Kui paar päeva enne meie plaanitud Tenerife reisi tuli uudis, et saarel avastati koroonaviirus ja terve hotell karantiinis, võttis korraks kõhedaks küll. Infot oli tegelikult vähe ja suht kiiresti tuli otsustada, mida MEIE teeme. Läheme? Ei lähe? Lennupiletid olid ostetud, apartment bookitud, osa meie reisiseltskonnast juba seal. Palju eestlasi on ju Tenerifel puhkamas ja tulevad ka kõik kunagi tagasi, seega kui Tenerifel koroona üksikjuhtumitest oleks juba kaugemale levinud (ja me seda sel hetkel ei teadnud, kas on), oleks aja küsimus, millal see Tenerifelt Eestisse jõuab.

Tegin endale selgeks koroonaviiruse statistika, täpselt nii, nagu lennuhirmu puhul olen teinud selgeks lennukite alla kukkumise statistika, mis vähemalt peaga mõeldes hirmu veidi pärsib. Ootasime need paar päeva ja kuna mingeid uusi koroonaviiruse haigusjuhte ja uudiseid ei tulnud, otsustasime minna.

Praegu istun siin Tenerifel meie apartmendi rõdul ja kirjutan seda juttu… Ma väga pingsalt koroonauudiseid ei ole jälginud, aga Eestis on ametlikult hetkeseisuga vist nakatunuid rohkem kui Tenerifel? Et siis…

Loomulikult võib olukord päris kiiresti muutuda, aga Terviseameti lehel ei ole Tenerifet märgitud koroonaviiruse KOLDEKS ega riskipiirkonnaks. Kui me pühapäeval koju naaseme, et tule me koroonaKOLDEST, öelgu kollane meedia, mida tahes. Kopin siia Terviseameti lehe endmed praeguse seisuga (06.03):

Lähtuvalt Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) riskihinnangust on alates 26.02 koroonaviiruse riskipiirkondadeks

Hiina Rahvavabariik;

Põhja-Itaalia (Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piemonte regioonid);

Iraan;

Jaapan; 

Singapur;

Lõuna-Korea.

Keegi küsis minult kommentaariumis, et kas kavatseme 2 nädalat kodus püsida. Võibolla peaks tõesti jääma, sest tundub, et Eestis on koroona kiiremini levimas kui Tenerifel :D. Ok, nali naljaks. Riskipiirkonnast tulles peaksime vist tõesti kodus karantiinis olema, aga me ju ei tule riskipiirkonnast… Ma ei tea tõesti, mis saab, vaatame ametlikke soovitusi sel päeval, kui tagasi oleme.

Miks ma üldse seda postitust kirjutama hakkasin, oli uudis Eestisse paigaldatud termokaamerate kohta. Sadamas ja lennujaamas vist jah? Termokaamerad, et “vahele võtta” koroonahaigeid. Ühelt poolt ma saan aru, et ega keegi ei tahaks, et meie kodumaal leviks koroona, gripp, leetrid või gonorröa. (Viimast vb ei ole paslik võrrelda, aga ega me ei tahaks ikkagi, et see massiliselt leviks eks). Lugesin just hiljuti meie sotsiaalministri pikka intekat Ekspressis ja adusin, et ega meil väga llihtne poleks 30 000 koroonahaiget (sealhulgas 10% kriitilised haiged) ravida. Aga ka 10 000 oleks keeruline, arvestades, et meil on umbes sadakond karantiinipalatit. Parandage, kui ma viimase numbriga eksin.

Aga nendest termokaameratest siis… Ühel poolt siis jah, ma saan aru, et varajased haigusjuhtude avastamised on vajalikud, teisalt kangestub minu vaimusilma lennult tulnud perekond – ema, isa ja laps, kes õnnelikult ja juba koduigatsust tundes reisilt saabusid, ning kuidas termokaamera näitab emal palavikku. Üleni kaitseülikondades meditsiinitöötajad ja relvadega sõjaväelased piiravad perekonna ümber, rebivad ema perekonnast lahti ja tarivad minema. Nuttev laps ja abitu isa paigutatakse teise koroonatööbrigaadi poolt kuhugi “ära”. Kõik seepärast, sest emal oli gripp? Ei, isegi grippi ei pruukinud olla. Palavik. Äkki peaksid inimesed igaks juhuks palavikualandavat medikamenti võtma enne lendu kodumaale, et termokaamerast pääseda? Või kuidas see töötab? Ei tea täpselt. Ei, see ei ole soovitud või üleskutse! See kõik on minu fiktsioon, postapokalüptiline fiktsioon. Ilmset olen liiga palju filme vaadanud, ja tegelikult käib kõik väga humaanselt. Aga ma ei saa oma vaimusilma alati kontrollida.

Meie igatahes peseme tihti käsi ja kui pesta ei saa, desinfitseerime. Ma ei tea, kas see aitab. Samas ega see kahju ka ei tee. Ma sellesse väga ei usu, et noh saatus ja kui saatus tahab, siis me jääme haigeks ja kui tal ikka meile veel midagi varuks, siis ei jää. Mitte et ma mingisse kõrgemasse jõudu üldse ei usuks, aga sellise loogikaga võiksin ma ju üheksanda korruse katuselt pea ees alla hüpata, kui arvan, et saatusel on mulle ikkagi midagi hiljem veel varuks. Ma usun rohkem tõenäosustesse – viibides maavärina piirkonnas, on mul suurem tõenäosus maavärinas surma saada, kui viibides Eestis. Viibides Hiinas riskipiirkonnas, on mul suurem tõenäosus koroona saada kui kodus. Pestes korralikult käsi ja viibides mitte nii rahvarohketes siseruumides, on mul väiksem tõenäosus koroona saada, kui mitte pestes ja igal pool kõike näppides.

Lõpetuseks üks totakas asi, mis Belgias juhtus. Mu õde, kes seal elab, kirjutas mulle. Belgias on müügil õlu, mille nimi on prantsuse keeles Kohene surm. Ning ühel poel on hetkel käimas kampaania, et ostes kaks koroonat, saad kohese surma tasuta.

Tavai siis. Suvi on mõnus! Eks ma kirjutan varsti sellest mõnusast osast ka 🙂