Lapsed ja actionfilmid
Ethel oli 6 aastane, kui ma hakkasin temaga kinos vaatama peale multikate ka FILME. “Teenage Mutant Ninja Turtles” ja “Guardians of the Galaxy” jne. Meil on ka suuremad lapsed ja kõik koos kinno minnes tuleb leida kompromisse, et kõigile sobiks. Kujutan ette, et paljud emad mõtlevad, et issand kuidas see lapsele mõjub!
Eks kõik asjad mõjuvad! Palju hullemini mõjuvad muide mitte välja mõeldud tegeleased, vaid PÄRIS maailma asjad. Näiteks, kui pidime poolteist aastat tagasi sõbranna ja lastega Egiptusesse puhkama minema ja seal nö järsku sõda hakkas. Teatasin Ethelile kurba tõde, et võibolla jääb meie reis nüüd ära, kõik on küll makstud, aga seal on pommide plahvatamise oht. Muidugi oleks ma võinud lapsele mida iganes öelda, aga ma ei eelista valetada. Lõppes kõik hästi ja saime oma reisid ümber muuta hoopis teise riiki, kuid Ethel mäletab väga hästi seda, kuidas me ei saanud tollele reisile minna, kuna seal oli ohtlik.
Eile tegime aga meile kahele mõnusa õhtu ning käisime pitsat söömas ja pärast kinos “Jurassic Worldi” vaatamas. Jah, alla 12 ei soovitata. Aga eks igaüks tunneb oma last ikka ise. Teadsin, et see võib olla veidi verisem, kui Ninjakilpkonnad ja Galaxy, kus põhimõtteliselt vaid löödi, aga kellelgi ei rebitud pead või jalga otsast ega lastud kuuli rindu. Need olid ikka lastele mõeldud actionid.
Nüüd kartsin, et äkki “Jurassic World” on liiga õudne. Oligi veidi õudsem, aga film oli lahendatud ikkagi nagu pereaction – veri ei lennanud Tarantino stiilis ja inimesi söödi ära üleni tervelt, mitte nii, et soolikaid lendaks 😀 Pigem oli rõhk tagaajamisel, huumoril ja muidugi eriefektidel (suur dinosauruste teemapark, kus lapsed said päris elus dinosaurustega atraktsioonidel osaleda ja nendega mängida jne), mis Etheli lausa ohkama pani: “Emme, kas see on päriselt ka nii?”, “Ma tahaks ka sinna minna!”, “Oi kui nunnud need on!” jne. Ethelile pidin muidu mitu korda seletama, et need ei ole lohed ja draakonid, vaid dinosaurused, kes 65 miljonit aastat tagasi päriselt ka olemas olid.
Ethel alustas action-õudukate vaatamist tegelikult juba 3-aastaselt, kui ta maal oli ja nad kahekesi vanaisaga Tom Cruise “Maailmade sõjad” vaatasid, kus reaalselt megarobotist “hiigelsipelgad” maailma ja inimesi hävitavad 😀 Ethel tuli maalt tagasi ja rääkis mulle oma algses lapsekeeles 3 kuud järjest, kuidas suur sipelgas tuli ja hammustas inimese pooleks ja siis näitas kätega, kuidas see toimus 😀 Siis ma küll riidlesin, et see ei ole normaalne ja ega ta tegelikult selliseid filme siiamaani ei vaatagi. Ka ta ise ei ole huvitatud vaatama minu kõrvalt a la “Walking deadi” ja sellist asja ma ka ei lubaks. “Kiireid ja vihaseid” ka ei lubaks kinno vaatama minna (kuigi kodus telekast on ta seda nats vaadanud Oscariga) ja “Terminaatorit” ja ma ei tea mida veel…. Aga väike Batman või Ämblikmees kodust telekast koos teiste lastega, why not… Need tegelased on välja mõeldud ning inimestel ei saeta päid otsast, laps saab aru sellest, et see ei ole päris maailm.
Lõpuks ka üks parim filmikoht ever. Pärineb “Guardians of the Galaxy” filmist, kus peategelasel ja kogu seltskonnal oli asi ikka täiesti pekkis, paha hakkas neid ära killima ja siis mida tegi peategelane? 😀 Näha saab SIIT.
Osvald, või siis ka mitte...
Tom Cruise “Maailmade sõjad”? Sooh! Viimati, kui mulle see raamat näppu sattus, oli selle kirjutanud keegi H. G. Wells. Ma usun, et müügiargumendina on hr Cruise kindlasti (blogi potentsiaalset lugejaskonda silmas pidades?) parem valik, aga kuna antud kirjatükk sündis ca 60 aastat varem, kui Tom Cruise, siis see… no üteme, et häiris pisut. Ja “kus reaalselt megarobotist “hiigelsipelgad” maailma ja inimesi hävitavad”… Tule taevas appi! Oletatavasti on ka neljaaastane sipelgaid päriselt näinud, isegi kui juurikatest ja lehtedest toituv ema pole lubanud tal neid ära süüa. Ja kardetavasti olid isegi selles sinases Tom Cruise kaasabil kedratud kinos need va “pahad” ikka jätkuvalt kolme jalaga, e. tripodid(!!!), nagu ka raamatus. Ehk siis “sipelgate” (kuue jalaga putukad teatavasti) nägemiseks peab filmi ilmselt kaks korda vaatama…
ebapärlikarp
Vaimukas! Aga 3 aastane nimetas neid sipelgateks oma piiratud sõnavara tõttu. Ma ei tea, kui piiratud sa oled teatud terminitega, aga mind need väga ei koti 🙂 Täiesti pohh, kes selle raamatu kirjutas ja minu pärast oleks võinud seal filmis mängida ka Adam Sandler, aga juhtumisi oli siiski Tommy boy!