Kuigi täna oli äraütlemata s*tt päev ja tegelt oli samaväärne ka eilne päev, siis lugesin just Eveliisi postitust, kus ta inimesi, loomi ja asju kiitis, ning mõtlesin, et a vot kui keskenduks ka hoopis tänase s*ta päeva lõpuks sellele, mida saaksin kiita.

Näiteks mu elukaaslane. Ma võiks ju öelda mingid kuldlollid laused, et ohh, kuidas ma nüüd sellise mehe olen ära teeninud või issand, ma ei ole nii head mees väärt, aga pagan, ma tegelikult tunnen, et ma olen ta neljakordselt ära teeninud ja ma olengi sellist kaaslast väärt! Kiitsin teda eile ja kiitsin ka täna! Ei võta iseenesestmõistetavalt, mis sest, et ma olen teda täiega väärt! 😀 Ma ei hakka detailidesse laskuma, aga nüüd kiitsin ta siin ka ära.

Mu laps. No te ei kujuta ette ka, mis probleeme mul on (ja kui ma ütlen, et te ei kujuta ette, siis te reaalselt ei kujuta :D), aga kõige selle juures ma kiidan teda, et ta kõvasti targem kui mõned noored täiskasvanud, kelle otsa ma vahel sotsiaalmeedias koperdan. Tema huumorimeel on lihtsalt pärl omaette ja kuigi on raske, siis ma armastan teda kogu südamest ja kiidan tema süvenemisoskust teatud asjadesse, suhtumist oma sõpradesse, vinget joonistamisoskust, kaastundlikkust teiste vastu ja püüet hakkama saada selles fucked up maailmas.

Koer. Sellega on nüüd nii, et issand, kuidas ma olen seda koera väärt! 😀 Absoluutselt minu ideaalkoer. Magab kaisus, ükskõik, mis magamist ma teen, olgu öö või lõuna või õhtupoolik. Õue ei nõua. Loomulikult ma käin temaga õues, aga ta ei nõua. Hommikuti magab minust kauem, nädalavahetusel näiteks vabalt 11ni (või kauemgi, ükskord ärkasime koos kell 1 päeval), kuni kuuleb, et ma kuskil kobistan. Pole kunagi ühtegi toidupala kuskilt diivanilaualt vms varastanud, mitte ühtegi kinga, sokki või lapse koolivihikut pole isegi üritanud närida. Küüsi laseb viilida ja vannitades on vana rahu ise. Ei haugu seosetult. Sööb, mida antakse. Lõhnab imeliselt 😀 Kiidan oma koera!

Kassid. Neid olen ma siin blogis sada aastat kiitnud ja kiidan jätkuvalt. Midagi uut mul pole Friskini ja Jinxy kohta öelda, nad on ikka sama armsad karvapallid, üks küll ülekaaluline, aga tunneb end hetkel oma kehas hästi ja on õnnelik.

Iseennast kiidan ka! Ma olen 5 nädalat järjest ketolikult toitunud ja ei mingeid libastumisi. Lõpuks ometi nägin ma kaalule astudes numbrit 62 koma midagi. Üle 3 kilo kõhu- ja sangapekki on sulanud! (Kirjutasin oma kaaluväljakutsest siin). Nagu üks sõbranna ütles: “Kui nüüd lähevad tööle minnes juba püksid jalga, siis varsti saab luku ka kinni tõmmata”. 😀 Mul tegelikult läheb lukk ja isegi nööp juba kinni. Ca 4-5 kilo veel minna, aga kui number 5-ga algab, siis on eesmärk põhimõtteliselt saavutatud. Ma võiks end veel mitmes asjas kiita, aga las ta praegu jääda. Toitumine on asi, mida arvasin, et hea, kui nädala vastu pean. Noh, et lihtsalt proovin, ei tahtnudki mingeid suuri eesmärke seada ja siis oma enda eksamil läbi kukkuda. Aga issand, kui hea tunne see on, kui tõesti pekk kaob, mitte lihtsalt, et keha kaotas nädalaga lihtsalt vett või käisin korra kakal. 😀

Tahan väga kiita oma sõpru. Mul on 20 aastat olnud minu niiöelda põhisõbrannade seltskond (nii haige sõpru kuidagi järjestada, aga no 20 aastat siiski!) ja siis on aastatega mõni südamesõbranna ja sõpruskond veel juurde tekkinud. Juba need faktid iseenesest on kiiduväärt. Ja mõni on kohe eriti eriline parim sõber, kes hoolitseb selle eest, et ma ära ei unustaks, mis me kokku leppisime, kus kokku pidime saama ning helistab veel tunnike enne üle, et hakka nüüd tulema (mil mina loomulikult olen absoluutselt unustanud ära, et pidin kuhugi minema).

Keegi mu blogis kommenteeris just, et tahaks ka minu majja korterit osta, aga praegu pole üldse kuulutusi üleval. Tõsi mingi aeg oli kogu aeg seal mõni korter müüa, sest perekorteriks see siiski väga ei sobi ja pere tekkides kolitakse mingi hetk välja. Nüüd tahangi kiita oma päris korterit! Kuigi ma elan praegu kahes kodus, siis kiidan oma isiklikku ja seda korteriostu. Ma olen lihtsalt nii rahul selle valikuga ja seal olles tunnen, et see on nii minu pleiss. Mis muidugi ei tähenda, et mu unistus ei oleks elada koos oma elukaaslasega ühises suuremas kodus. Oma korterit ma aga maha ei müü!

Töö ja kodukontorivõimalus (mis ei ole otseselt kriisiga seotud) saab ka kiita! Aitäh! Issand, kuidas ma unistasin sada aastat töökohast, kus saab ka kodus tööd teha! Loomulikult sõltub see peale ettevõtte ka väga konkreetsest ametist. Aga on ju ka neid ettevõtteid, kus amet justkui võimaldaks kodukontorit, aga… teadagi.

Mina ei ole midagi kingituseks saanud ega keegi ei ole mulle ka reklaami tegemise eest maksnud, aga ma tahan kiita neid kahte toodet:

Mul on juustel jälle mingi vastik periood, kus hommikul pesen ja juba õhtul on need siuksed nääääh ja hommikuks on pea rasvapulki täis. Krt, oma juukseid ma küll selles postituses ei kiida! Olen proovinud erinevaid šampoone ja miski ei ole aidanud. Kuni täiesti suvaliselt tellisin need Nurmed, oli mingi päris suur soodukas ja see ajendas. Ja mida värki, see tõesti pesebki minu juuksed puhtaks ja ei muuda neid raskeks ning ka õhtul on juuksed mõnusad. Loodan, et see efekt nüüd ikka püsib.

Muide, ma kiidan ka oma MacBook Airi, mille kohta ma avastasin, et ta on nüüd juba äkki 6-7 aastat vana, aga minu jaoks ikka nagu uus. Ta on mind lihtsalt nii hästi teeninud, et mul pole sõnu, ausalt. Parim ost ever!

Kiidan kusjuures ka ühte Aliexpressi ostu. Nimelt seda allolevat trükist. Ma tellin Alist võibolla paar korda aastas midagi ja see oli eelmise aasta üks ost kahest. Superkvaliteetne ja ma armusin neisse värvidsse, nii kui seda nägin.

Ilmselt saaks veel paljusid asju ja olusid kiita, aga need olid esimesed, mis meelde tulid. Võite ka mulle midagi kiita, äkki läheb minu (või ka teie) tuju paremaks, kui oli sama s*tt päev 😀