Ethel tahtis, et ma tuleks temaga ujumistrenni kaasa. Et nende trennibasseini kõrval saavad vanemad mullivannis olla ja lastele lehvitada. Okei, palusin jumalat, et see mullivann oleks vähemalt 36 kraadi, siis mu kehal ei hakka külm. Etheli “mullivann” tähendas tegelikult mingit veidrat survetega basseini. Vesi oli 35 kraadi. Mitte kõige hullem, aga lihtsalt hõljudes hakkas mul lõpuks ikkagi jahe.

Tegelikult oli väga lahe Etheli trenni pealt vaadata ja silmanurgast talle naeratada. Ega ma seal kätega vehkida ja õhusuudlusi jagama ei saanud hakata. Pärast äkki saan riielda, et emme, mul oli nii PIIIIIINLIK.

Kui Audenteses oli trennis lapsi hästi palju ja minule tundus, et treener lasi suht üle, siis Orca trennis on lapsi vähem. Treener pöörab kõigile rohkem tähelepanu, ütleb, kui keegi midagi valesti teeb, vaatleb, suhtleb, ei ole nii masinlik ja laseb teha ka lõbusaid asju.

Eriti rets on see, et too treener on noor poiss, mingi 1990ndatel sündinud kutt, ja kuigi ma ei ole mingi vanaemake, siis siiski oma last talle trenni viies selline tunne tekib 😀 Aga sellest olen ma juba kirjutanud siin – Bioloogiline kell.

Kõrval trennides nägin ma ka kahte väga ülekaalulist last. Ja tegelikult on väga kift, et vanemad on nad ujuma saatnud ja nad tahavad tulla ja saavad ka jumala hästi trennis hakkama. Kujutan ette, et neil võiks näiteks korvpallis väga raske olla ja iga tüdruk ja poiss ei taha ka sumoks saada.

Üks hetk tuli sellesse lebobasseini üks noor, hästi kena ja rõõmsameelne naisterahvas. Tal oli laps süles,  no umbes 4 aastane. See naine oli kuidagi nii sooja ja naeratava ilmega ja hakkas oma last seal ujumisrõngasse panema. Ja siis ma nägin – tema tütreke oli puudega. Nii raske puudega, et ise ta pead ei hoidnud. Ja ma lihtsalt pidin neid vaatama, see ema oli oma lapsega nii rõõmsameelne, nii naeratav, keerutas teda seal vees ja tegi kergeid harjutusi… Siin seal hüppasid terved lapsed tema ümber ringi ja mina nii kartsin, et nüüd hüppab mingi võõras poiss neile peale. Aga too ema toimetas väga enesekindlalt ja ei lasknud ennast üldse häirida. Pidevalt rääkis midagi oma lapsega ja naeratas talle. Nunnutas teda ja sosistas talle. Ja jälle naeratas. Kõikseeaeg! Uskumatult härras vaatepilt. Mul tulid seal basseinis reaalselt pisarad silma. Ja praegu seda kirjutades tulevad ka…