Kes äkki ei tea, siis ma käisin paar kuud tagasi Eestifoto algajate fotokursusel. Kuigi ma ei tunne end tegelikult edasijõudnuna, vaid kohati hoopis rumalamana, siis ma väga soovitan seda kursust, kel vähegi on huvi fotograafia vastu. Kuigi see pole kinni makstud reklaampostitus, siis hea reklaamlause oleks eks – Tule kursusele, tunned end pärast veel lollimana! Garanteeritud! 

Aga see koolitus paneb maailma, inimesi, loodust, pisiasju hoopis teise pilguga märkama. Olen maantee peal seisma jäänud lihtsalt selleks, et klõps teha, ning lastele autos sõidu pealt kilganud, et vaadake, kui lahe traktor, nagu nad poleks enne traktorit näinud. (See tõesti oli ülilahe traktor, värviline, järelkäruga ja kuidagi sobis maastikuga nii hästi :D). Ja lisaks juurde kiire ülevaade tehnilisest poolest ja mis minule kõige rohkem meeldis – sai piiluda fotograafide elufilosoofiasse, mis on nii põnev.

Tänasest algas siis kursus edasijõudnud fotohuvilisele. Avapaugu andis Kaupo Kikkas, kes rääkis portreefotodest, kunstiajaloost, fotode ajaloost, tutvustas oma lemmikfotograafide töid ja analüüsis neid koos meiega. Teda on tohutult huvitav kuulata, lisaks on tema huumor lihtsalt priceless.

Kahjuks unustasin ma jumala jobuna maha oma paberi-pastaka, kuigi ma oleks tahtnud iga 5 minuti tagant mingeid pointe või mõttekilde üles kirjutada, sest pärast läheb ju meelest. No näiteks olukord, kus tuleb mingi lai leht tüüp ja küsib fotograafilt, et kuule, kas mul on mõtet fotograafiks hakata, kas tasub ära. Kui sa nii küsid, siis kindlasti ei tasu ära, oleks vastus. Mulle meeldis tunnis see mõte, millest me rääkisime, et sellistega ei tahaks fotograaf vahetada oma elusid ära ka kogu maailma raha eest. Sest see kitsendaks tohutult silmaringi. Mõtle käid igal pool ringi mõttega, kas tasub ära. Igal pool. Ükskõik, mis valdkonnas.

Kas see tasub ära?

Aga krt, kas see tasub ära?

Kodutööd on nüüd nii rasked, et esimese hooga ma mõtlesin, et mina ei oska neid küll tegema hakata. Ehta ise softbox ja tee pilti… Tee fotolugu… Koosta portfoolio… Teise hooga mõtlesin ikka sedasama 😀

Aga jälle on selline mõnus erutus sees, ootan juba uut tundi! Kursus lõpeb juuni keskel täpselt enne minu Itaalia reisi ja reisil tahaks ma küll kõik õpitu ja kogetu seekord mängu panna!

Oi ja mul tuli meelde, et lähen veel mai lõpu poole reisifoto konverentsile – SIIN! Äkki on keegi veel minemas?