Hea, et mul hommikul meelde tuli, et tänasest hakkab Ethelil loomaaias huviring. Plaan oli, et viime ta sinna ära ja siis see paar tundi šoppame ringi – Karlil oli ka vaja matkasaapaid, ostmata olid Peruu reisi jaoks rohud jne.

Sõitsime Loomaaiast Ülemiste keskusesse. Õigemini sõitsime sinna suunas, aga kahjuks me ära ei mahtunud. Täna oli ilmselt hommikul uudistest välja kuulutatud sõda või mingi ennustus, et Maaga põrkub homme hiigelkomeet, sest tundus, et KÕIK inimesed on poodides ja ostavad maa-aluseks varjeeluks… ma ei tea, konserve ja peldikupaberit?! Ainult, et kui see siiski oli välja kuulutatud sõda või hirmutav komeet, siis miks seda päeva seal Ülemistes Moensiks kutsuti? 😀 Parkimisplats oli niimoodi hõivatud, et kahepoolsetest sõiduridadest platsil sai üherealine.

Sõitsime Roccasse – seal oli sama lugu, ainult selle erinevusega, et üks  parkimiskoht oli ja selle me hõivasime. Mulle üldse tundub, et Karlil on Rocca Al Mare parkimisplatsi mingi parkimisradar ajus. Või ma ei tea, kus see saab olla. Sest seal leiab ta legaalse(!) koha isegi siis, kui seda ei ole ja üsna ruttu. A võibolla ma lihtsalt tahan ette kujutada, et mu mehel on vähemalt üks superpower.

Käisime siis apteegis ja ostsime ära rohud reisi jaoks. See tuli ikka ilgem hunnik, aga kuna Amazonases ei olevat küsimus selles, KAS põhja alt ära lööb, vaid MILLAL, siis tahtsin olla hästi varustatud. Loomulikult ma loodan, et see võiks olla mingi selline aeg, kus ma saan rahulikult mingis ööbimiskohas üksi puristada, aga Murphy seadus ütleb, et see on mingi hetk, kus ma sõidan kuristiku kõrval mägedesse (ptüi-ptüi-ptüi) või näiteks koht metsas, kus ma pean hiigelämbliku kodust välipeldikut kasutama (ptüi ptüi ptüi). Selle rohtude hunniku juurde käivad veel malaariatabletid, need olid mul varasemalt ostetud.

Siis läksime Ethelile järele ja ta oli selle ajaga meisterdanud kilpkonna ja pojad 🙂 Tauno Kangro isiklikult oli seda hinnanud hindega “Super 5++” 😀

Mis veel? No näiteks ostsin oma elu esimese selfikepi, et äkki läheb Peruus vaja. Ethel aga lihtsalt omastas selle, kui kodus paki avasin.

Matkasaapad sai Karl lõpuks Kristiinest. Ja teate, mis veel? Käisime Blissis jälle söömas ja sinna on täiesti uusi toite juurde tulnud. Selliseid Lendava Taldriku karri-stiilis roogi (taimseid siis). Täiesti pöörane, ma olin nii õnnelik selle lõuna üle!

Lõppu ka üks udune (sest õues on juba niiiiiii pime 🙁 ) kõige esimene selfi.