Järgmised reisisihtkohad?

Järgmised reisisihtkohad?

Juba paari nädala pärast on meil puhkus ja sõidame Itaaliasse Garda järve äärde. Ilmselt põikame ka Veneetsiasse ja lubame teismelisele ühe Milano šopingu. SIIN kirjutasin oma geniaalsest plaanist, mis igas vanuses pereliikmetele sobida võiks. Rongidega liiklemise asemel otsustasin siiski rendika võtta, mis tuletabki meelde, et peaks selle ära bronnima.

Euroopa südamesse ma enam tegelikult kerge südame ei lähe, sest kollid on kapist väljas. Kui veel paar aastat tagasi istusin südamerahuga lennuki peale (tähendab südamerahuga ma sinna kindlasti ei istunud, sest ma kardan ju paaniliselt lennata, aga vähemalt oli see mul reisi juures ainuke hirm) ja 3 tunni pärast tsillisin juba Nizza kesklinnas, siis täna ma ikkagi pabistan rohkem isegi sellepärast, et lennujaam lendab õhku, mitte et lennuk kukub alla. Okei, on ka variant, et lennuk lendab õhku ja siis LENDAB ÕHKU! Ptüi-ptüi-ptüi.

Sügisel ootab mind Amazonas (LINK) ja kuigi kaks reisi on ees, kuhu ma veel jõudnudki ei ole, ning lennukis olles ma alati vannun, et enam iialgi ei lenda, siis tegelikult kisub mul mõte juba uude aastasse, et kuhu siis minna…

Ideaalis oleks iga aasta nii, et üks väike lambi-puhkusereis lastega kuhugi lähedale ja teine kaugem mingi avastus retk. Esimesega kisub jamaks, sest Türki ma enam ei julge, rääkimata Egiptusest (eks seal ole juba mitu korda käidud ka, aga merealune maailm on seal ju imeline). Küprosel olen mitu korda käinud… Itaaliasse lähen nüüd teist aastat järjest. Euroopa südamesse tegelt enam ei kisu selle terroriohu pärast. Kreeka? Portugaalia? (Jepp, ma kirjutasin Portugaalia ja üle lugedes mõtlesin, et krt, midagi on selle riigiga valesti 😀 Okei, Portugal oleks õige :D). Mõned saared, mis pole nii kaugel kui Kanaarid?

Aga palju rohkem liiguvad mu mõtted hoopis selle TEISE reisi suunas, mis peaks olema ikka mind-blowing! Karl on leplik, tema ilmselt tuleks minuga igale poole, aga mu mõtted liiguvad erinevates suundades…

  • Jaapan. Kui ma kunagi ütlesin Karlile, et nii nüüd me läheme džunglisse, et tuled minuga v (ma poleks muidugi never üksi läinud! :D), siis ta kehitas õlgu, ütles, et on korra käinud, aga okei. Kui ma küsisin temalt mingi hetk, et aga kuhu sina tahaksid minna, siis ta ütles, et Jaapan oleks norm. Mina pole kunagi väga mõelnud, et oo, läheks Jaapanisse, ma ei vaimustu suurlinnadest. Aga mida rohkem ma seda mõtet peas peas veeretan, seda põnevam see tundub, sest see on vist tõesti nagu teisele planeedile minek. Aga ma peaks suht nullist googeldama hakkama, sest mul pole aimu ka, kuhu seal minna ja mida vaadata. Ahjaa, maavärinad on seal vist suht igapäevane. Samas Peruus küll ei ole ju! 😀
  • Lõuna-Korea. Soul. Mulle endale tundub see lahedam kui Jaapan. Et kui juba suurlinn, siis ma valiks Souli. Ärge küsige miks. USA ei tõmba mind üldse!

Seoul9.jpg

  • Tansaania + Sansibar. Vot see on olnud minu reisiunistus pärast Amazonase džunglit. Tansaanias safari, kus ma näeks vabas looduses lõvisid ja sebrasid. Karlile olen teinud mitu korda nalja, et pangu end valmis, järgmine reis on Mati Kaaluga Aafrika safarile 😀 Aga äkki see polegi nali 🙂

Ning Tansaaniast hopsti nädalasele rannapuhkusele Sansibari. Aafrika idarannikul asuv troopiline Sansibari saar kuulub Tansaaniale ja on ideaalne paik aastaringseks rannamõnude nautimiseks, snorgeldamiseks ja sukeldumiseks, puutumatu looduse avastamiseks (CWT).

zanzibarbeaches3.jpg
Sansibar
  • Bali. Sinna tahaks lihtsalt elama minna 😀 Okei, paar nädalat võib puhata ka, aga see on pigem selline lambikas helesinise veega puhkusereis, kus nats loodust avastada ja lihtsalt puhata. Midagi hullumeelselt uut sealt vist ei avasta?! Ainuke jama, et sealkandis kukuvad lennukid massiliselt alla :S
  • Etioopa. Mingi teema mul nende Aafrika pärismaalastega on. Ma tahan nende eluolu väga näha. Germalo korraldab, aga ma olen kuulnud, et see reis on siuke so-so. Pealegi ei taha ma suure reisigrupiga nagu lasteaialaps nööri küljes hängida. Seepärast mulle meeldib Amazonas.ee korraldatavad reisid, kuna seal on väga väiksed grupid ja reisiprogramm ei ole nö kivisse raiutud.

Need paar reisi ongi mõttes nüüd mõlkunud. Väga vähenõudlik eksole 😀 Tegelikult võiks külastada mida iganes seal Lõuna-Ameerikas, kõik sobiks. Kariibidele võiks ka alati tagasi minna, seekord Jamaikale näiteks. Bahama. Lõuna-Aafrika Kaplinn tundub põnev, Maldiividel võiks lihtsalt varba vette panna… või abielluda 😀 Vietnam on lahe. Lihtsalt ma ei suuda kohati selle stressiga, mis kaasneb lennuärevusega, toime tulla. Samas ei tule ma ka toime, kui mul pole reisi, mida planeerida 😀

PS: Kui kellelegi käib ilgelt pinda, et ma neid osasid linke uuesti ja uuesti muudkui panen, siis kannatage ära, sest ma vaatan, et mul nii palju ka uusi lugejaid ja neile tahaks nagu kuidagi mingi viitekese jätta 🙂

 

23 thoughts on “Järgmised reisisihtkohad?

  1. Mulle väga meeldivad reisiteemalised postitused!
    Olen ka kimpus olnud lennuhirmuga, aga nüüd lendan alati Xanax Xr-ga ja naudin lendamist. Ei jää üldse ootama, kas ärevus tabab, vaid ennetan seda.
    Järgmine reis on augustis Miamisse, sest pole seal käinud ja piletid olid nii odavad, 360 eur.
    Tahaks minna Sri Lankale, Vietnamisse, Kambodzasse. Mind tõmbavad millegipärast Aasia riigid. Tai meeldis ka väga, aga mitte Phuket, vaid väiksed ja rahulikud saared.
    Lähikohtadest on lemmikud Kreeka saared, eriti Korfu, mis on üks rohelisemaid.

    1. Ma lendan ka juba paar aastat xanaxiga, teisiti ei kujuta ettegi. See paneb mu lennukis lihtsalt magama ja aeg läheb rutem, aga nautimisest on asi ikka väga kaugel 😀 Kifti reisi Sulle siis! 🙂

  2. Lugesin su reisiplaane (mis on väga ägedad, muide, aga sa tead seda ise ka :D), kuid silma jäi see rendika võtmise teema. Mõtlesin, et igaks juhuks jagan oma kogemusi eelmisest aastast Põhja-Itaalia järvede ääres käimisest ja rendika võtmisest. Itaalias on nii, et mõistlik on võtta väike auto, sest järvede äärsed teed on megakitsad, ma mõtlen ikka täiega kitsad. Meil oli väike Fiat ja no sellega oli seal ka kitsas, aegluubis sai üksteisest mööda. Muuseas, neil teedel sõidavad ka suured bussid, siis saate tagurdada ka nendel kitsastel teedel. Aga võibolla on teie pere närvikava nii tugev, et see teid ei häiri. 🙂 Siit järgmine teema, et teil oleks vaja mahutada 5 inimest ja nende tavaar autosse – vajate suuremat autot, aga sellega läheb seal ikka väga raskeks. Ka parkimisega on probleeme, sest nad ise sõidavad ikka miniautodega seal ringi ja jätavad ka vastavad väikesed parkimiskohad. Meil oli rendikas, parkisime ilusti korralikku parklasse ja ikka oli keegi täiega külje ära kriipinud ja ilmselt kogu südamest autole mõlgi sisse löönud. Igatahes, kindlasti võtke täiskindlustus – meil kattis see õnneks selle juhtumi ära. Ja me andsime ka auto Milanos ära ja siis rendiauto vastuvõtja oli väga üllatunud, kui ta kuulis, et me esimest korda Milanos ja ise roolis ja midagi ei juhtunudki! Nende kommentaar oli, et meil vedas! Seal see liikluskultuur on keskmise põhjamaalase jaoks ikka kaootiline. Igatahes, tahtsin öelda, et rongid on suht mugavad – eraldi kupeed ja kindlad kohad ning Milano raudteejaam asub väga hea koha peal, et tasuks mõelda ka rongide peale. Milanost Bergamo lennujaama saab Milano raudteejaamast mugava bussiga, pilet oli 5 euri per inimene ja sõitis 40 minutit. Väga mugav.
    Aa, ja Milanos on võimatu parkimiskohti leida. Ning kui plaanidesse mahub, siis külastage Bergamo vanalinna – see on väga-väga ilus! Seal pool päeva jalutada on super – kauneid vaateid jätkub palju!
    Mõnusat reisi Teile!

    1. Aitäh soovituste eest, mõtlemisainet on…
      Meil vb see lugu, et 1 laps ei tulegi, seega vb saame pisema auto võtta. Eelmine aasta ma möllasin rongidega Itaalias Milanos ja Roomas, seega ma tean küll, kuidas seal rongidega on. Milanos me autoga sõita ei kavatse. Bergamost võtaks ja sõidaks otse minema sealt. Tagasi tooks ka siis sinna nädala pärast ja ülejäänud aja tsilliks Milanos ikka jalgsi, meil apartment kesklinnas.

    1. Ma käisin paar aastat tagasi Dominiaanis. Kariibid oli minu helesinine unistus ja see unistus täitus igati. Kui ma praegu sarnasele reisile läheks, siis rohkem omapäi ja vaataks kohalikku elu-olu rohkem. Siis aga see oli meil lihtsalt ranna ja helenisinise ookeani puhkus ning jäin megarahule, sealsed väiksed saared/ poolsaared, ookean, palimid… VÕRRATUD värvid ja puhkus!

  3. Mulle meeldib su reisiplaane ja -arutlusi lugeda. Kuna enda eelarve lubab reisida vaid lähinaabrite juurde ja Eesti saartele (ja ega väikelapsega väga kaugele ei lähe ka) siis on siin palju kasulikku infot tallele panemiseks.
    Euroopas olla Bulaaria päris hea sihtkoht. Ise tahaks suvisel ajal Norras ringi trippida ja Aasiat tahaks avastada.

    1. Bulgaaria tundus mulle varem täitsa mõeldav, et hea odav ja lähedal, aga tegelikult mulle tundub, et seal siuksed nõuka-jäänused, mis mulle vist ei sümpa.. Kuigi räägitakse, et seal ilusaid kohti küll 🙂

  4. Kuigi ma pohimõtteliselt elan lennukis, ei oska väga head nõu anda, sest kui hirm on, siis on, isegi kui loogiliselt mõeldes on tõenäosus millegi halva juhtimiseks kaduvväike. Kuskilt lugesin aga alles, et rohkem inimesi hukkub öösel voodist alla kukkumise tagajarjel kui lennuõnnetustes 😀

    1. Mul polegi nõu vaja, sest olen uurinud absuluutselt igasugust statistikat ja end kõigega kurssi viinud ja mõistusega saan kõigest aru. Lennukis sõidan juba paar aastat xanaxiga, mis on mulle arsti poolt just selleks tarbeks kirjutatud. Teisiti ei kujuta ette.

      Lennuhirmust olen kirjutanud näiteks siin: https://ebaparlikarp.wordpress.com/2015/04/20/tode-lennuhirmust-ausalt/

      ja natuke ka siin:
      https://ebaparlikarp.wordpress.com/2015/03/25/lennukid-2/

  5. Jõudsin mai keskel Balilt tagasi.
    Noo ikka suht paradiis. Eriti kuna lendasime sinna peale nelja päeva Pekingis 😏

  6. Tulime eile mehega Hawaiilt ja seda kohta soovitan kohe väga-väga soojalt, kuigi jah – tegemist ikkagi USAga, mis eriti Honolulus endast märku annab. Meile meeldisid siiski rohkem Maui ja Kauai, kus SEDA ÕIGET Hawaiid järgi oli 🙂
    Samas ma pole mujal kui Euroopas (+Egiptuses) ja Hawaiil reisinud, võibolla sellepärast olin nii vaimustuses 😀
    Järgmisena reisime ilmselt Aasiasse. Minu mees soovib samuti Jaapanit külastada 😉

  7. Nii toredad plaanid sul ja hea, kui ikka unistusi jätkub. Minu unistuste vingeim sihtkoht on Uus-Meremaa, selle loodusele ei ole ilmselt kuskil võrdset. See on nii maailma otsas, et edasi poleks põhimõtteliselt enam kuskile minna.
    Samas tundub naljakas, et sa nurised kohvikutes pehme porgandi või tõrksa teeninduse üle ja Bulgaaria tundub liiga nõuka, aga ei džunglis ega Etioopias pole ju elementaarseid mugavusigi? Mu tuttavad on Etioopias käinud ja valgele inimesele on see ikka üsna šokireis.

    1. Mulle ei tundu see tegelikult väga naljakas midagi, sest ma ei pea end snoobiks, kes lihtsalt igas kohvikus iga asja üle viriseb, sest ei maitse.
      Mulle käib pinda, kui inimesed (Eestis) teevad asju nö ülejala. A la teen kohviku, aga pakun sõnaotsese mõttes sitta ja sitta teenindust, sitaks kõrge hinnaga, sitast toorainest. Vot see käib pinda, kui tahetakse rikkaks saada sellise asja arvelt. Kui ei ole raha teenindajale maksta ja head kokka palgata, ära tee kohvikut! Kusjuures, ma käisin laupäeval Revalis (Plaza all) ja võtsin nagu suht tihti võtan nende metsaseenesalati. See on tehtud soolaseentest, mis seekord ei olnud ära leotatud/ loputatud ja see oli TULISOOLANE. Läksin küsisin leiba juurde. Ei läinud blogima 😀 Rummikook oli letil ilmselt 4ndat päeva, sest see oli kivikõva ja nii mina kui ka laps ei söönud seda lõpuni. Lihtsalt arvan, et HEA kohvik sellist paska endale lubada ei tohiks, aga siin tundub kohvikuketi laiendamine ainuke mõte. Paraku seda hallata ei suudeta ja kvaliteet kannatab.

      Või võtame näiteks telkimine või mingi uus 4 tärni hotell. Kui mul on normaalne telk ja ilm on soe ja ilus, siis mul võib olla see superelamus. Samas, kui selles neljatärnihotellis võib olla otsas peldikupaber, mida ma pean näiteks 4 tundi ootama, et toodaks. Asi ei ole selles, et mul on kindlasti vaja mingit STANDARDIT, alla mille ma ei lähe. Vaid asi on selles, et kui teed hotelli, siis vaata, et sul peldikupaberit jaguks 😀 Mõistad. Lambinäide.

      Bulgaaria tundub selline koht, et võin minna, aga seni kui on MINU meelest palju ägedamaid kohti, mind sinna ei kutsu.

  8. Ma olen 2 korda Uus-Meremaal käinud, viimane kord olime kuu aega. Seal on nii mõnus, puuduvad igasugu mürgised putukad ja ussid. Kuigi maavärinad tegid mind veidi ärevaks, mitte et me neid tundnud oleks, aga purustuste järgses Christchurchis oli kõhe olla veits. Mees tahab sinna elama minna, aga maavärina oht hirmutab mind.
    Talvisel Tai reisil ohkasime mõlemad Bangkokis maandudes et ostaks edasi piletid vähemalt Sydneysse, kuna meil olid sugulased seal parajasti. Aga vaevlesime 3 nädalat Tais ära ikka 😋 . Vahepeal olin ma juba veendunud et mul on Zika viirus vms.
    Tai mulle ei meeldinud, aga Costa Rica see eest küll.
    Euroopas mu vaieldamatu lemmik Kreeka.

  9. Mina soovitan Tansaania ja Zansibar. Serengeti ja Ngorongoro safari olid midagi oivalist ja Zansibar koos randade ja kivilinna ja vürtsidega oli ka väga äge! Ja Kiliminjaro ka!

  10. Perega reisimiseks soovitan Madeirat (käisime mehega paar aastat tagasi kahekesi seal rendiautoga seiklemas /soovitan just kohalikelt seal rendikas võtta, saab ka nö keelatud teedel sõita/ ning varsti tahaks ka kevadisel ajal uuesti koos lapsega minna ja Assooridelt ka läbi põigata). Teine tore koht oleks Island (pole veel käinud, aga on ka ammune unistuste sihtkoht).

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *