Teate, mis mulle istub poliitikute juures? Jah, nende paljukirutud populistlike ja demagoogiliste, vahel korruptsioonisüüdistustega rinda pistvate ja kapist raha leidvate, aga ka otsekoheste ja arukamate juures, kus kohati käib sõimlemisega sama teema mis blogimaastikul?

Mulle meeldib see, et isegi, kui nad üksteist ründavad…

A la Ligi sõnad: “Kaja Kallase kaunid suured silmad on tavaliselt olnud kinnise suu kohal” või “Tema, sisserändaja poeg roosast erakonnast peaks olema üliettevaatlik, aga ta ei teagi vaadata.”

Või Yana Toomi: “Mikser on loll.”

Või Hanno Pevkuri: “Hea Raimond Kaljulaid – kui arvad midagi, arva adekvaatselt. Ma saan aru soovist olla lihtlabane provokaator ja saada iga hinna eest enne kohalikke valimisi pilti, aga midagi pole teha – toodud võrdlus ja intriig ei kanna ega pole kohane.”

Jne!

… ja selle peale solvuvad või vahel hoopis vastu panevad või paluvad tagasi astuda ja kohati käituvad kui täielik “lasteaed” (mida ma poliitikute juures absoluutselt heaks ei kiida, aga see on eraldi teema!), siis on nad piisavalt täiskasvanud, et mitte pillida, kuidas neid “kiusatakse”. Kas või otse-eetris! Kaja Kallas ei hakanud nutma ja kui oleks hakanud, oleks see märk sellest, et äkki peaks ameti maha panema. Mitte, et ma Ligi sõnu heaks kiidan, aga selleks, et valitud alal hakkama saada, peab olema tough enough mitte ohvrit mängima. Nad on poliitikasse ja avalikku ellu tulnud ise, nad on arvestanud, mis sellega kaasneb ja kui nad sellele vaatamata läbi põlevad, siis lihtsalt lahkuvad avalikkusest, panevad oma äri püsti või pühendavad perele. Nii lihtne või raske see ongi. Sa ei saa muuta kedagi teist!

Või hakkame tõesti näiteks poliitikute omavahelisi sõnavõtte nimetama ka koolikiusamiseks?

Jürgen Ligi on koolikiusaja?

Või äkki ka…

Teatrikriitikud on koolikiusajad?

Ajakirjanikud on koolikiusajad?

Kõik täiskasvanud, kes veidi teravamalt midagi kommenteerivad, on koolikiusajad?

Kuigi ma absoluutselt ei taha segada end mingisse teiste omavahelisse ja isiklikesse asjadesse, siis mul on tegelikult juba pikemat aega laiemalt vaadates kopp ees, kuidas sõna “koolikiusaja” täiesti valesse konteksti tuuakse ja nagu trumbina tagataskust välja käiakse. Nüüd see kulmineerus. Koolis käivad lapsed on sundolukorras. Koolikohustus kestab seni, kuni õpilane omandab põhihariduse või saab 17-aastaseks. Täiskasvanu (kes ei ole vaimse puudega) teeb ise oma valikud. Ja nende valikute tagajärgedes teisi süüdistada on lihtsalt sürreaalne.

PS: Päise pilt: Delfi.