Ma olen viimasel ajal täitsa Netflixi lainel. Kaaslane kinkis mule ka mingi julla, millega saab juhtmevabalt ühe klikiga arvutist Netflixi telekasse, ma ei teadnud, et selline asi üldse olemaski on. Tal endal ka see vidin ja nüüd ma vaatan filme ja sarju telkust, nii mõnus. Nii et enne sarjade soovitamist soovitan ma hoopis Chromecast jullat.

Soovitus nr 1 – “After Life”

Mul on sarja peategelast mängiva näitlejaga (Ricky Gervais) vastakad tunded, aga otsustasin, et olgu, vaatan ühe osa ära. Juhtus nii, et vaatasin ühe õhtuga terve hooaja. Lõpus nutsin. Ma ei spoili, aga lühidalt kokku võttes – sarja peategelase naine on hiljuti surnud ja mees ei saa sellest üle. Ta on küüniline kõige ja kõigi vastu ja üritab siis kuidagi hakkama saada ning oma tunnetega toime tulla. Ja see on kuradi naljakas! Mitte selline jalaga-p*rse naljakas, vaid sügav-naljakas. Kuigi minus on paari viimase aastaga päris palju muutunud, siis ma tunnen siiski hingesugulust selliste sarkastiliste tüüpidega nagu too tegelane. Mulle läks see lugu igatahes väga korda. Vaadake ka!

Soovitus nr 2 – “Dead to Me”

Christina Applegate on mulle alati meeldinud. Ei, mitte “Tuvikeste” ajast, seda pole ma eluski vaadanud, aga igal pool mujal. Siin sarjas on ta mu meelest üldse next level. Tema ja teise naispeategelase sünergia on fantastiline. Ma üldiselt filmi vaadates ei mõtle, et krt, kui hästi tehtud. Pärast analüüsin. Aga kuna see on sari ja iga osa vahel on ju väike mõttepaus, siis mingi hetk tuli mul lausa selline vau-moment, et pagan, see kõik on nii paigas – näitlejate dünaamika, karakterid, huumor, tempo… Sari algab sellega, et Christina Applegate’i tegelaskuju abikaasa on hukkunud autoõnnetuses ning Applegate läheb mingisse leinatoetusgruppi, kus kohtub ühe teise naisega. Ning siis hakkab pulli saama. Peategelane on jällegi parimas vormis küüniline ja irooniline ning ma tundsin jälle iseennast ära, mis sest, et õnneks ei ole ma samas olukorras olnud. Kas ma vaatasin kogu selle hooaja ühe õhtuga ära või jaa? 😀

Soovitus nr 3 – “Too Hot to Handle”

See on täielik reality trash, aga parim, mis ma seni näinud olen. No võrreldes igasuguste “Bachelor in Paradise” ja “Armastuse saar” sarjadega. Kolme asja tõttu. Siin ei olnud saatejuhti, vaid hääl kaadri taga tutvustas olukorda ja kommenteeris ning oli tõesti päris vaimukas. Ka kokku pandud kaadrid olid humoorikad. Teiseks ei olnud siin sarjas tegelased häbelikud ja tundus, et neile pole väga midagi ette kirjutatud. Kolmandaks, siin ei venitatud teemat. Esimesel õhtul vaatasin 6 osa ära ja teisel 2 viimast. Isegi peika viskas esimesele osale pilgu peale ja jäi kogu sarja minuga koos vaatama, kuigi ta tavaliselt sellist “jama” ei seedi. Aga väga mõnus ajaviide veiniklaasi kõrvale.

Mis head ise avastanud olete?