Juba paari nädala pärast on meil puhkus ja sõidame Itaaliasse Garda järve äärde. Ilmselt põikame ka Veneetsiasse ja lubame teismelisele ühe Milano šopingu. SIIN kirjutasin oma geniaalsest plaanist, mis igas vanuses pereliikmetele sobida võiks. Rongidega liiklemise asemel otsustasin siiski rendika võtta, mis tuletabki meelde, et peaks selle ära bronnima.

Euroopa südamesse ma enam tegelikult kerge südame ei lähe, sest kollid on kapist väljas. Kui veel paar aastat tagasi istusin südamerahuga lennuki peale (tähendab südamerahuga ma sinna kindlasti ei istunud, sest ma kardan ju paaniliselt lennata, aga vähemalt oli see mul reisi juures ainuke hirm) ja 3 tunni pärast tsillisin juba Nizza kesklinnas, siis täna ma ikkagi pabistan rohkem isegi sellepärast, et lennujaam lendab õhku, mitte et lennuk kukub alla. Okei, on ka variant, et lennuk lendab õhku ja siis LENDAB ÕHKU! Ptüi-ptüi-ptüi.

Sügisel ootab mind Amazonas (LINK) ja kuigi kaks reisi on ees, kuhu ma veel jõudnudki ei ole, ning lennukis olles ma alati vannun, et enam iialgi ei lenda, siis tegelikult kisub mul mõte juba uude aastasse, et kuhu siis minna…

Ideaalis oleks iga aasta nii, et üks väike lambi-puhkusereis lastega kuhugi lähedale ja teine kaugem mingi avastus retk. Esimesega kisub jamaks, sest Türki ma enam ei julge, rääkimata Egiptusest (eks seal ole juba mitu korda käidud ka, aga merealune maailm on seal ju imeline). Küprosel olen mitu korda käinud… Itaaliasse lähen nüüd teist aastat järjest. Euroopa südamesse tegelt enam ei kisu selle terroriohu pärast. Kreeka? Portugaalia? (Jepp, ma kirjutasin Portugaalia ja üle lugedes mõtlesin, et krt, midagi on selle riigiga valesti 😀 Okei, Portugal oleks õige :D). Mõned saared, mis pole nii kaugel kui Kanaarid?

Aga palju rohkem liiguvad mu mõtted hoopis selle TEISE reisi suunas, mis peaks olema ikka mind-blowing! Karl on leplik, tema ilmselt tuleks minuga igale poole, aga mu mõtted liiguvad erinevates suundades…

  • Jaapan. Kui ma kunagi ütlesin Karlile, et nii nüüd me läheme džunglisse, et tuled minuga v (ma poleks muidugi never üksi läinud! :D), siis ta kehitas õlgu, ütles, et on korra käinud, aga okei. Kui ma küsisin temalt mingi hetk, et aga kuhu sina tahaksid minna, siis ta ütles, et Jaapan oleks norm. Mina pole kunagi väga mõelnud, et oo, läheks Jaapanisse, ma ei vaimustu suurlinnadest. Aga mida rohkem ma seda mõtet peas peas veeretan, seda põnevam see tundub, sest see on vist tõesti nagu teisele planeedile minek. Aga ma peaks suht nullist googeldama hakkama, sest mul pole aimu ka, kuhu seal minna ja mida vaadata. Ahjaa, maavärinad on seal vist suht igapäevane. Samas Peruus küll ei ole ju! 😀
  • Lõuna-Korea. Soul. Mulle endale tundub see lahedam kui Jaapan. Et kui juba suurlinn, siis ma valiks Souli. Ärge küsige miks. USA ei tõmba mind üldse!

Seoul9.jpg

  • Tansaania + Sansibar. Vot see on olnud minu reisiunistus pärast Amazonase džunglit. Tansaanias safari, kus ma näeks vabas looduses lõvisid ja sebrasid. Karlile olen teinud mitu korda nalja, et pangu end valmis, järgmine reis on Mati Kaaluga Aafrika safarile 😀 Aga äkki see polegi nali 🙂

Ning Tansaaniast hopsti nädalasele rannapuhkusele Sansibari. Aafrika idarannikul asuv troopiline Sansibari saar kuulub Tansaaniale ja on ideaalne paik aastaringseks rannamõnude nautimiseks, snorgeldamiseks ja sukeldumiseks, puutumatu looduse avastamiseks (CWT).

zanzibarbeaches3.jpg

Sansibar

  • Bali. Sinna tahaks lihtsalt elama minna 😀 Okei, paar nädalat võib puhata ka, aga see on pigem selline lambikas helesinise veega puhkusereis, kus nats loodust avastada ja lihtsalt puhata. Midagi hullumeelselt uut sealt vist ei avasta?! Ainuke jama, et sealkandis kukuvad lennukid massiliselt alla :S
  • Etioopa. Mingi teema mul nende Aafrika pärismaalastega on. Ma tahan nende eluolu väga näha. Germalo korraldab, aga ma olen kuulnud, et see reis on siuke so-so. Pealegi ei taha ma suure reisigrupiga nagu lasteaialaps nööri küljes hängida. Seepärast mulle meeldib Amazonas.ee korraldatavad reisid, kuna seal on väga väiksed grupid ja reisiprogramm ei ole nö kivisse raiutud.

Need paar reisi ongi mõttes nüüd mõlkunud. Väga vähenõudlik eksole 😀 Tegelikult võiks külastada mida iganes seal Lõuna-Ameerikas, kõik sobiks. Kariibidele võiks ka alati tagasi minna, seekord Jamaikale näiteks. Bahama. Lõuna-Aafrika Kaplinn tundub põnev, Maldiividel võiks lihtsalt varba vette panna… või abielluda 😀 Vietnam on lahe. Lihtsalt ma ei suuda kohati selle stressiga, mis kaasneb lennuärevusega, toime tulla. Samas ei tule ma ka toime, kui mul pole reisi, mida planeerida 😀

PS: Kui kellelegi käib ilgelt pinda, et ma neid osasid linke uuesti ja uuesti muudkui panen, siis kannatage ära, sest ma vaatan, et mul nii palju ka uusi lugejaid ja neile tahaks nagu kuidagi mingi viitekese jätta 🙂