Ongi käes see pime aeg… See nädal on juba mitu päeva olnud nii, et tulen töölt koju, kohmitsen veidi ja jään lihtsalt magama. Ärkan pärast üheksat õhtul, et issand jumal, kell on juba nii palju. Praegu just ärkasin (kell on 21.05), saatsin lapse vanni. Nüüd tulin arvuti taha ja avastasin, et lapsel on vaja veel homseks paar asja ka õppida.

Jooksin vannituppa: “Ethel, sul on vaja veel homseks paar asja õppida ka ju! Lõõgastu siin natuke ja siis õpime ära eks!”

“Lõõgastu ise natuke, sest sa oled rohkem närvis!”

Peaks ütlema, et tegelikult ma olen ikka hulga vähem närvis, kui enne puhkust. Aga hea kui keegi väike tegelane seda lõõgastumise asjaolu ikkagi meelde tuletab.

***

Mu kintsu peale on tekkinud mingi 2cm läbimõõduga ketendav ja sügelev (ei, ma ei süga seda) punane rets laik. Kui ma reisilt tagasi tulin, avastasin seal ühe sääsepunni. See oli päris huvitav avastus, sest kõik teised reisikaaslased olid sääsepunne üleni täis, kes rohkem, kes vähem. Mul oli põhimõtteliselt see üks punn. Mõtlesin veel, et näed, ei söö mind sääsed Eestis ega taha nad mind ka maailma teises otsas, ju ma olen maitselt nii vastik.

Aga igatahes see väike punn hakkas sügelema, panin sügelusgeeli ja järgmisel hetkel oli see juba suur ketendav laik. Eile mõtlesin, et näitan seda Karlile. Tõmbasin oma kintsu diivaniteki alt välja ja surasin talle näkku lootes, et ta ütleb, et pfff, see mingi suvaline asi, läheb üle. Aga tema vaatas mind nagu pidalitõbist (hea et diivanilt pealt maha ei karanud ja oli nõus minuga samas voodis magama): “Issand, miks sa juba arstile ei ole läinud!”

Tõesti, eile ma avastasin end googeldamas midagi sellist nagu “malaariahammustus” vms. Noh oli igasuguseid fotosid. Aga ma sõin reisil malaariatablette. Ja no eriti nadi, kui see üks malaariahaige sääsk nüüd just mind hammustaski… Pea ka on juba 4 päeva järjest valutanud. Töökaaslane arvas, et viska pilt internetti ja küsi, et appi, mis see on, raudselt saad head ja tõesed vastused 😀

***

Küsisin sõbranna käest, et tahaks uue fotoka osta, et kuhu suunas ma peaks vaatama. Mul on hinnapiiriks 1000 eurot ja et kas selle eest üldse midagi saab (ma ei teadnud fotokate hindadest mitte midagi). Sõbranna arvas, et hübriid on hea valik ja et kindlasti Sony. Kodus vaatasin, et eelmine kaamera (millesse ma polnud kunagi süvenenud ja mis džunglis niiskusesse suri) oligi Sony hübriid. Uurisin siis asja ja leidsin Sony a6000. Objektiiv on meie vanal fotokal olemas, ei tea, kas ongi siis uut vaja. Igatahes plaanin ma minna meie vana kaameraga poodi, näidata ette ja nõuda samasugust, aga uut ja paremat. Kas saab olla veel fotokakaugem inimene?! Aga uut fotokat ma tahan ja tahan seda ka piisavalt tundma õppida ja uuel reisil juba ägedaid fotosid vorpida.