Enamus on vast näinud R-Kioski värbamisreklaame, kus Ruth puhkab siis, kui Ruth tahab, või kus Sirjele meeldib, et tööjuures sõimata ei saa. Ma olen näinud sotsiaalmeedias päris palju ilkumist R-kioski kampaania kohta, stiilis – Kallele meeldib, et tööl jalaga p*rse ei saa, ja mismõttes Ruth puhkab siis, kui tema tahab, aga teised, keegi peab ju teenindama ka.

Värbamiskampaania eesmärk on inimesi enda juurde tööle meelitada. Kampaania töötab siis, kui huvilised kandideerima hakkavad. See, kas kampaania tekitab eesmärgi saavutamiseks sotsiaalmeedias või mujal nii või naa palju furoori, on teisejärguline. R-Kiosk on ostnud kampaania idee ja teostuse ning on rahul siis, kui ideel ja teostusel on prognoositud tulemus. See info, kas antud kampaanial ka soovitud tulemus ees terendab, mul puudub, seega saan siis arutleda vaid kõige muu kui kampaania tulemuslikkuse üle.

Negatiivne reklaam on ka reklaam? Jah, kõige hullem on see, kui panustad reklaami raha ja aega, aga mitte keegi sind ei märka. Nõus! Aga siis oleks ju kõigil turundajatel imelihtne – tee lihtsalt nii s*tt kampaania, et kellelgi ei ole võimalik mööda vaadata. Kõik räägivad, kui s*tt see on, kõik saavad su tootest/teenusest teada või saab su toode/teenus veel rohkem tuntust ja sul ei jää muud üle kui:

Olen ka turundusblogide maailmas seda sama loogikat mitmeid kordi tajunud – suva, mida kirjutan ja kuidas promon, keegi loll ikka ostab. Üldjuhul nii juhtubki. Aga miks turundajad siis üldse üritavad mõelda välja häid ja tabavaid reklaame, kui s*tad tabavad vaat et pareminigi? Ettevõtte tekkinud ja/paika pandud kuvand on see, mis ei lase kõigega katsetada ja üle võlli panna. Pisikesed alustajad teevad ükskõik mida, et pildile saada, ning tihti on nende pakutav toode/teenus isegi absurdsem kui reklaam ise, aga tõsiseltvõetavamatel brändidel on oma kokku lepitud kuvand, mis piirid seab. Üritatakse teha nii head reklaami, mis kõnetaks, mitte nii halba, et meelde jääks. Kes esimest ei oska, teeb teist või ei tee üldse midagi. Ja ega väga keegi kuvandi ja mainekahju alla suurt summat raha panna ei taha – sest isegi kui korraks on soe, siis hiljem on külm ja märg.

Olgu see tahtlik või mitte, R-Kioski värbamiskampaania sõnumid on kui õngekonksud veriste paladega, mis vette visatud ja kus näljased piraajad kohe valmis hammastega külge kargama. Jah, need sõnumid on nii pragamiseks, ilkumiseks, nalja tegemiseks ja meemideks ideaalne stardipakett. Me võime lugeda kampaania juures kümneid või sadu kommenteerijaid, kes toovad välja punkte, mis kõik töötajale seadusega ette nähtud on ja kuidas töötajaga ebaväärikalt käitumine ongi keelatud. Ja siis?

Näiteks nädalake tagasi toimus järjekordne Sekretäride päeva konverents, kus oli samuti teemaks tööõnn. Tiina Saar-Veelmaa figureerib tööõnne teemadel meedias päris tihti ja on tegelenud sellega juba aastaid. Kohati tundub lausa kummaline, et ühelt poolt arutame, kuidas inimese tööõnn on tööl jälje jätmine, tunnustuse saamine ja enese arendamine, kui osadele on tööõnn veel jätkuvalt lihtsalt see, kui nad ei saa tööl sõimata. Ära minna pole väga kuhugi, sest teises kohas saad samamoodi sõimata…

Ma olen 100% kindel, et meil on isegi pealtnäha viisakaid kontoreid ja büroosid, kus SAAVAD töötajad sõimata ja kus neil EI OLE võimalik võtta seadusega ette nähtud puhkust siis, kui nad tahavad. Mina ei tea, kas R-Kioskis päriselt ka Ruth siis puhkab, kui ta tahab, aga see, et meil on seadusega tööl ette nähtud kümneid ja kümneid asju, ei tähenda absoluutselt, et kõik päriselt ka nii toimub. Seega lõpetage Ruthide ja Sirjede üle nalja tegemine ning kui oma järgmist kabanossi ostate, siis püüdke vähemalt endast teha kõik, et teisel pool letti töötajatele naeratus näkku tuua. Või kui teie enda alluvuses on Ruthisid ja Sirjesid, siis analüüsige natuke, kuidas teil ettevõttes asjad käivad. Ja mis kõige tähtsam, kui olete midagi sellist välja lubanud, siis vaadake, et seda pärast värbamist ei unusta.

Kas oled tööl sõimata saanud? Kas saad võtta oma välja teenitud puhkuse siis, kui sina tahad?

Päise foto: pixabay.com