Kui töö eest tasu tuleb dressipükstes

Kui töö eest tasu tuleb dressipükstes

Ühtepidi on naljakas olukord, kui sulle makstakse töö eest tasu dressipükstes, ja selleks, et söögiraha saada ja arveid maksta, pead neid dressipükse kirbukatel maha ärima.

Teisalt on hambutu, et pole piisavalt mugavaid koostöövorme, mis siis omakorda sunnib inimest töö eest saadud tasu järelturul edasi müüma, et saaks lõpuks kätte ka veidi likviidsemat krõbisevat.

Ei, ei ole minu tsirkus, ei ole minu ahvid ega pole ise ahv, aga mul iseend piisavalt väärtustades oleks alandav oma tehtud töö ja raisatud aja eest iga kuu palka dressipükstes saada. Sekka ka mõni roosa toss.

Foto: pixabay.com

 

18 thoughts on “Kui töö eest tasu tuleb dressipükstes

  1. Nõus.

    Lisaks tahtsin Sind kiita selle eest, et see blogi pole reklaamiblogi ja ilmselt selleks loodetavasti ka kunagi ei muutu.
    Nimelt viimasel ajal blogiposte sirvides panen pea kõigele ‘mark as read’, kuna ainult reklaami tulebki ja kopp on ees.
    Nii et tahtsin Sind tunnustada ja innustada jätkama samas vaimus. Ainuke blogi, mille postitusi ootan ja kes ka piisavalt tihti postitab. Vähemtähtis ei ole muidugi ka sisu – on meelelahutuslikku igapäevahuumorit, on arvamuspostitusi päevakajalistel teemadel, millele järgneb põnev arutelu kommentaarides.

    Aitäh!

    1. Tänks 🙂 No mul viskab bännereid küll, aga kannatage see pliis ära. Reklaamposte siin ilmselt tulema ei hakka, vb aastas paar 🙂

  2. Mumst nagu mõlemalt poolt piinlik lugu. Ma firma esindajana küll väga sõna ei võtaks, et oioi kui ebaeetiline. Maksa siis krt rahas, mitte pot(s)ikutes. Või lepi enne reeglid kokku. Tagantjärgi meedia kaudu õiendada täiskasvanud inimesel kuidagi imelik ei ole?

    Teiselt poolt jah… tasuks ikka oma aega ja vaeva pisut rohkem väärtustada kui kümneeurose omahinnaga näomask.

      1. No ma eeldan, et kümneeurose POEhinnaga toote eest ei ole päriselt ükski tõsiseltvõetav (siin tähenduses: suure lugejaskonnaga) blogija nõus postitust tegema? Nüüd hakkasin muidugi kahtlema…

  3. samas (lihtsalt et avada alternatiivset vaatenurka) on need tooted konkreetse inimese selga reklaami eesmärgil mõeldud. kui ta nüüd need malledele ära müüb, jääb tootjal mingi osa reklaami saamata.
    kaudselt dressipükstes olen ma ka mõne korra tasu saanud – aga seda ainult juhul, kui mul on just neid dressipükse vaja olnud.

    1. Aga kas sa viitsiks iga kuu dressipükstes tasu saada, nii et pead neid pükse põhimõtteliselt sööma hakkama, kui kõht tühi? 😀

      1. kindlasti mitte, aga eks need ole valikud elus. ma ei viitsiks mingite makrode järgi ka toituda näiteks isegi mitte raha eest:P

  4. Mul meenus, et sain oma elu esimese töötasu ka riiete näol, kui olin viieselt Maratis mannekeen 😀 Aga täiskasvanuna ei kujuta sellist asja hästi ette.

    1. Vaatasin just hiljuti Marati kodulehte ja seal olid naiste trussikud nii hullud, et nende modell küll olla ei tahaks 😀

  5. Mis sa mõtled selle all, et ei ole piisavalt mugavaid koostöövorme? Käsundusleping on olemas ja midagi keerulist selles ju ei ole.

      1. Ettevõttel kindlasti ei ole keeruline eraisikule töötasu maksta 😀 Käsundus- ja töövõtulepingud on ettevõtetele juba niigi soodsad (pole puhkust, haigushüvitist, töövahendite andmist jne) ja paljud ettevõtted kasutavad seda võimalust igasuguste teenuste ostmisel. Blogija peaks lihtsalt lepingu läbi lugema, selle tingimustega nõus olema ja (digi)allkirja lepingule panema. See vist ka ei ole keeruline. Paljud inimesed teevad raha eest tööd nii, et ei kohtugi oma tööandjaga, lihtsalt teevad tellimustöö ära (nt tõlkijad, ajakirjanikud).

        Praegu on blogijatel ja ettevõtjatel kohustustevaba kingituste tegemise suhe. Ettevõte teeb kingituse, mille eest pole tal tegelikult mingit õigust midagi vastu nõuda, aga blogija on nii hea inimene, et teeb ettevõttele ka kingituse (reklaampostituse). Kui see mõlemale poolele sobib, siis sobib, mis seal ikka.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *