Eestis vist päris sellist seadusega määratud vanusepiirangut ei ole. Iga vanem otsustab ise. Sel kevadel olen mina jätnud Ethelit üksi koju vist kaks korda ja mõlemal korral käisin kõrvalmajas poes (max 20 min). Telefon oli tal laetud ja minu oma mul kaasas. Varem ei ole ma teda mitte kordagi üksi koju jätnud. Ning 22 juuni, kui tööl oli lühendatud päev, otsustasime Etheliga koos, et ta proovib selle pool päeva täiesti üksi ja iseseisvalt kodus olla.

Kohe 7 aastaseks saav laps veel ise pliidiga süüa ei tee, seega ostsin talle lõunaks kartulisalati, loomulikult oli talle ka varutud vett ja mingeid näkse (juustu, õuna, kõrsikuid), mida ta saab ise võtta. Hommikul ta arvas, et äkki ikka läheb lasteaeda, et äkki hakkab kartma, kuid sisimas ma teadsin, et kui me oleme juba uksest välja läinud, siis ta oma joonistuste ja multikate maailmas, kus seltsiks ka kaks kiisut, minust puudust ei tunne.

Hommikul viskasin talle kiiresti valmis ka skype konto ja jätsin oma vana läpaka sisse, et siis tema saab sealt mulle töölt kirjutada (tööl mul kõlle ega kaamerat ei ole). Kordasime ka üle REEGLID:

  1. Õue ei tohi minna, isegi kui keegi akna alt kutsub.
  2. Akent ei tohi avada, isegi kui keegi akna alt kutsub.
  3. AKENT EI TOHI MITTE MINGIL JUHUL AVADA!!!!
  4. Ust ei tee lahti, kui keegi koputab. Siis helistad emmele.
  5. Pliidi peale ei tohi midagi panna, sest kiisu hüppab pliidi peale ja võib kogemata pliidi käima panna ja siis võib õnnetus juhtuda.
  6. Kui maja põlema läheb, siis jooksed õue ja ei võta MITTE MIDAGI kaasa, va telefon, kui see juhtub käeulatuses olema. Midagi otsima ei hakka, lihtsalt jooksed välja ja kutsud abi või helistad telefoniga emmele. Ukse jätad lahti, siis saavad kiisud ka välja. See reegel tekitab lapses alati kurbust, ta justkui elab selle kõik läbi, kuidas ta mänguasjad kõik ära põlevad ja ta kõigest ilma jääb. Selle punkti juures peab alati tuhat korda rääkima, et tegelikult midagi ei juhtu peaagu kunagi, aga lihtsalt IGAKS JUHUKS selline reegel.
  7. Ei lahmi toitu nii sisse, et midagi kurku läheb. Mälud korralikult 😀

Rohkem nagu reegleid ei olnudki 😀 Eks ma ikka ikka pablasin. Olgem ausad, 6 aastane usub päkapikke ja hambahaldjat, seega… miks ta ei võiks uskuda, et lendab aknast nagu Batman?! Aga õnneks pabistasin üle. Tööl sai temaga skypes kenasti aegajalt kirjutada ja helistasin ka mingi 3 korda ning kõik oli täiesti tsill. Vahepeal otsisin lapsehoidjat oma koolituse jaoks, mis mul korra kuus nädvah on, aga nüüd tean, et häda korral saab Ethel väga hästi ka selle päeva omaette hakkama 🙂 Sügisel tuleb niikuinii iseseisvalt koolis hakata käima ja ka õhtupoolikul emmet koju oodata. Mul on suur ja julge tüdruk!