Sellise eelarvega saaks juba maja!
Üks inimene kommenteeris mu eelmise postituse alla Facebookis, et sellise summa eest saaks juba maja Tallinna lähedal. Ma alati imestan, kui keegi midagi sellist ütleb, sest ma ei saa aru, kuidas paljud ei saa aru, et kõik ei tahagi majas elada 🙂 Eriti veel kuskil Harkus, Muugal, Viimsis või Peetris ehk Tallinnast eemal. Mina ei taha!
Mina tahan elada (minu jaoks) ägedas korteris LINNAS ja sõita 10 minutit tööle. Ma olen elanud aastaid Kalamajas ja käinud tööl Peetris. See röövis mu päevast sinna sõites ca 25 minutit ja tagasi tulles ca 40 minutit (halvemal juhul, mida juhtus tihti, 1 TUND)! Kokku ca 1-1,5 tundi iga päev puhtalt sõitmise… ee, vabandust ummikutes istumise peale. Kui ma peaksin sõitma a la Peetrist Kalamajja ehk vastupidi (või Tiskrest kesklinna, mis iganes) oleks see minu jaoks vastuvõetamatu ajaraiskamine. See tunne, et jõuan töölt 10 mitsaga koju, on lihtsalt fantasitiline. See tunne, et pean hakkama 45 minutit kuhugi tiksuma… See ajab mind lausa marru, tekitab vastikusvärinaid, ma vihkaks siis oma elu ja olmet. Jah, ma ei vali elukohta töökoha järgi, sest töökoht muutub aja jooksul, kuid Tiskresse või Peetrisse kolides ma vaevalt hakkan 10 minutit tööle sõitma. PS: Õnneks on väga paljud töökohad ka aru saanud, et inimestel ei ole vaja 8 tundi päevas kontoris tagumikutunde teha, näiteks sellega on mul praegu väga vedanud, aga mulle ei meeldiks ka näiteks 3 korda nädalas kuhugi kaugele tööle või kohtumisele sõita.
Peale selle, et minu jaoks ei kaalu üles oma maja ja aed seda sõitmise ajakulu, ei soovigi ma reaalselt oma aeda ja maja. Piisab täiesti terrassist või suuremast rõdust. Kuigi ma ei ole pidutseja, siis mulle meeldib elada spontaanselt. Näiteks tuleb tahtmine restosse minna, siis lähen. Või kinno. Või kuhu iganes. Ma ei viitsiks hilja õhtul pärast veinitamist taksoga kuhugi kaugele sõita ja veel 20 eurot selle eest maksta. Ja linna kohale tuleks ju ka kuidagi autota siis tulla… Igasse kanti vist uberid jms ei sõidagi. Ma tean juba eos, et ma ei hakkaks linna sellisel juhul üldse nii tihti kobistamagi, kui see mingi mega logistika oleks. Aa ja lapsed ka veel kuidagi kooli saada ja sealt tagasi…
Lisaks pole ma üldse mingi aianäpp, rääkimata muruniitmisgeenist ja muust sellisest. Grillimine on minu jaoks ka täiesti out. Ma ei söö lihagi. AINUKE pluss, mida ma preagu oma aia pidamises näen, on see, et saaks koera vabalt pissile lasta. Samas ei ole mul mingi probleem temaga hommikul ja õhtul ka korra korterelamu ees õues käia (või ilusa ilma puhul pikem jalutustiir teha). Ta on flegmaatiline toakoer ja ei hooli väga õues jooksmisest, tahab pigem lihtsalt oma inimeste juures lesida. Õnneks! 🙂 9 kuud on meil niikuinii kole ilm ja seda aeda saaks nautida vaid loetud kuud aastas. Päriselt nautida võibolla max 2 nädalat aastas, kus tõesti on soe ja mõnus.
Kui mul oleks beebi, siis oleks mugav käru aeda lükata. Aga mul ei ole 😀 Ja ma ei ole kindel, kas ma ka tahan. Paar päeva õe lapsega (kes tegelt ei ole enam beebi) veetes pani mind kõiges kahtlema 😀 Jaa, väiksed lapsed on nunnud, aga 24/7 nende eest vastutada on midagi muud kui armsa õelapsega nats nunnutada. Pealegi saab beebikäru ka terrassile või rõdule lükata.
Ma ei ütle, et ma mitte kunagi oma maja ei taha. 15.aasta pärast võibolla juba tahan, aga praegu – KINDEL EI! Ma olen täielikult rahul elades linnarütmi sees omas rütmis. Kui maja, siis linnas. Palju neid majavõimalusi siin linnas ikka on. Ridakas Kristiines oleks veel okei, aga nende hinnad (kui neid üldse on) vist pole päris samad, mis Tiskre majadel eks.
Päise pilt: pixabay.com
Kai
Eks jah, igale oma.
PS. Ma elan Peetris ja töötan Peetris. Autoga sõidan tööle 5min, rattaga 10min. Olen rahul.
ebaparlikarp
Tallinna üldse satud või polegi asja?
kalamajakas
Mina elan täiega kaasa teie korteriotsingutele! Elame ise ka Kalamajas. Praegu on meil kolm tuba, aga piilume ikka neljatoalisi :P. Meie jaoks jääb see siiski umbes 5-6 aasta kaugusele, et rahaliselt võimalik oleks ja ühe lapsega ei ole varem ka kindlasti vaja. Oleme mõelnud, et võiks kolida näiteks Peetrisse, Piritale, Kadriorgu, Nõmmele. Isegi linnast välja majja. Kõigil kohtadel on omad eelised, aga hetkel ikkagi meie jaoks ülekaalukalt võidab Kalamaja. Lapsel piirkonnakooliks GAG (lähemal) või Kalamaja Põhikool – mõlemad on head koolid. Lasteaiad on paari minuti kaugusel, samuti huviringid. Beebiga tahaks ikka rahu ja ”käru aeda lükata”, aga reaalsuses kasvavad nad nii kiiresti ja siis tahaks jälle, et laps saaks ise kooli, trenni, kinno minna.
Paljud kolivad linnast välja, et pakkuda lapsele paremat kasvukeskkonda, aga minule tundub vastupidiselt, et just linnas on parem kasvada. Paremad võimalused erinevates trennides käia, suurem tutvusringkond. Pidevat aias/maja ümber nokitsejat minus ka ei ole. Oleme väga pikalt oma korterit renoveerinud ja nüüd tahaks lihtsalt nautida ja nipsasjakesi osta. Ühesõnaga edu teile 🙂
ebaparlikarp
Aitäh! Ma su jutuga täiega nõus. Loodan, et leiate oma unistuste kodu!
Kelli
Tegelikult ei öeldud ju, et sellise EELARVEGA võiks juba maja vaadata. Kommentaar oli, et selliste NÕUDMISTEGA võiks maja poole vaadata. See lause tähendab hoopis teist asja. Mina saan sellest aru nii, et kommenteerija arvas, et kui tahta palju ruutmeetreid, tube, terrassi ja parkimiskohta jmt, siis nendele kriteeriumitele vastab pigem maja, kui et korter. Ja see on ju tõsi Eesti tingimustes, sellistele nõudmistele vastavaid kortereid on väga vähe. See, et sa maja ei taha, on teine teema, kommentaar iseenesest on ju asjakohane ja ei ole kuidagi solvav vmt.
ebaparlikarp
Ma absull ei võtnud seda solvanguna, musmõttes see solvang oleks, aga jah, nii ma ka aru ei saanud, kuigi sul võib kommentaari suhtes õigus olla. Aga üks mu kindel nõudmine oli asukoht (linn, täpsemalt Põhja-Tallinn) ja selles kompromissi ei tee. Teine nõudmine oli, et lapsed mugavalt kooli saaks, selles osas ei saa ka, teha järeleandmist. Nendele nõudmistele vastavaid kortereid on, aga hind loeb ka, nii et…
**
Ma kolisin 3a tagasi Põhja-Tallinnast Peetrisse, aga mu süda jäi sinna 🙂 Elasin kuus aastat pelgulinnas ja kolm aastat südalinnas. Otsisime kaua suurt korterit, mis oleks uus ja vastaks meie kriteeriumitele. Lõpuks siis leidsime Peetris. Kuna me mõlemad töötasime sel ajal Ülemistes, tundus hea valik. Esimese aasta ma lihtsalt käisin ja rääkisin, et issand see Peetri on mingi eriline peldik ju 😀 Aga nüüd kus mu laps saab sügisel 2-aastaseks, hakkan juba plusse ka nägema. Küll vaid lapse omamise seisukohast. Siin on väga palju lapsi ja tal on väga palju mängukaaslasi ning hoidu saab teda jalgsi viia (ei sõltu autost) ja tulevikus saab ta mõnisada meetrit ise kooli kõndida. Iseasi, kas me veel elame siin ja kas ma tahan siia kooli panna teda. Siin on nüüd lisaks Peetri ja Järveküla koolile ka Kindluse kool. Ehk väikeste lastega ilmselt on siin mul endal lihtsam kui pelgus. Ja see on ka väga loomasõbralik koht. Ilmselt linnas ka hull pole.
Muidugi on mul koputajad peal ka linnakorteritel, aga kui tahta korterit 100+ ruutu, siis valikut põhimõtteliselt pole. Aaa, ja vaata, et sa siis Endoveri arendust ei osta jumala eest!
Kui sa tookord sõitsid Peetrist koju 1+h, siis nüüd oleks see aeg kindlasti pikem, sest sinu vana töökoha suunas on tehtud päris palju arendusi vahepeal.. ja no muidugi ka see uus kool. Siit töölekäimine on suur minutite küsimus ka. Et mis kell see kuhjumine pihta hakkab. Aga isegi Ülemistesse 3a tagasi oli päris tüütu minna autoga. Tõuksiga saab kiiremini, aga alati pole viitsimist ja ilma.
Muidu siin on söögikohtadest ju kogupererestoran Hesburger.. 😀 tegelt väga sümpaatne on Peetri kohvik Peetri keskuses, mis võiks sulle meeldida. Aga kuna meil on väike laps, siis pigem tellime koju toidu, kuiet läheme Armudusse (suht okeid toidud) või Oliviasse (ei ole käinud).
ebaparlikarp
Tore kommentaar Sul, tead nagu asja, millest ma räägin 😀
K.
Meil oli teistpidi kummaline olukord – tahtsime just linnast ära oma majja, kõikidest võimalikult kaugele ja privaatsust jms ning mitmed sõbrad ütlesid, et no selle eelarvega saaks juba kesklinna korteri 😀 Okei, me olime siis veits alla 30-aastased ja osadel sõpradel/tuttavatel oli keeruline mõista, et meid ei huvita see spontaanselt restosse-kinno-šoppama elustiil, vaid olemegi mehega mõlemad parajad erakud, naudime kodust olemist ja kui tuleb tuju restosse minna, siis planeerime ette ja lähme. Huvitaval kombel on needsamad sõbrad ilusate ilmade saabudes esimesed, kes hakkavad külla nuruma 😀
Aga ma arvan, et igaühele oma ja kellelgi kolmandal ei tohiks kobisemist olla selle kohta, kuidas keegi oma elu elada tahab.
ebaparlikarp
Hahaa! Aga kesklinnas ma ka elada ei tahaks, vaikne tänav peab olema ja autot peab parkida saama jne.
Kristi
Nii ju ongi – igale sobib oma!
Mina olen elanud varem 6 aastat Nõmmel ja praegu 2 aastat Uuesalus, mis on Peetrist (kujutad sa ette) veel edasi. Just eile istusime sõbrannaga 23:30 aias, tegime vesipiipu ja ma mõtlesin, et ma ei kujutaks linnas elamist ette. Ma pole kunagi linna inimene olnud. Elasin kesklinnas kokku 3-4 aastat ja ei harjunudki ära. Ei ole minu jaoks.
Mulle meeldib oma hoovis olla. Sõbrad käivad meil palju külas ja pidevalt on elu meil kodus, mitte mujal. Linna sõidame Uberiga ikka aegajalt ja tavaliselt on ots umbes 10€. Woltida ja boltida siia saab aga peale kella 21 eriti mitte aga kuna pole ju varem ka saanud, siis ei oska igatseda sellist asja ka.
Lisaks käib laps Rocca al Mares koolis ja kui keegi veel ütleb “issand, kaugemale ei saanud”, siis mul on tunne, et ma võin isegi natukene pahaseks saada. Miks on elementaarne arvata, et kui SINA nii elada ei taha, siis minu jaoks on see kuidagi ka jube stressirikas? Ei ole, sest oma iseloomuga lapse puhul oli mulle kodulähedasest koolist olulisem hoopis keskkond kuhu mu laps hästi sobiks ja kus tal on kindlasti hea. Ma ei pea seda ohverduseks, kui 27 minutit teda kooli viin. Võtan seda, kui privileegi vist hoopis, et meil on võimalus Eestis teha oma lapsele ja perele sobivaim valik.
Kõik linnast väljas elavad inimesed ei ole närvilised rohenäpud, kes majas tahavad mingi maine pärast elada. Osad meist ei kasvata hoovis midagi peale muru, mida niidab ka naabripoiss, vaid lihtsalt on leidnud endale oma koha. Igaüks peakski selle leidma ja just seal kus tema perel on hea.
ebaparlikarp
Ongi igaühele oma, mitte igaühele maja 🙂 Ja maailma suurlinnadega võrreldes on meil vahemaad ikka väga väiksed.
epp
„… aga selle raha eest saaks juba…“ suhtumine ajab mind alati suht endast välja. Erinevad inimesed eelistavad ju erinevaid asju, kas tõesti on sellest nii raske aru saada? Maja ja korter on kaks täitsa erinevat elamise viisi, üks pole parem või halvem kui teine. See on sama, mis öelda, et miks sa sinist kleiti tahad, selle raha eest saaks ju punase =)
Aga jah, city life, väga äge!
K
Jaa. Ja seda “punase kleidi näidet” saab mis iganes teema kohta öelda ja küsida ☺.
K
Ma olen ise mõelnud, et minule on trauma tekitanud see Tallinnast autoga Sakku saamine. Ja mitte oma autoga, vaid ikka kolleegiga, kes sind kuskilt teeäärest peale korjas. Et kell 7 hommikul hakkasid bussiga Männikule sõitma, et kolleeg sind Männikult u kl 7.50 peale võtaks 😀. Samas ma sôitsin aastaid kesklinnast Mustamäe tee algusesse hoopis mööda Paldiski mnt, kus polnud kunagi ummikuid. Nii, et kogemus ûtleb, et teatud ummikuid (Järvevanas tiksub täistunnil ennas loomulikult ogaraks) on vôimalik vältida ja parim vältimise taktika vôib olla see kui sõita Mustamäele hoopis kesklinna kaudu. Ja täitsa huvitav kohe vaadata, millest siis uue kodu puhul loobuda tuleb, sest sellised tingimused tunduvad ulme, sest Kalamajas ei ole selliseid kortereid (vôi ma olen lihtsalt jätkuvalt liiga vaene sellisteks korteriteks) 😁. Uute majade aknad on väikesed kui seasilmad ja vanadel pole ju rõdusid ollaga. Nii, põnev saab teil olema. No seda muidugi ei tea, mida nad sinna Voltasse ehitavad.
ebaparlikarp
Mul ka ummikutest vist trauma. Ja ülikooli ajal sõitsin Kristiinest veel ühistransaga Koplisse TTÜ majandusteaduskonda ja siis veel Lasnakale tööle, omal ajal tundus ok 😀
No ei pea olema Kalamaja, võib olla Põhja-Tallinn laiemalt, aga jaa millestki tuleb loobuda.
Maarja
Haha, see elukoha teema hea “käima tõmbamiseks”.. aga mõistan sind täielikult. Olime ise samas seisus 4a tagasi täpselt samade kriteeriumitega korterile ja kõrval siis mul mees, kel oli ka see “selle raha eest saaks maja” teema. Väga raske on leida perekorterit kui nt norm asukohas pakutakse neid 75m2 4-toalisi, kuhu ei mahu vähimaidki panipaiku jne või 4 liikmelise pere jaoks mahub elutuppa söögilaua kõrvale vaid 2-kohaline diivan :). Eelarve 500k+ hakkavad siis nö päriselt peredele sobivad korterid… :S Hoian teile otsingutel igaljuhul pöialt!
ebaparlikarp
Jaa, 75 m2 olen ka näinud, aga no lapsed pluss koduloomad, no ei mahu ju! Ja no millised tavalised pered ostavad 500 000 euroseid kortereid, ulme!
Kristin
Mul sõbranna kolis jus Peetrisse ja autoga kesklinna tööle sõidab 15 minutit. Taksoga kesklinna tuli üks reede õhtu 5 v 6 euroga, niiet ma ei tea, kust sa oma info said 😄
ebaparlikarp
Millise info? Et ma Kalamajast tööle ja tagasi iga päev 1 kuni 1,5h raiskasin? 😀 A nimeta nüüd mulle mõned mõnusad restod seal Peetris, kuhu spontaalselt minna? Ja kas arvad, et sõbrad kuskilt Pelgust või Piritalt viitsiks ka Peetris minuga spontaanselt kokku saada? 😀 Kinno ka vist jala ei lähe või šoppama… Laps sõidab marsade ja trammidega kooli, kui sinna kolin? Ega ma ei hakkaks ju tal kooli vahetama, kui sõbrad kõil seal. Ta on 12 ja sõbrad ümberringi juba aastaid sama kamp.
Peetrist kesklinna saab vb 15 minutiga, kui just ael kellaajal ei lõhe, kui kogu Peetri ühe foori taga passib, et Tartu maanteele keerata, aga kui ma töötan järgmisena näiteks Mustamäel, siis Järvevana ummiku peale mõtlemine ajab juba oksele. Pluss kesklinnas on see Stockmanni foor, kust paremale keerata soovides on tihti kilomeetrine järjekord.
Ja no Peetris elada lihtsalt ei tahaks ja kõik 😀 Tööstushooned ümberringi…
ebaparlikarp
Aa ja no kesklinnast Laagrisse, kus mul sõbrants elab, on näiteks öösel lõtva 20 eurot maksta. Peetri võib ju veidi vähem olla, aga no EI TAHAAA!
Liisel
Amen. Täpipealt samad mõtted, mis õnneks abikaasaga ühtivad. Paljud ei saa sellest aru 🤷🏼♀️ või on see oma maja mingi eneseupitamise/tõestamise küsimus, ei tea..
ann
maja Nõmmel, linna rattaga 20 mintsa, autoga 10, bussiga ka 20, vajadusel tuleb ka jala. kuna on männid ja liiv, siis niikuinii midagi eriti ei kasva, muru saab niita 2x aastas, mis on täiesti nauditav. Ja häid restosid on ka päris mitu (Kius, Mimoosa, Rahumäe jaamas India söögikoht, Elsa, Diner, siis see imelik asi MuSu asemel, kuhu pole veel viitsinud jalga tõsta, Nõmme turul erinevad asjad jne jne jne), poode on ka erinevaid. Rong on ka käepärast (no nii vahelduse mõttes liiklemiseks).
aga Pääskülla või Laagrisse, ammugi Peetrisse või Piritale küll ei koliks 🙂
ebaparlikarp
Nõmme restodesse olen minagi paar korda sattunud, aga seal elada küll ei tahaks. Ma tõiesti mõistan inimesi, kes tahavad oma maja, minul pole see aga kunagi unistus olnud. Vanuses 15 kuni 18 ma ka elasin oma majas, küll oma sünnikohas Ida-Virumaal, aga majas elamise kogemus on täitsa olemas 🙂
Ann
Mind hirmutab kortermajas läbikostvus ja see, et naaber vahib oma rõdult minuga tõtt, muidu olen südalinnas üles kasvanud ja järgmine valik olekski elada Süda või Tatari vms vaiksel kesklinna tänaval…aga suuri rõdusid on kesklinnas vähe, majas on mu rõdu ca 14 m2, mahub tšillima ja pesu kuivatama jne. Grillimine ja sulgpall jne käib aias.
ebaparlikarp
Minu meelest majas üleaia naabriga tõtt vaadata on sama hull 😀 Võib muidugi heki istutada vms. Meil õnneks praegu keegi rõdul tõtt ei vaata.
ann
tulin just Pärnu mnt mööda linna ja see uus Süda tn otsas olev maja – rõdud/terrassid on mingi madala läbipaistva asjaga vaid eraldatud – vot see või siis see Kosmose vastas arendus, kus rõdud on U-kujuliselt – see on minu jaoks “tõtt vaatamine” japäris hull lahendus.
Nõmme pluss on haljastus – mände ja sirelit jms, siis ei paista naaber läbi metsa väga kätte 😉 Aga ma olen kolanud küllalt nendel Pirita või Haabersti 600m2 kruntidel, kus sul ongi majast piirini 4m ja siis +4m kaugusel aiast naaber – no mis rõõm sellisest elamist, vahid muudkui naabriga tõtt 😛
Helen
Pean ütlema, et mul oli samasugune reaktsioon , et selle eest saaks maja! Ma olen nüüd 10 aastat ja peale elanud linna lähedal oma majas, aga üha rohkem ihkab hing hoopis linna. Maja tuleb suure vastutuse ja kohustustega (aia ja maja korrashoidmine, taas mõni uus ehitusprojekt või vajalik remonditöö). Kui ma terve talve iga päev varahommikust hilisõhtuni linnas kontoris käisin, siis tekkis veel eriti see tunne, et ma oma kodu valges ei näegi. Ja töötad sa jah suvel nii palju sealt terrassilt – päike, tuul, sitikad… ikka tuppa laua taha! Ja sellest tööle-koju sõitmise ajast hakkas kahju… ja Wolti ei saa tellida… ja Bolt on kallis (=veinivabad üritused linnas). Nüüd siis ongi, et mul ihkab hing tagasi linna, aga elukaaslane tahab elu lõpuni majas elada.
ebaparlikarp
Raske kompromiss Sul, aga mina täiega mõistan sind!
T.
Eks kui pere sissetulekud seda kunagi lubada võiks, võib ju ka paralleelselt üks linnakorter olemas olla. Nt kompromissasukohas, mitte päris kesklinnas, kuhu niimoodi seismiseks om ehk kallid osta. Et vahel saab seal peatuda, rahulikult õhtul väljas olla, kaua tahad, hiljem vb käivad lapsed linnas koolis ja tahavad ka kas mõnel päeval või hiljem püsivalt linnas ööbida. Hmm, nii mõeldes võiks mulle ka majas lausa meeldida, kui linnakorteri alles jätta saaks 😀 aga meie pere seda ilmselt lähima 10 aasta jooksul lubada ei saa, et omada kahte elukohta korraga, millest kumbki välja pole üüritud 😀
ebaparlikarp
Mul jääb enda korter enivei alles 🙂