Mul parima sõbrantsiga tekkinud traditsioon paar korda aastas spaatamas käia ja keegi blogilugejatest soovitas Viiking Spa hotel‘it. Ma polnud kuulnudki sellest või siis äkki isegi olin, aga arvasin, et see on vanurite sanatoorium. Tšekkasin pildid üle ja veekeskus tundus hoopis täitsa uus ja mõnus. Mitte et vanainimesed ei võiks uues ja mõnusas sanatooriumus tšillida, aga noh saate vast aru küll… Need pildid on võetud bookingust:

No ja siis eile oligi see päev, kus meil oli tuba ja mõnus laupäev ära bronnitud. Plaan oli teha Pärnus kaltsukatuur, siis veits jalga puhata ja süüa ning siis spaasse minna. Nagu pildilt näha puhkavad meie jalakesed Pärnu Jahtklubi restos. Ilm oli nii uskumatu, et ma peaaagu ei uskunudki seda.

Kusjuures hotellituba oli isegi täitsa normaalne (mitte nagu Haapsalu Fra Mares), ei midagi luksuslikku, aga mingi vene aeg ei kumanud ka kuskilt läbi. Tuba oli suur ja avar ja rõduga.

Hommikumantleid ega susse toas ei olnud, neid sai laenutada paari eurtsi eest retseptsioonist. Ses mõttes, et ma olen alati ikka seda meelt, et kui te teete spaa, siis võiks sellised esmatarbevärgid nagu hommikumantel juba toas sees olla. Samas ma nats juba aimasin, et seal ei ole, ja võtsin enda oma kaasa. Ei, ups, unustasin siiski maha, aga no sai hakkama 🙂

Spaa oli väga mõnus, reaalselt oligi selline nagu piltidel. Siin tegin ise paar klõpsikut (fotod tehtud hommikusöögile minnes, inimesi siis veel sees ei olnud).

Saunu oli igasuguseid, jaapani vann oli, mullivannid olid… Aga see suur lebobassein oli jällegi minu jaoks liiga külm. Laulasmaa spaa ja Lavendli spaa lebobasseinid on ainukesed, mis minu jaoks tunduvad sellised soojad, et seal saab tõesti lebotada. Aga pärast pikka saunaskäiku ja jaapani vanni ääres istumist, sai keha nii kuumaks, et siis isegi kannatas suures bassus veits vedeleda. Mingi vooluga jõgi oli seal ka, väikestele lastele koos vanematega suplemiseks ideaalne spaa.

Toas “turblissitasin” veits 🙂

Ainuke asi, mis kogu selle spaa juures veidi niru oli, oli hommikusöök. Kõhu sai muidugi täis ja valikut oli veidi ka, aga vähem kui mujal näinud olen. Teiseks ei olnud see hommikusöögisaal eriti mõnus, kuidagi räpakas oli, ei tekkinud sellist tunnet, et vot istun ja joon hommikukohvi. Stiilile ei olnud ka keegi väga rõhku pannud, näiteks sisse astudes ootas ees selline käte desinfitseerimise võimalus. Stiilne eks 😀

Iga söögilaua peal oli silt, et viige oma nõud ise ära. Ja kuhu need siis viima pidi? Seal oli laud, kus sees oli auk, kuhu pidi kallama toidujäätmed. Laua peal suur kandik, kus olid erinevas suuruses taldrikud – iga oma kasutatud taldriku pidi siis kindlasse kohta asetama. Ning teine kandik veel klaaside ja kohvitasside jaoks. Vot sellist asja ei ole ma enne näinud MITTE ÜHESKI HOTELLIS MITTE KUNAGI. Loomulikult ei võta mul tükki küljest, kui pean mõned nõud ära sorteerima, aga no tõesti – miks siis mitte juba teha nii, et näete, nool näitab – siit saate kööki ja peske oma nõud juba ära ka 😀

Kui seal Viikingis oligi resto vms, siis sellest ma midagi ei tea, me tellisime sushit õhtuks tuppa, sõime pugud täis ja pool 10 ma juba magasin.  Mõnus.