Üks inimene kommenteeris mu eelmise postituse alla Facebookis, et sellise summa eest saaks juba maja Tallinna lähedal. Ma alati imestan, kui keegi midagi sellist ütleb, sest ma ei saa aru, kuidas paljud ei saa aru, et kõik ei tahagi majas elada 🙂 Eriti veel kuskil Harkus, Muugal, Viimsis või Peetris ehk Tallinnast eemal. Mina ei taha!

Mina tahan elada (minu jaoks) ägedas korteris LINNAS ja sõita 10 minutit tööle. Ma olen elanud aastaid Kalamajas ja käinud tööl Peetris. See röövis mu päevast sinna sõites ca 25 minutit ja tagasi tulles ca 40 minutit (halvemal juhul, mida juhtus tihti, 1 TUND)! Kokku ca 1-1,5 tundi iga päev puhtalt sõitmise… ee, vabandust ummikutes istumise peale. Kui ma peaksin sõitma a la Peetrist Kalamajja ehk vastupidi (või Tiskrest kesklinna, mis iganes) oleks see minu jaoks vastuvõetamatu ajaraiskamine. See tunne, et jõuan töölt 10 mitsaga koju, on lihtsalt fantasitiline. See tunne, et pean hakkama 45 minutit kuhugi tiksuma… See ajab mind lausa marru, tekitab vastikusvärinaid, ma vihkaks siis oma elu ja olmet. Jah, ma ei vali elukohta töökoha järgi, sest töökoht muutub aja jooksul, kuid Tiskresse või Peetrisse kolides ma vaevalt hakkan 10 minutit tööle sõitma. PS: Õnneks on väga paljud töökohad ka aru saanud, et inimestel ei ole vaja 8 tundi päevas kontoris tagumikutunde teha, näiteks sellega on mul praegu väga vedanud, aga mulle ei meeldiks ka näiteks 3 korda nädalas kuhugi kaugele tööle või kohtumisele sõita.

Peale selle, et minu jaoks ei kaalu üles oma maja ja aed seda sõitmise ajakulu, ei soovigi ma reaalselt oma aeda ja maja. Piisab täiesti terrassist või suuremast rõdust. Kuigi ma ei ole pidutseja, siis mulle meeldib elada spontaanselt. Näiteks tuleb tahtmine restosse minna, siis lähen. Või kinno. Või kuhu iganes. Ma ei viitsiks hilja õhtul pärast veinitamist taksoga kuhugi kaugele sõita ja veel 20 eurot selle eest maksta. Ja linna kohale tuleks ju ka kuidagi autota siis tulla… Igasse kanti vist uberid jms ei sõidagi. Ma tean juba eos, et ma ei hakkaks linna sellisel juhul üldse nii tihti kobistamagi, kui see mingi mega logistika oleks. Aa ja lapsed ka veel kuidagi kooli saada ja sealt tagasi…

Lisaks pole ma üldse mingi aianäpp, rääkimata muruniitmisgeenist ja muust sellisest. Grillimine on minu jaoks ka täiesti out. Ma ei söö lihagi. AINUKE pluss, mida ma preagu oma aia pidamises näen, on see, et saaks koera vabalt pissile lasta. Samas ei ole mul mingi probleem temaga hommikul ja õhtul ka korra korterelamu ees õues käia (või ilusa ilma puhul pikem jalutustiir teha). Ta on flegmaatiline toakoer ja ei hooli väga õues jooksmisest, tahab pigem lihtsalt oma inimeste juures lesida. Õnneks! 🙂 9 kuud on meil niikuinii kole ilm ja seda aeda saaks nautida vaid loetud kuud aastas. Päriselt nautida võibolla max 2 nädalat aastas, kus tõesti on soe ja mõnus.

Kui mul oleks beebi, siis oleks mugav käru aeda lükata. Aga mul ei ole 😀 Ja ma ei ole kindel, kas ma ka tahan. Paar päeva õe lapsega (kes tegelt ei ole enam beebi) veetes pani mind kõiges kahtlema 😀 Jaa, väiksed lapsed on nunnud, aga 24/7 nende eest vastutada on midagi muud kui armsa õelapsega nats nunnutada. Pealegi saab beebikäru ka terrassile või rõdule lükata.

Ma ei ütle, et ma mitte kunagi oma maja ei taha. 15.aasta pärast võibolla juba tahan, aga praegu – KINDEL EI! Ma olen täielikult rahul elades linnarütmi sees omas rütmis. Kui maja, siis linnas. Palju neid majavõimalusi siin linnas ikka on. Ridakas Kristiines oleks veel okei, aga nende hinnad (kui neid üldse on) vist pole päris samad, mis Tiskre majadel eks.

Päise pilt: pixabay.com