uut innovatiivset võimalust nautida veini otse pudelist. Pokaali vastupidav materjal on mõeldud püsimaks Teile pikkadeks aastateks, jäämaks meenutama koos veedetud emotsioone ning hetki. On kergesti kaasaskantav ning alati valmis uueks kasutuseks, igal hetkel, igas olukorras.

See on siis puidust pokaal, mille saab keerata OTSE veinipudeli külge, ning siis tänapäeva innovaatlist võimalust kasutades nautida veini OTSE PUDELIST. Igal hetkel. Igas olukorras!

Kiirustage, praegu on soodukas, ainult 99 eur midagi…

Kes nii palju kulutada ei raatsi, siis põhimõtteliselt võite ju ka 4liitrise pakiveini osta ja seda endale otsa kraanist kurku kallata. Juba päris ammune innovaatiline lahendus. Igal hetkel. Igas olukorras.

NB! Tähelepanu, tegemist on alkoholiga ja selline kogus alkoholi võib kahjustada Sinu tervist!

PS: Foto pixabay.com

 

Oleks vaja lollikindlamat nippi

Oleks vaja lollikindlamat nippi

Teate seda kavalat nõuannet, et ärge tõstke taldrikule liiga palju, tõstke vaid sobilik ports.

See peaks aitama vältida ülesöömist.

Ma praktiseerin seda kindlameelselt – söön selle mõistliku taldrikutäie ära ja…

… edasi söön otse pannilt 😀

 

PS: pilt pixabay.com

 

Väikse inimese suur šokk

Väikse inimese suur šokk

Ethel tuli õuest ja läks koos pannkookidega, mis ma talle just tegin, oma tuppa multikaid vaatama.

Järsku jookseb nuttes minu juurde suurde tuppa.

“Issand, mis juhtus?”

Ethel ahastades: “Mu telekast on multikad kadunud!!!”

Lähen rahustades temaga ta tuppa, ise mõtlen, et jumal küll, ma mõtlesin, et keegi suri ära vms. Klõpsime neid kanaleid siis otsast peale, et äkki on kanalid teiste numbrite peale “hüpanud”, ja leiamegi multikad nr 50 pealt.

Ethel ohkab tõsimeeli ja kergendunult sügavalt südamepõhjast ja pomiseb omaette natuke nagu end õigustades:

“Issand, ma sain šoki, kui ma neid sealt 27-me pealt ei leidnud!”

87NE0_s-200x150

Pagana Elion või misiganes müstilised jõud, ärge tehke palun enam nii 😀 Laps võib šoki saada!

PS: Päise pilt pixabay.com

Sokisööja ja co

Sokisööja ja co

Ma olen kuulnud, et paljudel elab kodus mingi sokisööja, kes armastab kõigist paarist ära süüa või lihtsalt oma salajasse koopasse vedada just ühe soki. Ma olen ka seda natuke omal nahal kogenud, aga minu kogemus ütleb, et selle vastu aitab sokikoguse vähendamine. Ärge küsige miks. Äkki seepärast, et sokisööjal hakkab teist kahju, kui teil vaid 3 paari sokke on.

Aktiivsem kui sokisööja on minu kodus:

Teelusikasööja. Ükskõik, kui palju neid teelusikaid kodus on, siis hetkel, kui aega vähe ja tahaks teha kiirelt ühe kohvi, siis mida sahtlis ei ole, on teelusikas.

Kingalusikasööja. Küll on mul koridori koristades kingalusikad ette jäänud ja küll on mulle neid isegi jõuluks kingitud, aga kui mul reaalselt ühte vaja on, siis seda lihtsalt ei ole.

Kraadiklaasisööja. Mul on küll kodus ravimisahtel, aga seal vedelevad alati siis, kui vaja on, vaid kraadiklaasi kestad. Ükskord leidsin kraadiklaasi otsides selle saunast. Ma ei tea, miks ma üldse otsustasin digitaalset kraadiklaasi saunast otsida, aga näed, oligi seal mingil müstilisel põhjusel. Mõnikord veab ka.

Küüneviilisööja. Ma ostan vist iga kuu uue küüneviili. Mul ei ole aimugi, kuhu need kaovad. Küüneviili odavamat multipacki on olemas?

Juuksekummisööja. Ok, seda ma kahtlustan, et need on kassid. Ükskõik, kui hästi ma juuksekummi kuhugi meigikotti või korvi asjade alla ära ei peida, siis õhtul, kui tahaks nägu pestes korra juuksed kokku panna, siis seda ei ole. Ma ei jaksa ise väga diivanit tõsta, aga ma tean, et kõik juuksekummid lõpetavad oma elupäevad suure toa diivani all. Kassid mängivad nendega põrandal hokit, kõik lendavad diivani alla pilusse. 4 korda üritavad nad käpaga seda kummi kätte saada, loobuvad ja lähevad uue jahile. Kuskil ikka on. Lihtsalt mina ei tea, kus.

Ninarohusööja. Üks on öökapi peal. Paar tükki ravimisahtlis. Suure toa riiulis. Lapse kapi peal. Aga ainult siis, kui kunagi vaja ei lähe.

Pastakasööja. Mul on kodus miljon pastakat. Riiulis. Käekotis. Lapse kirjutuslaual. Sahtlis. Suva kohas. Aga kui on vaja kiirelt kellegi telefoninumber üles kirjutada või poenimekiri teha, siis on muutunud need lihtsalt nähtamatuks.

On teil ka mingeid sööjad kodus?

PS: Pilt pixabay.com