Kogumishullus ja tänapäeva lapsed (või peaks kirjutama – tänapäeva vanemad)

Kogumishullus ja tänapäeva lapsed (või peaks kirjutama – tänapäeva vanemad)

Täiesti juhuslikult ilmus minu Facebooki seinale allolev pilt, ju keegi mu tuttav oli laikinud või jaganud… Pilt on pärit Tomson.ee lehelt, kus käis pildi saatmise mäng (või midagi sellist):  “Meile meeldib saada pilte oma sõpradelt! Vaata kui suur TY kollektsioon on armsal Jaanikal. Kui palju TY kaisukaid on Sinu lapsel? Jaga oma kollektsiooni meiega!”  (Copitud nende lehelt).

12376279_1079077528779744_2679411850851106228_n.jpg
Foto on Tomson.ee Facebooki lehelt.  Kuigi pilt oli avalik, ma “udutasin” lapse näo ära, sest ise lapsevanem olles, tundus mulle nii õigem.

Need TY loomad on tõesti armsad… Ethelil on neid 2 – ühe tõi Karl talle kuskilt välismaalt ja ühe võtmehoidja-looma ostis Ethel ise oma taskuraha eest. Aga see pilt tekitab minus küsimusi nagu näiteks, et kas vanemad tahavad last “ära uputada” või kas vanematele meeldivad äkki need TY loomad isegi rohkem, sest MIS MUUL põhjusel neid loomi lapsele nii palju kokku on ostetud?

Okei, vanasti koguti kommipabereid, marke, õllepurke, münte, pastakaid, kilekotte, märke… Tegelt kogutakse erinevaid esemeid siiamaani. Varem see kollektsineerimine vist päris nii ei käinud, et oli koguaeg võimalus poodi minna ja kollekteeritav asi lihtsalt osta. See kättesaamatus tegi kogumise põnevaks, asju vahetati, otsiti… Aga need mänguloomad on lihtsalt suva hetkel ju poest ostetud ja homne päev võib neid 25 tk juurde osta, see nagu ei tundu see sama kogumine, mis kunagi oli… Noh ega ei peagi…

Tegelikult sunnib see pilt sügavalt enese sisse vaatama ja kontrollima, et ega ma oma lapsele aegade jooksul pole ostnud nii mõttetult palju ühesuguseid mõttetuid asju. 

Minu kannatus katkes näiteks KOLMANDA Monster High nuku pealt. Okei, vanaema ostis lapsele mingi hetk veel ühe neljanda. Pet Shopi kujukesi on meil kogunenud rohkem kui 4, aga neid oleme saanud ka kuskilt kasutatud asjade poest sentide eest ja laps tõesti omal ajal mängis nendega iga jumala päev. Kaisuloomi on meil ka üksjagu. Kalli raha eest olen ostnud vist vaid ühe – Lotte kaisuka, mõned teised on kingitud kunagi ammu ja suurem osa pärineb ühest Rakvere kaltsukast, kus nende hinnad on olnud 6-30 senti!

Niiöelda süüdi tunnistan end kleepsu-, nuputamis- ja värvimisvihikute ostmisel. Ma kujutan ette, et nende peale on läinud alates sellest, kui Ethel oli 3 aastane, sadu eurosid. Sest talle lihtsalt niiii väga on väiksest peale meeldinud nendega joonistada ja kritseldada. Kuidas mul saab sellest kahju olla, see ju arendab last! Legosid on ka tegelt palju, samas nendega ta tõesi ehitab. Võibolla see pildil olev laps ka mängib KÕIKIDE nende loomadega, ma ju ei tea, aga tundub ülimõttetu, seda enam, et need pole ju kõige odavamad loomakesed.

Mõistan, et lapsel võib olla väike kiiks, et no nii väga meeldivad need TY loomad. Mul lapsele meeldib see jänes ka, kellel koll ninast välja ripub (LINK), aga see ei tähenda, et ma iga mõttetut asja ostan, mis ta tahab. Pigem kulutan oma energia seletamisele, et see on ebavajalik. Ma ei ütle, et ma ei ole teinud mitte ühtegi mõttetut ostu, see ongi raske, kui sulle vaatab hirvesilmadega laps otsa “Emme, palun!!!”, aga samas ei ole ma teinud 35 mõttetut ostu järjest ja samasse auku.

Minu jaoks oli see pilt igatahes selline järjekordne silmade avamine ja südametunnistusele koputamine. Tarbimisühiskonna “võlud” ja tänapäeva laste saan-kõike-mis-tahan näide.

 

17 thoughts on “Kogumishullus ja tänapäeva lapsed (või peaks kirjutama – tänapäeva vanemad)

  1. Kuidas saab kellegi valikuid niimoodi maha teha?
    Kuidas saab nii enesekindlalt väita, et need mänguloomad on lihtsalt suva hetkel ju poest ostetud?
    Vähemalt korraks tunnistate, et – võibolla see pildil olev laps ka mängib KÕIKIDE nende loomadega, ma ju ei tea, aga tundub ülimõttetu, seda enam, et need pole ju kõige odavamad loomakesed.
    Jah, loomulikult tuleb tarbimishullust taunida, iseendale otsa vaadata ja lastega sel teemal rääkida, aga palun mitte teiste naeruvääristamise teel!

  2. Võrdlesin tõesti selle pildil oleva näite põhjal tänapäeva laste kogumisesemeid ja -harjumusi ca 25-30 aasta tagusega. Sina nimetad seda naeruvääristamiseks, mina hoopis arutlemiseks. Ma ei ole kirjutanud siia selle lapse nime ega avaldanud tema nägu, seega ei osuta ma kellelegi konkreetselt ega tee ka kellegi isikut maha.

    Pigem peaks mõtlema 500 korda enne need vanemad, kes võtavad osa sellistest Facebooki mängudest ja saadavad oma lapse pilte (koos näoga) avalikuks ülespanemiseks.

    1. Jutt ei ole ju sellest, et kedagi oleks isiklikult rünnatud (kuigi avaldatud pildi/allika järgi ei oleks Jaanikat kuigi keeruline üles leida).
      Kellegi käitumist ülim6ttetuks nimetada, inimest ja tausta tundmata (ehk on m6ned neist mänguasjadest taaskasutuse kaudu lapseni j6udnud?), läheb “arutelust” juba väga kaugele.

      1. Nimetasin tõesti hunnikute viisi pehmete mänguasjade kokku ostmist/kinkimist mõttetuks. See on minu isiklik arvamus. Need mänguasjad vist ikka pole päris taaskasutuse teema, juhul kui brändidega kursis oled.

      2. Vastuseks blogi autori teisele kommentaarile – nimetasid ülimõttetuks, kui täpsustada.
        Ma olen brändidega suurepäraselt kursis, aitäh.
        Ja väga edukalt võib olla taaskasutuse teema, sest kuhugi peavad need mänguasjad, kelle omanikud on juba uutele jahimaadele läinud, jõudma. Ja olgu siis juba teiste lasteni, mitte prügikasti.

        Ma ei ole kriitiline teema, vaid selle püstituse viisi suhtes.

        1. Ülimõttetu ongi osta 107 kaisukat, isegi kui need on taaskasutusest. Ma ei kirjuta oma blogis selle pere lugu lahti :D, vaid illustreerin selle pildiga oma arvamust mõttetute mänguasjade kokku ostmisest. Antud pildil on teatud brändi kaisukad ja teemat võib veidi sellega ka kitsendada. See pere võis need kas või ise õmmelda 😀 see ei muuda mu arvamust, et karvaloomade kokku ostmine on mõttetu ja täpsemalt – ühe kindla brändi kaisuloomade kokku ostmine veel mõttetum. Minu point ei ole konkreetselt selle pere uppumine kaisuloomadesse, vaid see pilt tekitas minus need mõtted, mis kirja panin. Kui sinus tekitab see teisi mõtteid, kirjuta aga 🙂 PS: Ei puutu küll postituse teemasse, aga kas sa TÕSIMEELI arvad, et pildil olevad mänguasjad on taaskasutusest saadud/ hangitud? Nagu PÄRISELT? 😀

  3. Ma vist olen väga kohutav ema. Nimelt ka minu laps soovis igasuguseid mänguasju ja nii ma siis ühel päeval seletasin lapsele lahti, et see kõik on reklaam. Telekas reklaamides ja mujal on lihtsalt reklaamid, et inimesed ostaks mänguasju. Mänguasjad ise on vaid puhas tühine plastik, millele on antud mingid vormid ja küsitakse hingehinda. tegelikult ei ole sellel asjal väärtust ja suhteliselt prügi. Muidugi laps alguses nuttis ja jauras, et mis mõttes mänguasjad on prügi. Jälle seletasin, et nu sina soovid, mina osta, siis sa natuke mängid ja mina pean selle ära viskama. Lihtsalt raha tuulde viskamine. Uskuge või mitte, aga lapse suhtumine peale seda muutis. Poes laps juba ise asju vaadates hindab, et kas asi on vajalik või mitte. Taaskasutuses seal leiab asja, siis teatab, et see mänguasi on piisavalt odav, et raha raisata. Kas ma olen sedasi halb ema lõhkudes lapse illusioonide maailma? Pigem ma sooviksin, et mu laps ei klammerduks asjade külge, mis tegelikult ei oma erilist väärtust. Ja mis puudutab antud pilti, siis minu jaoks on see kohutav. Voodis on hunnik plastikut ja kes teab kui mürgine lapsele.

    1. Minu lapsel on päris palju legosid, ju ma seda siis nii mõttetuks ei pea. Ethel mängib legodega peaaegu iga päev, aga ei kogu neid. Pusled, lauamängud, legod on minu meelest natuke teine kategooria kui kujukesed lauanurgal või voodijalutsis.

  4. Mina jällegi ei saa aru sellest, et miks mõned alati leiavad, et postituse autor teeb kedagi maha või halvustab. See on ju täiesti ilusti rahulikult lahti seletatud arutlev postitus, mitte stiilis “issand kui nõme “. Pole ju rünnatudki kedagi, miks kohe selline kuri kaitsev positsioon võtta?!

  5. Ei-ei, ta ei tee kunagi kedagi ega midagi maha, ei halvusta, veel vähem ründa 🙂
    Ja selles postituses on ta lausa ingel kesap6llul!

  6. Täitsa nõus! Vanemad nagu ei oskagi enam oma võsukestele “ei” öelda. Jube kui palju mõttetuid mänguasju tänapäeval lastel on :s
    Me pole ka pääsenud kahjuks. Meil on neid väikseid Hot Wheels autosid terve kastitäis aastate jooksul tekkinud. Samas me ise oleme ehk 5..6 ostnud. Küll aga toovad neid külalised..

    PS. Mulle niiii meeldib su blogi ja see külm närv kuidas sa neile, kuidas nüüd öelda, mölisejatele vastad 😀

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *