Jõulud ja jõulupühad ja head uut aastat ei kirjutata suure algustähega (v.a lause algus) ega läbiva suure algustähega!
Iga aasta näen ma jõulukaartide peal ja sees (juba trükituna), Facebookis, meedias ja igal pool mujal:
Häid Jõulupühi!
Ilusaid Pühi!
Head Uut Aastat!
Inimesed, see on vale.
Sõnad jõulud, jõulupühad ja jõuluvana on väikese algustähega.
Head uut aastat! -> Suure tähega on ainult lause esimene sõna.
Sõna jõulupidu on väikese algustähega.
Nüüd iga nokkija kindlasti hakkab mu blogi lappama, et otsida, kus ma olen mingi labase kirjavea teinud. Vahel harva võib ikka mingi vea sisse visata ja tihti kirjutan ma siin slängis. Aga jõuluks kaartide trükkimine müügi eesmärgil ei ole päris sama, mis isiklikus ajaveebis pläma ajamine. Mingit ametlikku pöördumist tehes suudan mina 100% õigesti kirjutada (kui milleski kahtlen, siis uurin järele, ka blogides olen virtuaalset õigekeelsussõnaraamatut kasutanud). Ja veel… Üks asi on eksida mingis raskes võõrsõnas, aga teine asi on kirjutada Head Uut Aastat. Läbiva suure tähega. Appi!
Eks ma ahastan selle üle iga aasta, aga seekord oli minu jaoks viimne piisk, kui Marina Kaljurand, kes on muidu täitsa lahe naine ja ka presidendivalimistel hoidsin mina just talle pöialt, kirjutas oma Facebooki seinal pühadesoovi edastades Jõulupühi ja Jõulud. SUURE ALGUSTÄHEGA, lause sees! Ta pole tegelikult ainuke. See on massiline. Minu sisemine jumalalanna tahtis diivani taha joosta ja juuksed peast kiskuda (parafraseerides irooniaga “Viiekümne halli varjundi” kirjanikku).
Ehk siis väga heatahtlikult tegelikult ütlen – kui on keegi veel maailmas, kes ei teadnud, kuidas neid soove kirjutada, siis nüüd teate. Palun kirjutage edaspidi õigesti.
Mia
Oi, ma olen ka grammatikapedant. Raske on mõelda kellestki, kel pole aimugi, kuhu käib kirjavahemärk või suur täht või kaashäälikuühik, kui arukast inimesest. Kõik eespool kirutu paneb vaid õudusega kaasa noogutama. Ma olen õppinud ajakirjandust ja selle raames ka eesti keele stilistikat. Samas näen ka paljude oma kursusekaaslaste ja varasemate sama õpetaja käe all õppinud klassikaaslaste puhul igasuguseid koledusi, mis panevad imestama, et kuidas see võimalik on? Ka kunagised viielised teevad selliseid vigu, et valus on vaadata. Ja mina elan teises keelekeskkonnas, mitte nemad.
H
Hea näide komade olulisusest – “Armu anda, mitte tappa.”, versus “Armu anda mitte, tappa.” Üks koma õiges või vales kohas võib olla lause sisu arvestades lausa eluliselt tähtis :).
Ma kasutan juhust ja esitan keelelise mõistatuse: mees sõidab jalgrattaga külapoodi ja näeb, et töömees maalib poe uksele silti, kus on kirjas “Leib ja sai”. Need kolm sõna sellel sildil on väga lähestikku maalitud. Mees vaatab seda silti ja ütleb midagi. Küsimus on, et mida ta ütleb? Võib öelda ju tegelikult ükskõik mida, aga vastuses ehk siis tema öeldus peab olema viis “ja” sõna järjest ning tegu peab olema ortograafiliselt ja grammatiliselt õige lausega ning see peab kõlama arusaadavalt ja loogiliselt 🙂 Ootan pakkumisi 😀
G.
Mees võiks öelda midagi sellist: Jube igav silt. Ja kaugelt tundub nagu oleks kõik üks sõna. Ma selle asemel paneks kolm ja’d üksteise alla ja maaliks need nii, et “ja” ja “ja” ja “ja” on kõik erinevat värvi.
.. natuke tobe aga põhimõte on vist õige? 🙂 Et räägib kolmest ja’st. Teine pakkumine, et tegemist võib olla kokutajaga, ilmselt ei kvalifitseeru 🙂
ebaparlikarp
Mis õige vastus on? 🙂
H
Mees ütleb umbes nii: “Sa võiksid jätta sõnade “leib” ja “ja” ja “ja” ja “sai” vahele suuremad vahed, oleks parem lugeda.” 😀
Merilin
Oot mismõttes, kuskohast see teine “ja” tuleb? 😀 Ma saan aru, et sõnade “leib” ja “ja” ja “sai”, aga teisest “ja-st” ei saa ma praegu vapsee aru 😀
Merilin
No tsipa läks mööda ja ma nüüd sain aru 😀
ritsik
Mul on sõnad supper ja koheselt, mis hullult närvi ajavad. No pole olemas neid sõnu ju!
Glacier
Mul ei lähe nt surmani meelest ära kuidas on õige kasutada “kellelegi/millelegi” – sest Ebapärlikarbi ema oli see, kes meile õpetas, et te ju ei räägi “koeragile ja kassigile”:)
ebaparlikarp
Jah, nii on 😀
Liisa
Mina soovitan inimestel vähem erutuda. Parajasti on sobiv aeg, et järgmiseks aastaks plaani võtta.
Printsess
Väga nõus sinu postitusega! Mind ajavad ka elementaarsed grammatikavead närvi, ma ise teen ka kindlasti vigu, aga see läbivate suurte tähtedega kirjutamine on lausa õudus kuubis! Ma arvan, et minu kunagine Facebooki postitus võtab selle asja hästi kokku, mida ma sellistest vigadest arvan (kirjutatud detsembris 2013):
“Oeh… Inimesed, õppige ometi, et teile ei saa meeldida pidudel/koolis/loomaaias käija (kui te räägite tegevusest, siis nii see olla ei saa!). Käija on see, kes KÄIB (näiteks: 50-aastane käija kõndis 30 kilomeetrit, sest talle meeldib KÄIA! – no siin tuli nüüd tüvikordus, aga puust ja punaseks ikka, sest siis on erinevus märgatav).
Mis siis veel? Ei ole olemas sellist sõna nagu varjant (jah, ma tean, et see võib kõlada küll niimoodi, et see sõna kirjutatakse j-ga, aga see pole nii – on VARIANT!). Meeldibgi, rääkisgi, tahtisgi – kõik on värdjalikult valed variandid! See juba näeb haige välja, seega ma ei mõista, miks neid üldse kasutatakse, sest palju loogilisem on meeldibki, rääkiski, tahtiski. Sellepärast ongi viimased just õiged.
Okei, ma võiksin siin lõpmatult sellest jahuma hakata, aga mu point on selles, et mõned asjad riivavad lihtsalt nii silma, et tahaks röökima hakata! Ma ei ütlegi, et mina grammatikas täiuslik oleksin, aga…
Lõpetuseks: Kui te tahate ikka ässata, et te oskate küll komasid panna, siis teadke, et koma ette ei käi tühik! Ta on lihtsalt nii tark , et ma ei suuda on vale! Õige: Ta on lihtsalt nii tark, et ma ei suuda!
Kui jutt juba komadele läks, siis just lugesin ühest foorumist, kus üks naine hakkas kriiskama, et küll see teemaalgataja on ikka mõrd, et ei suuda komade puudumisega leppida, sest loeb ju teksti mõte! Loeb ikka või? (või peaks ütlema: Loeb ikka vä või we?). No vaatame, kas ikka loeb.
“Jaanika sa oled ikka idioot küll miks sind nende komade puudumine nii häirib sest oluline on ju tekst ise. Kui ma tahan midagi öelda siis see pole ju määrav Jaanika sa saad mu mõttest ilma komadeta ka aru ju.”
JAH, SAAN, AGA MA TAHAKS SULLE MILLEGAGI (jällegi on millegagi, kellegagi ainukesed õiged variandid, valed on kellegiga, millegiga) VIRUTADA, SEST KUI SA EI AUSTA MU AEGA EGA SILMANÄGEMIST, SIIS MA EI VIITSI SINUGA SUHELDA. PUNKT.
Vaatame nüüd seda teksti koos komadega: “Jaanika, sa oled ikka idioot küll, miks sind nende komade puudumine nii häirib, sest oluline on ju tekst ise. Kui ma tahan midagi öelda, siis see pole ju määrav, Jaanika, sa saad mu mõttest ka ilma komadeta aru.” (kes arvas, et ma liialdan komadega, siis ei liialda, üte lause keskel eraldateksegi komaga – ehk siis Jaanika peab praeguses kontekstis just nii olema!). Aga on ju komadega see lause palju ilusam?
Kuna meie maailmas on nagunii palju mõttetuid asju või inimesi, siis võiksid sa teada, et see sõna on MÕTTETU! Kui sa tahad kellelegi kirjutada, et ta on ikka mõttetu eit, siis vähemalt tea, kuidas seda õigesti teha.
Ei, ka mina pole grammatikas täiuslik, kuigi ma tahaksin seda olla. Ma suudan üle elada selle, kui inimene näiteks arvabki, et aga ette ei käi koma, aga muudes kohtades kasutab neid sindrinahke enam-vähem õigesti (See sõna on õigesti, mitte õieti!). Ka lõpukirjandis läheb selline viga ühekordsena arvesse, kui seda tehakse kogu kirjandi vältel. Aga kui arvatakse, et komad on iluasjad, siis sellistele tahaks ainult öelda: “Vabandust, aga mu aeg ka maksab midagi, sest kui ma pean need komad ise juurde mõtlema, siis ma lihtsalt ei viitsi. Punkt!”
Õigekirja võib osaliselt võrrelda ka selle ütlusega:”Välimus ei ole ÜLDSE oluline, loeb vaid sisemus.” Ehk siis need inimesed, kes ei oska õigesti kirjutada, arvavadki, et loeb vaid nende teksti sisu. Aga mis sisu saab su tekstis olla, kui su väike peake ei võta, et õigekiri on oluline!
Tegelikult olen ma üpris sõbralik neiu, ausalt ka! 🙂 Kui keegi aga peaks mind kunagi kuhugi kutsuma ja teeb seda niimoodi: “Jaanika peole tuled we?”, siis võite kindlad olla, et ei tule.
Olge tublid ja ilusat jõuluaega :)”
Riina
Iga aasta – kas selle asemel ei peaks olema eesti keeles igal aastal?
ebaparlikarp
Ei peaks. Mõlemad on õiged.
Aga nagu ma kirjutasin, siis ka mina teen aegajalt vigu. Aga ma ei trüki siin postkaarti ega kirjuta ametlikke kirju. Ma luban ka endale vahel siin oma ajaveebis kõnekeelseid väljendeid. Head Poodi Minekut ja Ilusat Uut Aastat on veidi teine teema.
Armas
Khm teid ongi sina koos perega. Teid on ainult sina 🙂
ebaparlikarp
Loe uuesti.
Madli
Filoloogina haaran ma peaaegu iga pikemat teksti lugedes kahe käega peast kinni.
Need eelpoolmainitud vead on kindlasti häirivad, aga veel surmavamalt mõjuvad eesti keelele vead, mida kogenematu silm veaks pidada ei oskagi, nagu näiteks inglise keelest üle võetud lausekonstruktsioonid või fraseologismide toortõlked. Lugesin natuke aega tagasi üht kirjutist, kus oli kasutatud väljendit “ei saa näppu peale panna”. Ma tahtsin nutta.
Eveliis
Ma kirjutan vigadega ja ilmselt ka keegi ütleb, et ma olen viimane, kes tohiks kaagutada, aga ka ma lähen hulluks kui seda näen. Pühade ajal ajab mind eriti hulluks variant “Häid jõule, Kallid Sõbrad!” WTF see on?
Ja no siis loomulikult see, kui ei tehta vahet, kuna kasutada Te suure algustähega ja te väikesega.
Nt eile kirjutas mulle üks suhteliselt tark inimene, et “ootame teid…” ja ta ei pidanud mind koos perekonnaga silmas, vaid ainult mind. Vastukaaluks vales kohas suure algustähe kasutamine, a la “Kuna Te tulete?” kui peetakse silmas mind JA perekonda.
Uhhh…On mingid vead, mis mind hulluks ajavad. Müüa vs müüja muidugi ka.
ebaparlikarp
Blogia 😀
Eveliis
ja ära unusta varjant ning kategoorja. Ma alati neid “poemüüa” ja noh moodsas maailmas “blogia” nägemisi mõtlen, et kas seda mitte põhikoolis ei õpetata. Meile tagus eesti keele õpetaja mingid sõnad ja erandid ja reeglid pähe.
ja no kui juba (jälle) teemast kõrvale kalduda, siis “silmalaod”. Appi!
ebaparlikarp
Tegelt ma ei tahtnud teha postitust õigekirjast, aga lihtsalt need konkreetset ja nii elementaarsed asjad TRÜKITUNA kaartidel ja lugupeetud inimeste sulest… Sellele peaks tähelepanu pöörama.
Eveliis
Jp, ma olen nõus, et üks asi on õigekiri ja mingid suvakad blogiad, kes “silmalaod” kirjutavad, aga hoopis teine asi on, kui massiliselt (ja sh ka lugupeetud inimesed) kirjutatakse “Häid Jõule ja Head Aastavahetust”. See võiks ju kuidagi olla common knowledge, et eesti keeles ei kirjutata läbiva suure algustähega. Iga muu lause oskame õigesti kirjutada ja ei “Lähe Poodi”, aga nagu tulevad Jõulud, siis kõik lähevad Jõulupeole.
ebaparlikarp
Jah just 😀