See on vist minu esimene jutustavas stiilis postitus. Noh teate küll, nagu selline, et täna tegin seda koos selle ja sellega, siis läksime veel sinna ka, õhtul kella kuueks olime nii seda ja teist ja siis tuju oli selline ja magama läksin lõpuks ka  

Ehk et pole väga minu stiilis see postitus, aga igatahes… Täna saabus meie koju nulg. Kuigi mulle väga meeldis RMK üleskutse, et minge võtke metsast see kuusk, millel ei ole kasvuruumi ja mis suureks ja uhkeks niikuinii KASVADA EI SAA! See asjaolu nagu leevendab kuusekese maha saagimist. Õudne oleks see, et minge otsige endale metsast maailma kõige uhkem puu ja raiuge jala pealt maha. Karl arvas, et tema ikkagi metsa kuuske tooma ei läheks. Ma mõnes mõttes mõistan ka, sest mina oleks seal  metsas ju lihtsalt ringi tatsanud ja näpuga näidanud ja temale oleks jäänud kogu see raskem töö.

Mõtlesime ka kunstkuuse peale, aga äkki siis järgmine aasta… Seega on meil see aasta tavaline kaubanduskeskuse eest ostetud nuluke. Elaks ma üksi või ilma lasteta, siis ilmselt me ei oleks üldse jõulupuud ostnud, aga Ethel ehtis seda täna mõnuga.

Muid jõulukaunistusi ma üles panna ega osta ei kavatse. Kamina peal ja toidulaual on aastaringi küünlad, mis nüüd vb lihtsalt ihemini põlevad, ning akende ees ripuvad jõululambid, pluss siis nulg. Kõik, sellest piisab

Ok, mõne piparkoogi tegime ka reedel Seekord ei pildistanudki ma oma lapse kaunistatud piparkooke, vaid Karli kaunistatud, sest need olid lihtsalt liiga ilusad

Piparkoogid by Karl

No ja õhtuks olimegi kõik nii väsinud