Browsed by
Category: Koolieelik

Me kõik teame, kuidas oma lapsi kasvatada. Eriti hästi teame seda enne laste saamist!

Me kõik teame, kuidas oma lapsi kasvatada. Eriti hästi teame seda enne laste saamist!

Eile läksin õega natuke vaidlema lasteteemal. Vaidlus sai alguse sellest, et ta ütles mulle, et kui ma poleks andnud Ethelile kooliks Iphone’i, siis poleks mul ka seda probleemi, et äkki laps mängib koolis aku tühjaks ja ei saa mulle vajalikul hetkel helistada. Et oleks võinud anda mingi vanamoodsa, kus mänge polegi…

Tänaseks olen ma aru saanud, et tal ei ole koolis võimalustki akut tühjaks mängida, sest telefonid on klassiruumis keelatud, kui just pole erandolukord ja õpetajaga varem kokku lepitud (et ema helistab, et arstile vaja poolest päevast minna vms). Teiseks ei ostnud ma lapsele uut Iphone’i, vaid andsin oma vana, mis mul lihtsalt seisis. Ei raatsinud lihtsalt osta talle mingit uut telefoni, kui mul on üks olemas. Pealegi ma arvan, et laps peab aru saama, mis tähendab keeld “akut ei tohi tühjaks mängida” ja lahendus ei ole see, et ostan kiviaegse telefoni, millel polegi mänge. See on minu arvamus ja nii palju, kui on lapsevanemaid (või inimesi), on ka arvamusi.

Siinkohal üks huvitav killuke rubriigist tänapäeva lapsed ja “vanaaegsed” asjad. Nimelt mingi aeg tagasi olime Etheliga mingis avalikus WC-s ja kui Ethel läks käsi pesema, siis oli tal hetk, kus ta ei saanud aru, mis nende kraanidega on. Nimelt olid need vanamoodsalt keeratavad, need tavalised nõukaaegsed, kus ühelt poolt keerad sooja ja teiselt külma. Laps vahtis neid nagu ma ei tea, mis uudset leiutist ja vehkis kätega kraani all… Tooks väikse paralleeli vanamoodsa telefoniga.

8632089_57RfKU
See on netist leitud pilt

Mina võtsin oma õe tähelepanekut umbes nii, et mind süüdistatakse lapsel liigselt telefonis, tahvlis ja multikates istumises. Toda süüdistust võtsin ma muidugi selles valguses, et ilmselt tema siis ei laseks oma tulevasel lapsel/ lastel telefonis jne mängida. Ega ta seda sõna sõnalt ei öelnud, aga see oli minu tõlgendus. Mis ma oskan öelda? Kas ma tahaks, et mu laps vaataks vähem multikaid ja mängiks vähem tahvlis. Jaa, kindlasti. Reaalsus on aga teine.

Üldiselt kvalifitseerub see teema minu jaoks valdkonda, kus tegelikult KÕIK teavad, kuidas õige on – et laps peaks juba väiksest peale oma voodis magama, sööma kõiksugu tervislikke juur-ja puuvilju juba titast peale ja istuma võimalikult vähe ekraani taga. ME KÕIK TEAME SEDA! Eriti hästi teame me seda enne lapse saamist. Tegelt teame seda ka pärast, aga siis maadleme me tuhande muu asjaga, mis panevad meid valikuid tegema.

Tuhat muud asja:

  • Sul on lapsel oma beebivoodi, kuid sa lihtsalt füüsiliselt mingi hetk enam ei suuda iga öö ärgata ja minna lapsel iga 30 minuti tagant (või 1 tunni tagant) tema lutti kohendama, talle rinda andma, teda kussutama. Sa tead, et peaksid teda harjutama tema enda voodis magama, aga sa lihtsalt ei suuda. Mõtled, et noh, mis see üks öö teeb, võtan ta üheks ööks enda juurde. Ja nii see läheb…
  • Sa mõtled, et su laps on juba 1 aastane ja teda peaks lutist võõrutama hakkama. Sa tead, et umbes 1 aastaselt võiks seda tegema hakata. Ometi venitad sa seda võõrutamist, sest just sel päeval, kui sa mõtled, et ok, täna kaotaks selle luti ära, tuleb sulle sõbranna külla ja su laps röögib nagu segane (ilma põhjuseta!) või on just täna laps nii kehva unega, et jälle on hetk, kus sa lihtsalt ei suuda öösel iga tunni aja tagant ärgata ja lihtsam on see lutt lapsele suhu jätta. (Hea kui selleks ajaks su laps üldse oma voodis magab).
  • Kõik need hetked, kus su 1,5 – 2 aastane põngerjas veel magab, ei taha sa muud teha, kui ise ka magada. Aga tegelikult on vaja veel koristada (s***a kanti koristada!!!), süüa teha, jälle koristada, kööki kasida (sa avastad, et köögi kasimine ja tubade koristamine on tegelikult lapsega koos elades kaks eri asja), END PESTA!!!! Kui su laps on ärkvel, siis ei saa sa mitte midagi teha, sest sa pead koguaeg vaatama, et ta end surnuks ei kukuks, kappi endale peale ei kukutaks, trepist alla ei veereks, trepist üles ei roniks, end mingi lambi nööriga (isegi kui sa oled kõik nöörid majapidamisest eemaldanud!) end üles ei pooks, lego alla ei neelaks, porgandit kurku ei ajaks, potililli ei sööks jne jne jne jne. Sa ei saa teha mitte midagi, mida sa ise tehaks teha. Ja kui sa üks hetk mõtled, et sa oled omadega juba nii läbi (sest see pole mingi kahe nädalane projekt ega aastane, vaid see ongi nüüd sinu elu ja iga jumala päev), siis sul hakkab peas vilkuma väike kaval süütundest pakatav lambike – paneks lapsele ühe multika, mis see talle ikka teeb! Äkki saaks sel ajal korra teed juua ja kas või 5 lk raamatut lugeda.
  • Su laps lihtsalt keeldub tomatit või kurki või kapsast jne söömast. KEEEELDUB. Või siis titena sõi ja üks hetk on lihtsalt cancel. Nii võib juhtuda, päevapealt! Mida sa teed? Sa ei saa sundida last neelama kui ta okserefleksiga selle toidu välja oksendab. Sa ilmselt leiad mingid toidud, mida ta on nõus sööma (kui need pole just ainult krõpsud ja limonaad), et ta midagigi sööks. Mis sest, et sa tead, mida laps tegelikult sööma peaks.

Loomulikult on ka väga kindlameelseid inimesi, kes äkki suudavaki kõik oma enne lapse saamist tekkinud veendumused reaalsesse ellu rakendada. Kuid perekondi on erinevaid: üksikemasid, emasid, kelle mees töötab nädalaid või kuid eemal välismaal… On selliseid isasid, kes lapse ema igas asjas aitavad ja siis selliseid, kes jälle nii palju ei aita… On neid isasid, kes teevad ise süüa ja kodutöid, kuid on ka neid, kes arvavad, et see on naiste teema. Ühesõnaga – igasuguseid. Ma ei kujuta ette, kas on olemas reaalselt naisi, kes enne lapse saamist visualiseerivad (ise või koos mehega) mingi pildi kuidas kõik olema saab ja lapse sündides kõik täpselt nii ongi?

Kokkuvõttes arvan ma, et pole mõtet õpetada sellistes asjades lapse ema, kui sa ise ema ei ole. (See ei käi mu õe kohta, ta ei hakanud õpetama, tegi lihtsalt oma tähelepaneku, aga ma laiendan teemat). Jah, kui Sa oled logopeed või lastepsühholoog, siis võib sinu nõu olla igati adekvaatne ja vajalik, kuid sellistel tüüpilistel teemadel, kuidas sina ükskord hakkad oma last ikka hoopis nii või teisiti kasvatama… Ma ütleks hästi viisakalt, et saa enne laps, ela temaga vähemalt esimesed 2 aastat ja siis räägime uuesti.

See ei tähenda, et kõik lastetud naised mõttetud oleks või elust aru ei saa. Aga ma räägin praegu lihtsalt KOGEMUSEST, mis saab tulla vaid LÄBI EMADUSE, mitte kõrvalt vaadates. Kõrvalt vaatajana on sul kõrvalt vaataja kogemus! Sa ei tea, mis tähendab 2 aastat järjest magamata olla. Sa võid arvata, et sa tead, aga sa ei tea! Sa võid teada, mis tähendab 2 päeva magamata olla, juhul, kui sa oled hoidnud näiteks kellegi last. Aga see on teine asi. Minu enda parimal sõbrannal ei ole lapsi, aga ma alati räägin temaga kõigest, lihtsalt on asju, mida olen mina kogenud emana, aga tema mitte.

Seda eelolevat kirjutatades arvan ma loomulikult jätkuvalt, et minu Ethelroos on maailma kõige ilusam ja armsam asi minu elus! 🙂

5d47eb8237eeacff299a3378048b78b8

Polegi enam koolieelik

Polegi enam koolieelik

Varakult juba seletasin Ethelile, et emme kindlasti tahab sinust pilti teha ja Mana tuleb ka ja tahab teha ja arvesta sellega. Aga juba pärast paari pilti oli Ethel jumala tüdinud: “Oh, kõik tahavad mind pildistada!”, umbes nagu oleks 4 tundi järjest punase vaiba glämm-üritusel hambad krampi naeratades ühes asendis poseerinud.

Kalama Põhikooli aktus oli selline…. Hmm… No ruum oli väike ja lapsevanemad ei mahtunud aulasse ära (mille eest meid ka hoiatati), mikrofone oli vaid üks ja see moonutas ka häält nii, et kõrvadel oli valus kuulata. Aga iga aasta OMA LAPS esimest korda elus kooli ju ei lähe! Nii et savi oli isegi see, et aktusele lendas laivi Karin Tammemägi, kuulus Keskerakondlane, kes Põhja-Tallinna linnaosas ukselt uksele kommikarpe jagab. Seekord jagas ta kõigiga oma miniseelikut ja tõi õpetajatele (direktorile) karbi pliiatseid (?) ja kimbu lilli. Direktor aga ütles oma kõnes, et tema soov oleks, et lapsed saaksid aru, kes on rumal ja kes mitte, ja sellest olenevalt siis valiksid ikka targaks olemise tee. Naiss!

Managa. Nagu näha, siis selleks hetkeks oli Ethelil pildistamisest juba totaalne siiber.
Ethel vasakul all nurgas 🙂

Klassijuhatatunnis olid lapsed omale kohad valinud ja seina ääri kaunistasid vanemad. Klassijuhata, kes tundub noor ja tore, luges paberilt iga lapse nime, laps pidi püsti tõusma ja lapsevanem lehvitama, et ka teised näeks, kellega tegu. Terve nimekirja luges õpetaja ette ja Etheli nime ei kostunud. Kogemata jäi tal see nimetamata. Pärast seda hakkas õppealajuhataja (kellest olen ma varem kirjutanud SIIN) vanematele sõnu peale lugema. Minu laps teises reas, käsi viisakalt püsti… Terve õppealajuhata jutustamise aja ei küsinud ei õpetaja ega juhataja, et mis on. Mina sain muidugi aru, laps tahtis lihtsalt küsida, miks tema nime ei öeldud. Kui õppealajuhata lõpuks oma jutu lõpetas ja küsis, kas kellelgi on küsimusi… ja minu laps ta nina ees ilusti kätt tõstis (silmad kergelt veekalkvel), ütles ta üleolevalt ja konkreetselt: “SINUGA tegeleb hiljem sinu õpetaja”. Väga professionaalne! Or not?! Õppealajuhataja lahkudes sai õpetaja alles minu lapse murest aru ja vabandas, et oli jätnud tema nime ütlemata. Pidin oma ema, kes on mingi 30 aastat õpetaja olnud, põhimõtteliselt juukseid pidi tagasi hoidma, et ta selle õppealajuhataja juurde ei läheks pedagoogilisest kompetentsusest vestlema.

 Lõunatama läksime Lendavasse Taldrikusse 🙂 Pildil näha ka minu oranžid juuksed, mis ma eile helepruuni värvi kasutades endale miskipärast sain. Karl ütles, et ta on juba harjunud, et tal Elron kodus on.

1. klassi minemise ohud

1. klassi minemise ohud

Mina: “Ethel, kui sina mind enam kallistada ei taha, siis mul on uut beebit vaja.”

Ethel kehitab õlgu: “Aga räägi siis Karliga.”

Ethel tegelikult tahab ikka kallistusi, aga lihtsalt ta tahab neid nüüd siis, kui tema tahab ja mitte nii väga teiste ees. Ta on ikkagi juba suur – koolitüdruk!

Kooliteed oleme vaid nii palju harjutanud, et kui koos oleme sinnapoole läinud (mingi paar korda), siis Ethel kõnnib natuke ees pool ja kui tuleb see ainuke autotee, mida ületama peab, siis lasen tal ise olukorda analüüsida ja ees üle minna. Üle tee minemise reeglid, mida ma olen Ethelile PÄHE TAGUNUD:

  • Telefon näpus ei tohi autoteed ületada. Üldse ei tohi telefon näpus tänaval ringi käia. Pähe tagumise käigus küsin talt, miks. Ethel: “Sest siis ei pane autot tähele ja jääd auto alla.”
  • Teiste autote vahelt ei tohi üle tee joosta. Miks? “Sest siis ei pane sind autojuht tähele ja jääd auto alla”.
  • Paljud autojuhid on idioodid ja tähelepanelikult roolimise asemel kirjutavad nad roolis smse või skrollivad feissi. Ehk et Sa pead olema veendunud, et autojuht sind märkab. Miks?  “Sest muidu ei pane sind autojuht tähele ja jääd auto alla”.

Sellised on meie reeglid, ilma ilustamata. Muidugi jääb nüüd mulje, et see 150m maja taha kooli minna ja ületada üks 30 km/h liikluspiiranguga tänav on megaohtlik. Ma ei kujuta ette, kelle lapsed mingi kesklinnas risti-rästi trammiteid jms ületavad! Ma lasen Etheli sinna üksi, kui ta 15 saab!

IMG_4146

Peale selle on oht, et ta üksi koju tulles ei saa välisust lahti. Oleme proovinud seda ca 3 korda, saab lahti küll, aga tal on need korrad lihtsalt jopand, et võti läheb õiget pidi esimese korraga sisse jne. Ühesõnaga, ma ei välista, et olen tööl ja koduukse tagant tuleb mulle ahastav kõne, kuidas see nõme uks lahti ei tule. Kõne saab muidugi vaid siis tulla, kui Ethel päeva jooksul oma telefoni pole tühjaks mänginud. Sellega seoses jälle üks reegel: päeva jooksul ei tohi telefoni tühjaks mängida!

Siis veel see üki kodus olemine… Korra olen sellest kirjutanud (üksi kodus olemise reeglitest) SIIN. Okei, kui saame ikka pikapäevarühma, siis see lõppeb 16.00 ja Ethel peab olema üksi kodus max 2 tundi. Ei tundu ju hull, seda enam, et on nõus tegelikult üksi jääma ka. Seda oleme ka harjutanud. Näiteks ükspäev käisime Karliga teatris. (Te ei kujuta ette, mis mugavus on minna õhtul teatrisse nii, et ei pea möllama mingite lapsehoidjatega!!!). Etendus oli pikk ja ma nats pabistasin, sest teatris ma ei saa ju iga hetk temaga telefonis rääkida. Lugesin siis sõnad peale, et helistan vaheajal ja kui ta tahab midagi öelda, saatku sms. Arvestasin, et jõuan koju 22.30. Jah, milline õudus – jätsin lapse üksi koju lausa pimenemise ajaks!

Vaheajal siis helistasin. Ethel oli natuke kuri, sest: “Emme, KÕIK vesi on otsa saanud, midagi juua ei ole”. Mõtlesin, et mul oli kodus mineraalveepudeleid kokku ca 4 liitrit 😀 Ta oli kõik LAHTISED veepudelid ära joonud, kinniseid ei saanud ta lahti. Andsin nõu, et joogu siis kraanist. Pärast kõne lõppu 2 min pärast helistab Ethel: “Emmmmmeee, äääääää-ää, ma kukkusin, mul on suu katki”, halab mulle telefoni. Olin valmis kohe teatrist koju lendama, aga tuvastasin telefoni teel, et midagi hullu ei ole – ta LÕI SUU ÄRA (kuidas see võimalik on?), verd ei tule. Ütles, et ei pea koju tulema, kõik ok. Nuputasin terve aja, kuidas laps sai suu peale kukkuda. (Mu laps on “suu peale kukkunud” :D). Kodus Ethel siis seletas ja näitas ette, et ta istus rahulikult laua taga arvutis ja järksu käis suu vastu laua äärt 😀 Sry, et ma naeran! Ainult minu Ethel saab sellise vigastuse endale tekitada, ausalt.

Lõppkokkuvõttes on see kooli minek üks ohtlik ja segane värk. Kõike ette ka ei näe. A vähemalt kingad ma lapsele lõpuks sain!

Võiksite jagada ka, kuidas teil lapsed koolimineku üle elanud on 🙂

Minu roos ja suvi 🙂
Hakka või Kalamaja hipiperekonnaks

Hakka või Kalamaja hipiperekonnaks

“Emme, mitu korda peab veel ära magama, et ma kooli läheks?”

“6 korda!”

Ja mul ei ole lapsele 1. septembril mitttttte midagi jalga panna. Oleme kamminud läbi suurema osa kaubandusest ja KÕIK kingad (kinnised, millega saaks ka kevad-sügisel tänaval käia) on Etheli sõnul ebamugavad. Valetan, ühed kingad Tallinna Kaubamajas, olid ok – need maksid 90 EUR. Tol hetkel ma ei ostnud neid, sest olin veendunud, et saan üle poole odavamalt, nüüd ma enam nii kindel ei ole. Oleme läbi käinud NS Kinga, Zara, H&M-i, ABC Kinga, Sabo, Prisma, Weekendi, Tallinna Kaubamaja… Kindlasti midagi veel… Mis pagana jalg mu lapsel on? Välimuselt täitsa tavaline.

Samas olen ma ise samasugune printsess herneteral, mis puudutab kingi, pean enne 50 paari läbi proovima ja siis juhtub ka, et ostan ja hakkavad ikkagi jala peale. Niisiis on kaks varianti – kas ma lähen ostan ära need 90 EUR maksvad kingad või ostan talle mingid ägedad tennised ja lepime kokku, et me olemegi hipiperekond ja meid ei koti, et kooli kodulehel oli kirjas “riietus pidulik”. Või noh, olemegi siis pidulikud hipid.

d69c27604014face021e3da41a244b1c 860fd7b8ce9d4db088ff1c291d16062b 38b4b08abcda5b7d997be816c9b63058

Parim kild oli see, et kui ükspäev otse lasteaiast Sabosse läksime, Ethel proovimistooli istus ja ma talle ühe kinga ette susasin, käskides sokk ära võtta, et saaks peenema põlvikuga proovida, siis ta üles, et tal on üks probleem ja tegi imelikku nägu. No mis probleem saab olla?! Siis võttis ta oma soki jalast ja see jalg nägi välja, nagu ta oleks just vihmase ilmaga paljajalu peenraid rohinud. Umbes 2 päeva järjest, vahepeal jalgu pesemata. Esiteks pidin ma praktiliselt murdosa sekundiga oma kehaga sellele jalale peale viskuma varjamaks, et keegi ei näe, teiseks küsides, et KUIDAS, püha rist, see Sul juhtus, ütles ta, et mis annad mulle nii nõmedaid sokke jalga, et need olid SEEST MUSTAD! 😀

Kas emad lähevad vahetult enne lapse 1. klassi minekut lolliks?

Kas emad lähevad vahetult enne lapse 1. klassi minekut lolliks?

Ükspäev tulime Etheliga koju, tegin talle süüa (tatrapuder viineritega, mis on ainuke viis ta kuidagigi tatraputru sööma panna, vastasel korral sööks ta ainult makarone) ja kuni ta siis oma toitu nosis, lõin mina söögilaual arvuti lahti. Pidime uurima, kus saab teha õpilaspileti jaoks fotosid. Mõtlesin siis kiigata ka Kalamaja Põhikooli kodulehele, et ega äkki mingit vajalikku koolieelset infot üles pole pandud. Aeg ajalt olen viimasel ajal tsekkamas käinud…

Löön siis kodulehe lahti ja esimene asi, mida ma näen, on: 1. KLASSI MINEVATE LASTE VANEMATE KOOSOLEK KELL 18.00 KOOLI AULAS! Millal? TÄNA! Vaatan kella 18.25!!! Esimene mõte, isaand, kui loll ma olen, kuidas ma seda siis varem tähele ei pannud või miks nad seda varem üles ei pannud?! Ütlen Ethelile ka, et pean nüüd 3 minutiga kooli jooksma. Ilmselt ütlen meeltsesegaduses mitu korda ka “Täiesti pekkis!”. Ethel keeldub seekord üksi koju jäämast. Söök jääb pooleli, pole aega seda koristadagi, ise mõtlen, et kui kassid nüüd viinerid selle ajaga mööda põrandat ja vaipa laiali veab, siis great!

ColorfulBrainFlippedPoole minutiga oleme riides ja sõna otseses mõttes tormame joostes kooli poole. Õnneks see on maja taga, seega jookseme vb 100m kokku. Kooli ukse ette jõudes, on uks kinni. Mida hekki? Proovime teist ust – kinni. Järsku valdas mind totaalne rahu ja tegin telefonist neti lahti, et kontrollida seda koosoleku infot uuesti. Ja mis seal seisis? Kuupäev oli 17.06!!!! Mitte 17.08! 17.06 koosolek, KUS MA JUBA KÄISIN KAKS KUUD TAGASI! Purskasin naerma ja seletasin Ethelile asja ära. Korraks oli tal tunne, et ta on loll. Seletasin siis ära, et ei, emme on loll. Siis seletasin uuesti, et parem on öelda mitte loll, vaid rumal. Aga olgem ausad, selles olukorras oleks ma lollide võistlusel I koha ja eripreemia saanud!

Teel tagasi mõtlesin, et kuidas aju nagu luges seda infot, mida ise lootis nii väga juba ammu näha – käisin tihti kodulehel vaatamas, ega infot pole ja kuigi see vana inff seal koguaeg rippus, siis ikkagi suutsin sellest kinni hakata. Töökaaslased ütleksid mulle kohe, et söö liha 😀 Kuigi Etheli tegi see kiire vaheseik tusaseks, siis õhtul suutis ta lambihetkel juba teha kildu stiilis: “Emme, kuule, vaata kes ma olen?” ja siis tegi seda: “Appi, appi, me peame jooksma!” ehk et mind järele. Hea, et Karli kodus ei olnud, mul oleks nii mark olnud, et poleks julgend kohe koju tullagi ja oleks pidanud mingi tund aega kodumaja ees põõsa taga kükitama…

1374620350597295

Kõik kulud kokku ehk palju maksab lapse 1. klassi saatmine? Vol 3.

Kõik kulud kokku ehk palju maksab lapse 1. klassi saatmine? Vol 3.

Esiimesse klassi mineku kuludest olen teinud kaks postitust, mida võib lugeda SIIT (vol 1) ja SIIT (vol 2). Vahepeal ostsin lapsele Pärnus olles juhuslikult Sportlandist ära lühikesed võimlemispüksid, mis olid allahinnatud ja maksid vaid 5 EUR. Ning Lindexist pikad dressid, mis maksid kokku 39 EUR. Seal oli kampaania “Võta 3 ja maksa 2 eest”, võtta väga midagi polnud, seega kahmasin lihtsalt kaks paari samasuguseid pükse, ühed siis number pikemad, mis sain nö tasuta, ja lukuga dressika. Tossud olid meil olemas, seega võib öelda, et kehka riiete peale kulus nüüd 44 EUR.

Eile käisime siis ostmas kogu seda pudi-padi vihiku kraami. Pidin küll ootama allahindluseid, aga ei viitsinud, tahtsin asja kaelast ära saada, seda enam, et pidime niikuinii minema Etheliga õpilaspileti jaoks dokumendifotot tegema. Googeldades vaatasin, et kõige lihtsam on seda Photopointis teha, meile sobis siis Ülemiste keskus. Dokumendifotod 7 EUR. Läks täpselt 2 min, et pilt teha ja need kätte saada.

Sealt suundusime Rimisse, et osta need koolitarbed ära ja saada ka palju Stikeeze 😀 Või nagu meie lapsed neid kutsuvad – stikiseid. Ülemiste Rimis oli kohutavalt kehv asjade valik, näiteks ei leinud ma seal mitte ühtegi 16 joonega vihikut, hinnad olid pandud nii, et ei saanud aru, mis kui palju maksab. Ostsime sealt mingid tarbed (värvilised paberid, plastiliin jne) küll, kokku ca 10 EUR. Pooleli ka seda ostlemist jätta ei tahtnud ja mõtlesime ülejäänud asjad osta Sikupilli Prismast. Saime põhimõtteliselt kõik asjad kätte, va ühelt poolt värvitud värvilised paberid (neid lihtsalt pole kuksil!) ja arve oli 28 EUR.

Käärid ja värvipliiatsid, kustukas ja teritaja olid varasemast ostetud ja siia pildile ei mahtunud.

PS: Praegu tuli meelde, et ühed asjad siiski unustasin – võimlemissussid, aga eks siis saab need suvaka poeskäigu ajal teine kord Prismast osta (vist mingi 10 EUR maksavad). Kooli sisejalanõudeks kõlbavad meil ilmselt lasteaia sisejalanõud, mis on suht uued, paneb nendega koolis edasi. Tegelikult ei ole meil ostetud ka heegelnõela ja lõnga, aga ma saan ilmselt Lauralt need laenata, ta koob ja heegeldab koguaeg midagi.

Kulud:

  • Koolikott, Herlitz Midi 60 EUR
  • Herlitz, spordiriiete kott 9 EUR
  • Tossud (olid varem olemas) 34 EUR
  • Võimlemissussid 10 EUR (tuleb veel osta)
  • Spordiriided kokku 41 EUR
  • Korralikud kooliriided kokku ca 150 EUR (pea kõik olid -50% Kaubamajast ja paar asja H&M-st)
  • Koolivorm (vest ja triiksärk) kokku ca 40 EUR
  • Koolitarbed (vihikud, värvid, käärid jne) kokku ca 45 EUR
  • Dokumendifotod 7 EUR
  • Õpilaspäevik koolist, maksab mingi 3 EUR midagi sentidega.

Kokku 400 EUR.

Eks sügiseks on vaja osta veel paar asja – saapad, uus müts-sall-kindad, sukapükse… Õnneks jope ja mantel on olemas. Nädal tagasi torkas mulle pähe, et kas Tallinnas ei ole olemas mingit kooli mineva lapse toetust. Googeldasin… (LINK).

Esmakordselt kooli mineva lapse toetuse taotlusi võetakse vastu 3 kuu jooksul alates õppeaasta algusest (septembris, oktoobris ja novembris).
Esmakordselt kooli mineva lapse toetus makstakse lapsevanemale, eestkostjale või lapse hooldajale tingimusel, et vähemalt üks vanematest on rahvastikuregistri andmetel elanud Tallinnas vähemalt aasta vahetult enne lapse kooliminekut ning laps on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik, elab toetuse taotlejaga ühel aadressil ja asub õppima Tallinna kooli ja on kantud õpilaste nimekirja.

Toetus (320 eurot) makstakse kahes osas: 50% lapse kooliminekul ja 50% juunikuus pärast esimese klassi lõpetamist tingimusel, et toetuse taotleja ja laps on katkematult rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanikud, elavad ühel aadressil ja laps õpib Tallinna koolis.

Ei saanudki aru, et kas KÕIK sellele kriteeriumile vastavad lapsed saavad toetuse või selekteeritakse ikkagi veel millegi järgi. Selge see, et ma vb ei vajaks seda toetust nii palju kui mõni teine perekond, aga kui mul on sellele juriidiliselt ikkagi õigus, siis 320 EUR-st loobuda ka ei tahaks.

Ethel ükspäev küsis, et kui kaua peab ära magama, et kool algaks, tegin kiire arvutuse – 14 korda. “14 korda???? NIII VÄHEEEE?” ei suutnud ta uskuda. Kui ma oleks talle öelnud, et ta sünnipäev on 14 päeva pärast (oli tegelikult juulis ära juba), siis oleks tal olnud: “NIIII PALJUUUU!”. Aga eks laps sai ka aru, et enam pole nalja, asi läheb tõsiseks ära 😀

Minipuhkus Pärnus ehk minu Roos sai 7

Minipuhkus Pärnus ehk minu Roos sai 7

IMG_4138Minu Roos sai laupäeval 7. Roos on ta juba väiksest peale, mis sest et ta ise teatas ca pool aastat tagasi, et talle aitab Roos olemisest, ta tahab olla nüüd Tulbike. Vahel on ka. Peale selle on ta olnud ka Lehte (see on tagurpidi Ethel) ja Ettur ja Eteroos…. Nii palju nimesid minu Ethelikesel.

Seekord otsustasin, et ma ei taha suvel seda mängutoa sünnipäeva korraldada, kõik on niikuinii kuskil puhkustel ja ma lihtsalt ei viiiitsi seda kampa kokku ajada ja põdeda, kas tuleb ka rohkem kui 3 inimest, seega otsustasin, et läheme 26. juulil, minu Roosi sünnipäeval, hoopis kahekesi Pärnusse Lottemaale ja pärast seda spaasse ja lihtsalt naudime kahekesi olemist. Karli jätame ka maha, teised meie pere lapsed olid niikuinii Inglismaal…

IMG_4145Hommikul ärgates oli meil väike kook (ainuke, mis Ethel sööb), lasteshampus ja kingituste üleandmine ja pärast seda kihutasimegi minema. Lottemaa oli täiega lahe, mitte see maa nii väga ise, vaid need tegelased. Need olid nii oma rollis sees, et isegi kui mu ema (ta tuli ka Lottemaale, sest oli samal ajal Pärnus) oma kunagise õpilasega juttu puhus, rääkis too õpilane ikka jänese häälega.

IMG_4151Minu lemmik oli aga Susumu, ta oli lihtsalt niiii ehe, käis ringi, rääkis imeliku jaapani aktsendiga (tegelikult lihtsalt ütles öeldised valesti), sai lastega sõbraks, tekkis selline tunne, nagu ta elakski siin territooriumil päriselt. Mis kõige ägedam – sigade toas laulis ta Ethelile sünnipäevalaulu ja hakkas talle tegema käevõru. See võttis aega ja me pidime vahepeal edasi liikuma… Mingi tunnike hiljem tuli Susumu meid otsima ja andis Ethelile valmis käevõru 🙂 Sünnipäevalaulu kuulis Etheli nii mõnegi tegelase käest. PS: kõige nõmedam tegelane oli Lotte ise, ta ei osanud väga muud teha kui hüpata ja käsi laiutada. See eest jänes Alberti isa Adalbert oli niiiiii lahe kutt. Mitte nagu üleüldse, vaid jänesena.

IMG_4152Ethel kaifis Lottemaad täiega, mis sest, et reaalselt ei ole ta Lotte fänn olnud juba paar aastat, sest uued asjad on peale tulnud. See aga ei takistanud üldse Lottemaa fännamist 🙂 Pärast läksime Strandi. teadsin, et see pole mingi suurem asi veekeskus, aga ujumisbassein on, soojavee bassein on, mullivann on ja saun on ka. Etheliga natsa möllata ikka saab! Pealegi on Strand suht soodne, 79 EUR. Möllasime spaas ca 1,5 tundi. Lõpuks läksime sööma ja Apollo kinno “Pikslid” vaatama. Kell 22.00 koju jõudes (või siis õigemini hotelli) olime puruväsinud ja nii mõnus oli kellegi teise tehtud voodi värskete linade vahele pugeda…

IMG_4180

Ma ütlen ausalt, et minu jaoks oli see parim Etheli sünnipäev üldse. Kõige tähtsam – talle ka meeldis. Ta oli nii suur ja asjalik tüdruk ja ma armastan oma Roosi nii nii väga! Musi, minu Roosike! 🙂

PS: Homme sõidan ma Itaaliasse ja ilmselt nädal otsa ma puhkan ka blogimisest. Olge mõnusad 🙂

Kas lapsevanem peaks 1. klassi lapsega koos kodutöid tegema?

Kas lapsevanem peaks 1. klassi lapsega koos kodutöid tegema?

Kuna Ethel läheb septembris 1. klassi, siis paratamatult ma mõlgutan mõtteid, et milline koolilaps temast saab, kuidas tal seal minema hakkab, millised sõbrad saab jne. Lasteias käimine on ikkagi põhimõtteliselt nagu lapse hoidu viimine, kus tema eest hoolitsetakse, mängitakse, kindlasti ka õpetatakse ja ilusti õhtul emmele üle antakse. Kool ei ole aga naljaasi, laps peab iseseisvuma.

a0fb11d24cfbb128cef3b7d03c3b588dSeni olen ma olnud selline ema, kes lapsele suht ette-taha kõik ära teeb. Näiteks hommikul krõbinad kaussi, piim sisse, kauss lauale ja lusikas kõrvale. Vahel on Ethel õhtul krõbinaid tahtnud ja ma tõesti pole viitsinud diivanilt tõusta ja olen öelnud, et sa oled suur tüdruk, võta ise. Siis ma näen, kuidas ta lohistab tooli kõrge riiuli ette, hakkab sealt krõbinapakki upitades võtma ja ma vaimusilmas suudan 1 sekundiga ette kujutada, kuidas ta sealt tooliga ümber käib, haiget saab, terve põrand krõbinaid täis on… Isegi kui see esimene etapp tehtud saaks, siis jõuan teise sekundiga mõelda, kuidas ta terve paki piima kogemata väiksesse kaussi pabahh valab. Ja kolmandal sekundil olen ma juba püsti teda aitamas. Miks küll, laps peab ju suutma ise neid asju teha, seda enam, kui ta peagi pärast kooli üksi kodus hakkab olema.

Kui palju anda 1. klassi lapsele kooliasjades iseseisvust? Kas peaks talle iga päev riided selga valima, kontrollima, kas vajalikud kooliasjad (õpikud ja kehalise asjad) on kaasas ja mis veel olulisem – kas peaks temaga koos kodutööd eelneval õhtul üle vaatama? Ma tegelikult ei tea, kui palju 1.klassi lapsele kodutöid antakse, aga midagi ikka. Kui ma hakkaks kohe esimesest koolipäevast peale, et no näita, mis sul siin päevikus on ja vaatame nüüd koos üle ja kas see ja too asi on tehtud, siis mul on tunne, et laps kaotab igasuguse vastutuse oma asjade eest ise hoolt kanda ja ma peaks 100% seda ülejäänud 12 aastat tegema. Tundes ennast ja Ethelit, kes on selline ups-mul-läks-meelest-tsikk, ma tean, et mul tekib kiusatus kõike kontrollida. Samas, miks kohe oma lapsest nii arvata? Ikka tuleks talle võimalus anda. Seega ma arvan, et ma esialgu spetsiifiliselt kooli kodutöödesse sekkuma ei hakka. Mis ei tähenda et ma ei küsi, kas tal õpitud on, aga ma ei kavatse tema juures hakata istuma, kuni ta midagi lahendab või teeb.

Ma oma kooliajast ei mäleta, et mind oleks vanemad niimoodi kontrollinud. Samas ma olin ju nohkar ka. Leidsin paar nädalat tagasi Toilas isa juures käies lauasahtlist kaks koolitunnistust, üks oli 5. klassi oma ja teine 12. klassi oma. Esimeses olid kõik viied, teises oli neli nelja ja ülejäänud viied. Endal hakkas ka paha neid vaadates 😀 Mitte ühtegi kolme ei ole mul kunagi tunnistusel olnud, isegi kolme-ohtu mitte. Aga mul oli ka ema samas koolis eesti keele õpetaja, kuidas ma oleks saanud teda häbistada. Kuigi need hinded elus lõppude lõpuks midagi ülemäära määra, siis ma ikkagi tahaks, et mu laps 4-5line oleks.. Okei viieline 😀 Ethel ise ütleb, et ta ei viitsi viisi saada, neljad on normaalsed.

Muidugi on variant, et Ethel ei viitsi üldse koolis käia, midagi üles märkida ja osa võtta, et ta tahaks tegeleda millegi muuga. Aga ma seda väga ei usu, sest eelkool talle väga meeldis ja meeldis ka õppimine ning lasteaias on ta ka kiita saanud, kui uudishimulik ja asjalik tüdruk. Siis on ka variant, et ta ei saa aru mitte midagi, mida koolis õpetatakse, aga selle ma ka välistaks, sest nagu mu ema ütleb: “Vaata, kes Etheli vanaema on, ta ei saa ju rumal laps olla.” 😀 Ema mul viitab siis iseenedale 😀

imagesN8CIFT17Lõpetuseks ka üks väike vahejuhtum paar päeva tagasi. Ostsin Ethelile lauamati, mille peal oli maakaart. Ta varem pole väga suurt huvi maakaardi vastu üles näidanud. Näitasin siis, et näe, siin on Eesti.

Ethel: “See vä? NIIIIIII väike?????”

Mina: “Jaa, aga väike on ka hea olla”.

Ethel (näidates näpuga suure lahmaka maatüki peale): “Aga kes see on?”

Mina: “See on Venemaa.”

Ethel (peaagu nutma puhkedes): “Aga miks meie peame nii väiksed olema ja miks see Venemaa saab nii suur olla?”.

Vot proovi siis lapsele vastata 🙂

 

Palju maksab lapse 1. klassi saatmine? Vol 2.

Palju maksab lapse 1. klassi saatmine? Vol 2.

Koostasin kooliks vajaminevate asjade nimekirja, mis vaja osta, mis vaja teha. Tõmban maha asjad, mis meil ostetud (hinnad juures).

84ab84caf94a51bcd8b5863996232fb9
Nunnu koolistiil

Suuremad asjad:

  • Koolikott. Herlitz Midi ranits 60 EUR (hulgilaost).
  • Kehalise kasvatuse riiete kott. Herlitz spordikott 9 EUR (hulgilaost).
  • Sussikott. Kas peab olema kindlasti see pealt nööritav või võib olla tavaline riidest nö poekott?
  • Koolivorm. Vest ja triiksärk kokku oli 40 EUR.
  • Kooliriided. Enamiku asju saime ostetud. Seni riiete peale kokku 148 EUR. Sellest oli juttu minu eelmises postituses SIIN. Eks jooksvalt tulevad mõned riided veel juurde (mõni kampsun, sukapüksid jne).
  • Vahetusjalanõud. See on veel küsimärk. Kas mahuvad 1,5 kuu pärast jalga veel lastaias kasutusel olevad jalanõud? Samas need on liiga sportlikud ja ei sobi ülejäänud kooliriietega. Jalanõudega (rihmikutega) on üldse üks suur probleem. Odavamad (ca paarkümmend eur maksvad) on mõeldud, ma ei tea, kellele – rihmad üüratult laiad, nii et kingad loksuvad jalas, või on tald sellise kujuga, mis ei ole absuluutselt lapse jalalaba kujuga jne jne. Kallimad, näiteks Ecco kingad… No kas ma raatsin osta lapsele POOLEKS aastaks mingi 60-80 eur sandaalid?!
  • Pikk dress ja lühike dress kehaliseks. Äkki saaks kuskilt tellida? Kust?
  • Tossud. Olemas 34 EUR.
  • Võimlemise sussid.
ec727612_trooper_02287
Mingid sellised vahetusjalanõud võiks ju olla 🙂

Väiksemad asjad:

  • Pinal. Olemas juba ammu, ei mäleta, palju maksis.
  • 16 joonega vihik (4-5 tk).
  • Suure ruuduga vihik (3 tk).
  • 3 harilikku pliiatsit.
  • Kustutuskumm.
  • Teritaja.
  • Joonlaud (20 cm).
  • Värvilised pliiatsid. Olemas, 1,79 EUR.
  • Viltpliiatsid.
  • Pastellkriidid – misasjad need on?
  • Joonistuspaber ( A3, A4).
  • Värvilised paberid.
  • Värviline kartong.
  • Liimipulk.
  • Käärid, olemas, 2,29 EUR.
  • Pintslid, pintslilapp, veetops.
  • Guaššvärvid.
  • Vesivärvid.
  • Lõng, heegelnõel, sukanõel. Sukanõel – see on tavaline NÕEL???
  • Plastiliin.
  • Paberid õpikute katteks.

See väiksemate asjade nimekiri tundub pudi-padi, aga ma usun, et mingi 50 EUR läheb ikka.

Lisaks:

  • Õpilaspiletile 1 dokumendipilt.
  • Pangakaart teha. 1 klassi minevale lapsele tehakse pangakaart? Rahakott ja raha on olemas 😀

Kokku siis praegu 295 EUR.

Kindlasti olen ma ka midagi unustanud? 1. septembri riietus? Millega üldse minnakse? 1. septembri jalanõud – ehk siis kevad-sügiskingad (mis ilmselt 7 aastasele sügisel ostes jäävadki vaid sügiskingadeks)? Mis veel?

ec725822_black_21001
Kevad-sügiskingadeks?

Veel mõned lahedad koolistiilid:

0ee3e64af58900fd110e4468ea167b5d c8f472232df6c5af54c94c550c163791

Kui palju maksab lapse 1. klassi saatmine? Vol 1.

Kui palju maksab lapse 1. klassi saatmine? Vol 1.

Koolist saime nimekirja, mis kõik kooli minekuks vaja osta on. See nimekiri on PIKK! Peale suuremate asjade nagu koolikott, dressid-tossud ja vahetusjalanõud, on seal ka täpne nimekiri tunnis vajaminevatest asjadest – vihikud, vihikumapid, joonlaud, guaššid jne.

Kooli lastevanemate koosolekul tehti meile selgeks, et lapsed peavad igapäevaselt koolis riides käima soliidselt. Et kool on laste jaoks nagu amet ja näiteks igapäevaselt kooli ei sobi mingi kassipildiga T-särk. Seda oli laastav kuulda, sest KÕIK Etheli T-särgid on kassipiltidega!!! Talle lihtsalt nii meeldivad kassid. Samas sellest nimeirjast, mis meile kaasa anti, loen riietuse kohta: ” Arvestage, et suure tõenäosusega Teie laps roomab mööda põrandaid, hüpleb, jookseb ja võib ennast ära määrida. Riietus olgu mugav ja viisakas, ent ka eelpoolnimetatud tegevusi lubav.” Ma küll ei saa aru, miks Ethel peaks koolimajas järsku mööda põrandaid roomama (?) ja millised riided on soliidsed ent roomamiseks sobivad, kuid eks see emaks olemine ei olegi kerge.

Täna otsustasin siis, et läheme selliste riiete jahile, et ostan kohe paljud riided valmis. Ütlen ausalt, et kuigi enamik Etheli riideid pärineb H&M-ist, vähesel määral ka Zarast, Lindexist ja Seppeläst, siis last kooli saata üleni H&M-is ma ei taha. Lasteaias on suht savi olnud, mis seljas, ja tihti lapsed ongi seal kõik samade riietega (mis teha H&M on lasteaialaste ja nende emade hulgas väga populaarne), kuid kool on selline koht, kus tahaks lapse tõesti veidi soliidsemalt saata, ja olgem ausad, osad H&M asjad ei ole ka nii kvaliteetsed, et paari pesugi vastu peavad. Kuna Kaubamajas on mingid mega sah-sah päevad, siis läksime täna sinna lasteosakonda ja ostsime hulga asju ning hinnad ei olnud üldse hullud. Mis me siis saime?

IMG_4011
S. Oliveri pusa + särk, hind 23 EUR (tavahind 45,99 EUR)
Ülimõnus pehme Name it teksasärk, hind 12 EUR (tavahind 23,99 EUR)
Kuigi piltidega T-särgid olid suht keelatud, siis ei saanud ma seda S.Oliveri särki ostmata jätta. Hind 4,95 EUR (tavahind 9.90 EUR).
S. Oliveri imelilus siidipluus (sellisega käiks isegi!!!), hind 15 EUR (tavahind 29,99 EUR)
Name it pehme kardigan, hind 11 EUR!!! (Tavahind 21,99 EUR). Äkki on liiga roosa kooli jaoks?
Uskumatult kiftid ja hästi istuvad Silvian Heachi püksid, vaid 25 EUR. (tavahind 49,99 EUR). Täiega tahaks endale selliseid.
S. Oliveri T särk litrikestega, hind 10 EUR (tavahind 19,99 EUR)
Tüüpiline koolilapse seelik, ei olnud allahinnatud, vaid UUS KAUP osakonnas, hind 21,99 EUR

Minu meelest ülinormaalsed hinnad Kaubamaja saagi kohta! Ma ei tea, kaua seal need allahindlused on, aga soovitan vaatama minna. Ostsin endalegi mõned asjad kaupsist 😀 Kuna eesmärk oli ka Ethelile tavalised mustad teksad saada, mida Kaubamajas ei olnud, läksime ikkagi ka H&M-i. Musti teksasid ei saanud, aga mustad tugevad retuusid küll. Kokku läks meil Kaubamajas Etheli asjade peale ca 120 EUR ja H&M-is siis 27,97 EUR.

IMG_4023
Pehmed, aga tugevast materjalist tagant taskutega retuusid, hind 14,99 EUR (ei olnud allahinnatud)
Suvakad valged T-särgid kampsuni alla panekuks, 2-pakk, kokku 7,99 EUR (ei olnud allahinnatud)
Ethel nii tahtis seda suvakat pusa ka, 4,99 EUR (ei olnud allahinnatud)

Koolikoti ostsin ma Ethelile paar nädalat tagasi ära. Pärast pikka kaalumist, mida võid lugeda SIIT, ostsin Herlitzi Midi ranitsa. Ethel ise valis ja täpselt sellise: 126141_midi Tellisin selle hulgilaost (Anobion Hulgimüügi OÜ) ja maksis see mingi 60 EUR (poes on see isegi paarkümmend eurot kallim). Ehk siis korralik koolikott 60 EUR.

Lisaks ostsin Herlitza spordiriiete koti samast kohast ja samas stiilis, maksis see üllatavalt vähe – 9 EUR. Poes ilmselt hulga kallim. 

Tossud on Ethelil olemas. Ma ei kavatse talle kehka tunniks uusi osta, kui tal jalg nüüd 1,5 kuuga just 2 numbrit suuremaks ei kasva. Tal on kõige ehtsamad Adidase jooksutossud, millega ta muidu igapäevaselt käib ja mis sobivad kehkasse ideaalselt. Maksid 34 EUR, ostsin Sportlandist ja ei olnud soodukat kahjuks. Vaja on siis veel dresse – pikk dress õue ja lühike dress siseruumidesse. Kuna ma ei arva, et dressid peavad 7 aastasel olema mingid ülivinged firmakad, siis usun, et need ostan millalgi kuskilt H&M-ist. Hinda veel ei tea.

Seega kokku on kulutused praegu ca 250 EUR. Ostmata on kõik vihikud, mapid, värvid jne, kehka riided, sussikott, vahetusjalanõud, kevadsügiskingad, millega kooli minna… Neid asju ikka on! Ja eks varsti tuleb uus check list.