Ma ka räigelt diskrimineeritud
Tahaks lihtsalt lobiseda. Ma ei tea, kas asi on selles, et olen lõpetanud rohtude võtmise või tõesti tärkavadki kevade hakul koos loodusega ja lume alt välja sulavate junnidega ka suuremat sorti rumalus, igatahes märkan ja hinges kripeldab.
Ma isegi ei mõtle sellist lokkavat lollust, kus inimesed imestavad oma koroonatesti positiivse tulemuse üle, sest pole ju võimalik – nädal aega sai profülaktika mõttes eelnevalt MMSi joodud. Kuidas saab koroona olla?! Pigem mõtlen seda pimedat viha Covid-19 vaktsiinide vastu ja sellega seonduvat. Näiteks juhtusin lugema ühest Instagrami storyst, kuidas teatud inimesed loobusid osalemast ühel rahateemalisel vebinaril (ei olnud koroonateemaline), sest vebinari korraldaja oli hiljuti avaldanud arvamust koroona teemal ja see arvamus ei ühtinud nende inimeste arvamusega, kes algselt olid vebinaril lubanud osaleda.
Väidetavalt pidi see olema räige diskrimineerimine ning inimesed, kes tollel vebinaril osalemisest loobusid, tembeldati silmi pööritades samale pulgale rassistidega. “Tõestuseks” otsiti üles diskrimineerimise defintsioon ja tsiteeriti küll nii- ja naapidi mõistmata definitsiooni tegelikku tähendust. Ehk siis inimesed, kes pärast korraldaja väljaütlemisi, ei soovinud antud üritusega end enam siduda, olid muutunud rassisitidega võrdseteks diskrimineerijateks. Suva, et diskrimineerimine tähendab tegelikult ebavõrdset kohtlemist, mille tulemusel keegi satub halvemasse olukorda kui teine samas olukorras olev inimene. Kui mina otsustan, et ei soovi enam sellest üritusest osa võtta, siis keda ja millist teist osalejat ma sellega diskrimineerin?
Diskrimineerimise väike maik oleks asjal olnud siis, kui korraldaja oleks osadele osalejatele ära öelnud, sest nende vaated ja arvamus poleks korraldajale olnud meeltmööda. Nii oleks olnud teatud hulk võrdsetes oludes osalejaid, kellest osadele öeldi ära nende veendumuste tõttu. Aga kui ma ise ei soovi osaleda mingil isiklikul põhjusel, siis no tulge mõistusele. Ahjaa, mõistus. “Mõelge oma peaga!”, “Kasutage oma ajurakke!” Alati ei olegi need kõige paremad soovitused, sest päris paljud inimesed hakkavadki oma peaga mõeldes MMSi jooma, värske õhuga vähki ravima jne. Väga ohtlik soovitus tegelikult, ma vabandan!
Helistasin üleeile vanaemale. Tal oli sünnipäev ja sai äkki 87. Võin aastaga mööda panna. Küsisin, kas ta sai oma teise vaktsiinidoosi kätte. Sai. Käsi oli süstekohast veidi tundlik, aga ei midagi muud. Kiitsin vanaema ja uurisin, et kas vaktsineerimise otsus tuli tal kergelt. Muidugi, ütles ta. Seletas, et kui vaadata, mis juhtuks temaga siis, kui ta ei vakstsineeriks ja koroona saaks, versus vaktsineerib ja peab taluma võibolla mõnda kõrvaltoimet, siis tal ei tekkinud küsimustki, mida valida. Mul oli nii hea meel, et mul nii mõistlik vanaema on. Ma oleksin väga pettunud, kui ta oleks hakanud ajama mulle mingit käojaani sõdade üleelamisest ja näljahädadest ning käega rehmand, et ta ei hakka küll iseenda näol ravimitööstust nuumama. Eks ma muidugi teadsin juba ette, et mul norm vanaema.
Huvitav, kas inimesed, kes koroona vastu vaktsineerimisest misiganes põhjusel loobuvad, julgeks alla kirjutada paberile, mis sätestab, et kui nad peaksid siiski koroonasse jääma ja haiglaravi vajama, siis nad on ette loobunud ka meditsiinilisest abist? Loomulikult ma saan aru, et selline asi ei ole võimalik, aga mind tõesti huvitaks, kuidas mõni koroonavaktsiini vastane või pandeemia tõsiduse eitaja seda loogikat seletaks. Et muidu ei saa meditsiini ja arste nagu usaldada, aga teises isiklikus situatsioonis antakse end täielikult nende samade meditsiinitöötajate käte alla.
Kui te nüüd minu väljaütlemiste tõttu seda blogi enam ei loe, siis ma teen kindlasti õhku ahmiva ja dramaatilise postituse, kuidas mind on minu veendumuste tõttu rämedalt diskrimineeritud ja kuidas 21. sajandil see Eesti Vabariigis üldse võimalik on 😀
liina
kuna ma olen hariduselt praeguses kriisis kasutu humanitaar, siis aktiivselt ma seda jama lahendada ei saa ja ma näen ise seda asja nii, et vähim, mis ma teha saan on a) mitte kohtuda sõprade ja perega; b) vaktsineerida. kuna punktist “a” hakkab pehmelt öeldes kõrini saama, siis kui vaktsineerimise võimalus tekib, siis ma ka jooksen.
“see on tavaline hooajaline viirus ja haiglatel on siis ikka ülekoormus” jutt, mida mõned ajavad, ajab pehmelt öeldes närvi. millal kurat oli gripi ja gripi järgsete tüsistustega korraga haiglas 1000 inimest, sest selle uudise olen ma igaljuhul omal ajal maha maganud.
Anna
MMS maitseb hää, aga vaktsiin on mürk!?!😜
Janne
Sellisele paberile võib igaüks südamerahuga alla kirjutada, sest 95% haigustest lähevad üle ka ravita ja ülejäänud 5 lõpevad sõltumata ravist ikkagi surmaga.
ebaparlikarp
Tundub väga lambiväide, aga ok.
Saale
Hmm, mulle tundub (rõhutan, et tundub, kindlalt muidugi ei tea), et nende inimeste loogika, kes väitsid diskrimineerimist ei lähtunud mitte siiski teiste osalejate diskrimineerimisest nagu Sina kirjeldad. Kirjeldasid, et vebinari korraldajal A olid teatud veendumused mis osalejatele ei sobinud, mistõttu nad loobusid vebinaril osalemisest korraldaja veendumuste pärast. Samal ajal kui samasuguse vebinari korraldajal B oleksid nendele inimestele sobivad veendumused, siis seal vebinaril nad osaleksid. Seega diskrimineeritakse korraldajat A puhtalt tema veendumustest tulenevalt. Korraldaja veendumuste tõttu, millel pole vebinari teema endaga mingit pistmist, sellest loobuda tundub siiski natukene … kummaline? Ja äkki ka ebavõrdne kohtlemine? Ma siinkohal üldse seejuures ei väida, et peaksin seda mingisuguseks räigeks diskrimineerimiseks, lihtsalt proovisin teist vaatenurka anda.
ebaparlikarp
Saan su mõttest aru, aga… Sa tekitasid hüpoteetilise olukorra, mida tegelikult ju ei tekkinud. Kui oleks hüljatud vebinar A ja mindud kuhugi vebinari B, siis ma veel saaks aru. Et kui valida kahe vahel ja siis eirad A-d tema veendumuste tõttu. Aga ei olnud ju nii, millegi vahel ei valitud, mõni inimene lihtsalt ei soovinud isiklikul põhjusel osaleda.
Kirsti
Ma suuremas osas nõustun su postitusega, aga järgnev lõik on, nagu sa ise tunnistad, väga äärmuslik ja see loogika ei pea tegelikult paika:
“Huvitav, kas inimesed, kes koroona vastu vaktsineerimisest misiganes põhjusel loobuvad, julgeks alla kirjutada paberile, mis sätestab, et kui nad peaksid siiski koroonasse jääma ja haiglaravi vajama, siis nad on ette loobunud ka meditsiinilisest abist? Loomulikult ma saan aru, et selline asi ei ole võimalik, aga mind tõesti huvitaks, kuidas mõni koroonavaktsiini vastane või pandeemia tõsiduse eitaja seda loogikat seletaks. Et muidu ei saa meditsiini ja arste nagu usaldada, aga teises isiklikus situatsioonis antakse end täielikult nende samade meditsiinitöötajate käte alla.”
See, et keegi ei soovi süstida end vaktsiiniga, mis ca aasta või vähemaga välja töötati ja mida tänu asjaoludele ei ole saanud kauem uurida ja KATSETADA ei ole võrreldav skeptismiga kogu ülejäänud meditsiinisüsteemi vastu (st ka paljud meditsiinitöötajad ja teadlased ei taha ennast VEEL vaktsineerida), sest üldiselt on meditsiinis kasutusel väga kaua toiminud süsteemid ja ravimid jne, millel on aastatepikkune uuring ja praktika seljataga ja üldiselt (tavatingimustes) uusi ravimeid/vaktsiine/raviväljundeid nii väheste katsetuste ja infoga ju kasutusse ei võeta. Vähemalt minu silmis tuleb see skeptism vaktsiini vastu sellest. Muidugi on ka need inimesed, kes ütlevad, et koroonat ei ole olemas ja vaktsiin on mürk. 😃
ebaparlikarp
Ma pigem pidasingi neid silmas, kelle arvates ka koroonavaktsiin on mürk ja kes arvavad, et kogu see koroona on tulnud “kõrgemate jõudude” poolt 😀
Kapsauss
Mina kes ma koroona vaktsiini tõenäoliselt ei võta, imestasin ka veidike selle paralleeli üle. Koroona on olemas, seda usun 😀 ja üldiselt meditsiini ka usun, aga no võtta kõike pimesi ja puhta kullana mida meditsiin väidab on ju ka lausa jabur. Muidugi on mul hunnik vaktsiine sees kuna beebidena me kõik saime ja puuk-entsefaliidi oma ka täitsa võetud, aga ütlen et gripi vaktsiin (see siis ei ole võetud, ei näe mitte mingit mõtet)on see kust ma lõpetan selle jada. Ma tõsiselt ei poolda vaktsiine 100 protsendiliselt. Aga ravima ennast küll haiglasse läheksin üldilselt haiguse korral. Ei saa lihtsalt aru miks ma peaksin olema katsejänes mingis uues kiiruga arendatud vaktsiinis.
ebaparlikarp
Ma pole näiteks gripi oms teinud ega ka puugi oma, sest pole nagu vajadust olnud. Nüüd teeksin puhtalt missioonitundest, sest kui kõik teeks, looksime ikkagi keskkonna, kus koroona taanduks. Gripp pole nii suur probleem olnud, seal pole mul sellist tunnet tekkinud, et teeksin, kuna siis ka kuidagi teisi ja ühiskonda üleüldse sellega aitaks.
Kapsauss
Aga kas mitte mingid statistika ei ütle et grippi sureb aastas sama palju inimesi kui nüüd koroonasse. Ma üldse ei tea kas see peab paika. Aga mulle tundub suhteliselt jabur et vaktsineeritud käivad veel maskiga ringi ja kuuldavasti võivad veel isegi nakatada . Siis mis selle kõige mõte on??
MingiMann
Mina näen maskikandmise nõudmises vaktsineeritutele ja haiguse läbipõdenutele ühiskonna ohutunde säilitamist. Kui ikka pildile ilmub rohkem neid, kes maski ei kanna, saavad sellest julgust ka need, kel poleks ohutu maskita liikuda…Ja ma nagunii ei hakka kunagi mõistma, mis pagana eneseohverdus see maskikandmine on-on inimesed tõesti nii hellikud, et nende elukvaliteet sellisest asjast kannatada saab?! Seda enam, et nõue ei kehti õues nagu paljudes teistes riikides. Kui varem tundus maskikandmine selline nö aasialaste veidrus, siis isegi kui see pandeemia ükskord lõppeb, kavatsen ise küll rahvarohketes kohtades nagu lennujaamad jne maski kanda-ei taha mingeid muid viiruseid elu segama…
Agnes
Vaktsineerimise mõte on see, et need kes on vaktsineeritud ei haigestu ja kui haigestuvad, haigestuvad kergemalt. See on alati vaktsineerimise mõte olnud. Mitte see, et need, kes ei ole vaktsineeritud ei haigestuks.
Inimesed on nii lühikese mäluga, et on unustanud varasemad SARS tüüpi viiruste epideemiad. Nendega seoses on juba pikemat aega töötatud sobilike vaktsiinide kallal. Kuna aga varasemad seda tüüpi viirused olid, agressiivsemad ja surmavamad ja seetõttu taandusid ise (jah see on loogiline), ei olnud selle vaktsiiniga kusagilt kiiret. Eelmisel aastal hakkas kiire ja ressursid suunati sellesse, et vaktsiini saaks kasutusele võtta.
Midagi enamat mul paraku sellel teemal öelda pole võimalik, tahaksin küll, aga kui midagi head pole öelda, on targem vait olla. Ainult kohutavalt kurb on ja masendav. Kahju, et meie ümber on nii palju inimesi, kellel on ükskõik ühiskondlikust heaolust.
U
Esiteks nõus sellega, et need vaktsiinid ei ole päris ootamatult siia ilma tekkinud, vaid tehnoloogiaid on hakatud varem välja töötama. Teiseks, koroonaravi haiglates on ju enam-vähem sama eksperimentaalne, ehk et ei saa aru, kuidas see eksperimentaslvaktsiinidest ohutum on (ja ennetus on üldjuhul ikka tõhusam kui ravi). Kolmandaks, vaktsiinide toime ja järelmõjude kohta andmete saamiseks peab ju KEEGI neid ikkagi manustama, et kes need siis on, kui kõik tahavad oodata ja vaadata? Neljandaks, vaktsiinid on siiski mõeldud ka laiemalt ühiskonna ja nende inimeste kaitseks, kelle jaoks on vaktsineerimine põhjendatult vastunäidustatud (immuunpuudulikkus, allergiad, …), aidates viiruse üldist levikut pidurdada.
Viiendaks, riskid koroonaviirusega nakatuda ja koroonat läbi põdedes pikaajalisi tervisekahjustusi saada on seniste andmete pealt palju suurem, kui vaktsiinide potentsiaalsed tagajärjed. On andmeid isegi selle kohta, et vaktsiinid on aidanud pikaajalisi covidi järelmõjusid leevendada/ravida.
Riskide ja tõenäosuste matemaatika räägib selgelt vaktsineerimise kasuks.
Mina vaktsineerin (niipea kui võimalus antakse).
Mariann
Aitäh sellise kirjutise eest!
ebaparlikarp
Aitäh, et sa mind ei diskrimineeri 😀