Tellisin Hiinast riideid… nukule!

Tellisin Hiinast riideid… nukule!

Mõni aeg tagasi Saaremaal spaareisil võtsime ette ka kaltsukatuuri. Ma endale midagi ei saanud, aga lapsele leidsin 2,5 euro eest Barbie. On ta päris Barbie või suvaline barbi, ma ei tea, aga mulle meeldis, sest ta polnud see plaatinablond helesiniste silmalaugudega bimbo, vaid näost rohkem päris inimese moodi nukk.

Barbindus ja monsterhighndus on Ethelil vanaema juures. Meil pole siin lastetoas nii palju ruumi, et saaks riiulite sisse nukuelamise ehitada, muidu Ethel mängiks küll. Vanas kodus oli meil üks riiul disainitud nukkude korrusmajaks. Minu ema säilitas kõik minu ja mu õe Barbied, Sindyd, Petrad ning mööbli ja Ethel sai selle hunniku ca 3 aastasena endale.

“No näed, on ju hea, et ma kõik alles hoidsin!” targutas (hea mõttes) mu ema 3 aastat järjest pärast seda. Viimasel ajal pole seda lauset nii tihti kuulnud, aga kui Etheli maale viin ja ta oma nukuriiuli juurde tormab, siis võib seda legendaarset lauset ikkagi sisse visata.

Aga sellest Saaremaa nukust oli rõõmu kui palju… Kodus aga ei olnud nukul üldse riideid. Meisterdasime veits sokkidest ja õmblesime, kui ühtäkki muutus Ethel kurvaks, sest ta oli selle ainukese riietuse, mis nukul ostes seljas olnud, katki lõiganud. Ideega teha kleidist rannariided. Idee oli tema peas, ütleme nii, et säravam kui teostus. Kusjuures ma arvasin, et see aeg on meil möödas, kus laps kääridega midagi salakavalat teeb. Ma ei tea, mis värk lastel kääridega on, aga nad mingis vanuses suudavad alati kääridega midagi veidrat korda saata. No näiteks tuka eest lõigata. Ja kui ahastada, et issand, mis sa tegid, siis nad teevad näo, et midagi pole juhtunud ja eitavad kõike.

Ma oma lapsepõlvest mäletan, et ajasin kogemata õe kleidile nätsu peale. Tahtsin nätsu kleidipinna pealt veidi vähemaks lõigata (nii kleit kui ka näts olid valged), aga lõikasin kogemata nätsutüki täiesti välja, nii et kleidis haigutas auk. Ema vist isegi ei riielnud, aga samas ei usu ta mind siiamaani, et ma tegelikult ei tahtnud auku lõigata, vaid tahtsin seda nätsu lihtsalt veidi vähemaks nokkida. Mind ajas see tohutult närvi, et ema mind ei uskunud, sest ma ju polnud nii rumal, et oleks arvanud, et kui ma nätsu kleidist lihtsalt koos riidega välja lõikan, siis keegi ei saa aru. See juhtus mul kogemata! Ema, kui sa seda loed, siis palun räägi kõikidele sugulastele ja tuttavatele uuesti tagant järgi see lugu ära, sest mul oli nii piinlik, kui sa kõigile rääkisid, et sul laps tegi siukse pulli. See oli kogemata! 😀

Igatahes… Nukule oli riideid vaja. Ning siis prahvatas mulle pähe, et inimesed tellivad Aliexpressist endale riideid. No ma pole kunagi Hiinast endale või lapsele riideid tellinud, aga nukule võib ju riskida. Ma ei tea, kui ebaeetilise teo ma Hiinast tellimisega korda saatsin, aga igatahes paari euro eest sai nukk sellise hulga värki. See must ballikleit oli eraldi ja nägi isegi üllataval norm välja.

DSC04739

DSC04735

Vot nii. Mis teie (või teie lapsed) olete lapsepõlves kääridega korda saatnud?

 

 

 

 

19 thoughts on “Tellisin Hiinast riideid… nukule!

  1. Meie ajasime vennaga üksteist kodus kääridega taga 😀 No ikka sõna otseses mõttes aga see ei olnud ka päris nagu Tom ja Jerry jooksmine vaid vähe kergem 😀 No me ei olnud normaalsed ka…

    Mina lõikasin lapsena, põhikooli ajal enda juuksed ära, sealt kõrvade juurest (nagu meestel on bakenbardid?)

  2. Kui mina olin väike, siis ei olnud mingit hiinast tellimist. Barbi kandis neid riideid mis tal kohe algul seljas oli ja kui vanemad raatsisid midagi hiljem lisaks osta, see oli väga kõva sõna! Nii kandiski minu Barbi minu heegeldatud kleite ja taskurättidest kleite ja niisama riidetükkidest kleite 😀 No ja siis oli ikka pekkis seis kui kingituseks tuli suusa Barbi, sest tal oli ainult SUUSAÜLIKOND!!! Need ÕIGED riided ei olnud poes sugugi odavad. Tänapäeva lastel ikka veab! Jumala vahva!

  3. Lapsena jäi kuskilt kõrvu, et näts pannakse kõrva taha hoiule vahepeal kui närida ei taha, et pärast siis edasi närida (suht rõve eks). Proovisin järgi. Juuksed kõik nätsuga koos. Emale öelda ei julgenud, niisiis asusin ise kääridega kallale. Kui ema jaole sai naeris end ogaraks. Järgmist päeva alustasin juba poisipeaga.

    Teinekord leidsin suure tüki kangast, millest ema oli plaaninud midagi õmmelda. Kuna see kangas aga siiani kasutusse ei olnud läinud võtsin nõuks sellest endale seelik lõigata (just-just, lõigata, mitte õmmelda). Voltisin riide kokku ja lõikasin otsad ära (selles laste paberilumehelbekese voltimis-lõikamis stiilis) ja tulemuseks oli siis selline suuuuur riidesõõrik. Voila! Seelik valmis! Seekord ema ei naernud.

  4. Meil siin kaltsukates müüakse karpides vintage barbiesid 😀 Ostsin ka paar tükki koju plaaniga edasi müüa, aga siis teatasid poisid, et nemad tahavad neid endale. Nii palju siis minu ideest miljonäriks saada! 😀 Vähemalt saavad nüüd poisid barbie juukseid kammida ja minu juuksed mõnda aega puhkust 😀

  5. Jaa. Käärid. Mu kohe kohe 4-aastane poeg lõikas mu uuele kleidile 30 cm “lõhiku”. Parandada ei saa. Lõikas samal päeval, kui ostsin.. 90€. Panin lihtsalt riidekapi uksele rippuma riidepuuga. Ma ei tea, miks ma kappi ei pannud. Ja miks ta lõikas… Ta ei tea!

  6. Mind ajas väiksena alati nii närvi, kui mul jäi üks salk eest patsist välja. Ehk mind on õnnistatud niiöelda eluaegse titetukaga, mis on siis alati pigem pikem, nii et kohati jääb mulje, et juuksed on patsist lahti. Ja oi kuidas mulle ei meeldinud, kui see välja jäi. Nii ma siis ükskord käärid kätte vütsingi ja selle ikka otsaeest nulli lõikasin, nii et mul haigutas seitli alguskohas üks auk 😀 Peale viis ema mu kibekiirelt naabri juurde, kes mulle tuka ette lõikas.

  7. Mul lapsepõlv jätkub. Jummala tihti olen ostnud kanga ja mõelnud, et nüüd õmben midagi eriti ilusat, aga lõikamisega läheb midagi viltu ja nii see jääb. Või teine versioon, et lõikan õigesti, aga õmblen valesti ja siis on vaja ülesse harutada, mille käigus tekib auk, millega ei ole võimalik enam midagi teha.

  8. Päris Barbiet mul polnudki, hoopis tema odavam analoog Wendy. Enamasti sai riideid talle ise õmmelda pusserdatud aga õnnis oli päev kui sõbranna mulle sünnipäevakingi tegi. Kingiks oli korralik kotitäis riideid sellele Wendyle. Kleidid, dressid, mantel, jope, piduriided, igapäevariided… Ülim kink väikesele tüdrukule.
    Ma ise õnneks eriline käärikangelane polnud aga enda tukka sai lõigatud veel põhikooliski. Ja otse loomulikult tuli peale seda palju juukseklambreid kasutada kuna lõige ei olnud just ülearu sirge ning päris nulli lõigata ei tahtnud.

  9. Mul on selline pilt silme ees kuidas ma ükskord haigena olles küünekääridega tekikotti nüsisin. Miks, ei tea. Ju siis ikka nii haige polnud, et kääridega kunsti teha poleks kannatanud. 🙂

  10. Mul lõikas laps akna ees rippuval kardinal lilled seest välja. Enda juukseid on ka lõiganud ja isegi kass on meil kord juuksuris käinud.

  11. Minu suurim aps kääridega on sellest ajast, kui mina olin kuskil 5-aastane ja naabritüdruk 6-7 aastane. Tuli siis mõte, et mängime juuksurit (muidugi oli tema juuksur) ja lõikame mulle “lillesoengu”. See pidi siis välja nägema selline, nagu potisoeng aga mitte sirge vaid nagu kroonlehed oleks peas… Ma ei oska seletada, aga tulemus oleks täielik poisipea olnud. Õnneks jõudis naabritüdruku ema koju, mina läksin kähku oma koju. Poole h pärast tuli naabritüdruku ema ja küsis minu emalt, et ega ta minu uut soengut näinud pole, tema igatahes leidis hunniku juukseid prügikastist. Ja nii ma oma ilusatest pikkadest juustest ilma jäin. Jumal tänatud, et tema ema koju tuli, vähemalt ei jõudnud me mulle poisipead lõigata.. või noh seda imelist “lillesoengut” 😀

  12. Minul oli selline asi, et tahtsin endale tukka ja lasin emal lõigata. Tulemus oli aga see, et ta lõikas selle liiga lühikeseks, kuskil kulmudeni, kuid tõmbas natuke ennast üles kui lahti käest lasta. Tulemus oli see, et ma olin niii pahane, et ma lõikasin endal tuka nulli janoh, ega see parem ei olnud 😀 Käisin mitu kuud ringi nagu friik, kuna võtsin kõrvalt juuksed ja siis tõmbasin nad otsaeest läbi teisele poole ja panin saja klambriga kinni. Ma olin siis vist isegi 10-12 kuskil….

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *