Tunned oma kodumaad?
Tuttav ütles paar päeva tagasi, et käis elus esimest korda Pärnus. Tulemus – pole tema linn. Ega Pärnu ei peagi kõigi linn olema, aga ma tõesti siiralt imestasin, kuidas minuga suht samaealine inimene polnud mitte kunagi varem PÄRNUS käinud. See ei olnud üldse seda laadi hämming, et “Izzand jumal, ma olen pool maailma läbi reisinud ja sa pole isegi PÄRNUS käinud vä?” Eip! See oli lihtsalt – OMG. PÄRNUS. PÄRNUS!!! POLE. KÄINUD – hämming! Suvepealinn ju! See on ju siinsamas. Eestis.
Aga siis taipasin, et ju ma ise olen võtnud Pärnut ja ilmselt ka teisi Eesti linnu nii iseenesestmõistetavalt. Olen arvanud, et ka kõik teised on samamoodi elanud ja ringi käinud. Aga võta näpust! Ei olegi! Mõni on käinud tuhandete kilomeetrite kaugusel kodust, aga vot Pärnusse pole sattunud ja ega seda ei pea häbenema, see pole mingi võistlus “Kes on kõige rohkem linnu Eestis läbi käinud”, kuigi riikidega vist midagi sellist ka tehakse ning tõeline reisisell oled alles siis, kui liitud mingi 100 riigi klubiga.
Võtsin aga siiski Eesti kaardi ja tabelid lahti ning hakkasin uurima… Eestis on Wikipedia andmetel 47 linna. Teadlikult olen ma käinud vähemalt 34 linnas, tegelikult ilmselt rohkem. Kõige-kõige tihemini (suva järjekord): Tallinn, Rakvere, Pärnu, Keila, Tartu, Viljandi, Haapsalu, Kärdla, Kuressaare, Kohtla-Järve, Jõhvi, Narva, Narva-Jõesuu, Saue, Põltsamaa, Kehra, Otepää, Maardu. Nendes olen ma tõesti käinud nii palju kordi, et ma ei kujuta ette, et ma suudaks neid üldse üle lugeda.
Korduvalt, aga mitte väga palju olen sattunud: Sillamäe, Võru, Valga, Paide, Türi, Rapla, Lihula. Teistesse olen sattunud pigem korra või paar või siis läbisõidul, suuremat sidet pole.
Tabeli ülemine ots jäi screenshotist välja. Allikas: Wikipedia.
Samas ega ma paljudesse kohtadesse ei olegi läinud kui turist. Ida-Virumaa on ju mu kodukoht, see on elementaarne, et peale sealsete suuremate linnade olen käinud ja tean kohti nagu Toila, Avinurme, Aseri, Kiviõli, Lüganuse… Rakvere kandis elab minu ema ja seeläbi tunnen ma suht läbi ja lõhki ka Lääne-Virumaad: Ravere, Pajusti, Vinni, Inju, Kadrina, Vihula, Haljala, Kunda, Kadila, Mõedaku, Väike-Maarja, Viru-Jaagupi jms. Ma ise elan Tallinnas ja siit kandist olen sattunud kas töö asjus või sõprade asjus näiteks lugematu arv kordi Maardusse, Kehrasse, Viimsisse, Keilasse, Sauele, Laulasmaale, Sakusse, Harku, Peetrisse, Jürisse, Tabasallu jms. Peipsi järve ääres veetsin lapsena suvel aega. Perega, kui ma laps ja teismeline olin, käisime aga iga suvi Pärnus puhkamas, sest isa on sealt pärit ja seal on meil ka päris palju sugulasi. Pärnuga tunnen ma väga suurt sidet. Tallinn ja Pärnu ongi vist nö minu linnad. Ehk kõik need eelnevad kohad, kus käinud olen, on seotud lihtsalt minu elukohaga ja perega.
Niiöelda turistina olen käinud lugematu arv kordi mööda Eestit (ja ööbinud spaades, hotellides, kodumajutustes, turismitaludes, kämpingutes vms): Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Vormsil, Viljandis, Pühajärvel, Otepääl, Tartus, Roostal, isegi Obinitsas 😀 ja mujal. Muidugi Pärnus ka, aga see oli mul niikuinii juba mainitud. Augusti keskel on plaanis sõbrannadega jälle Pärnu-spaanädalavahetus teha.
Kõige halvemini tunnengi vist seda kuulsat Valga kanti 😀 ja Räpina ning Põlva kanti. Raplas ja sealkandis ei tunne ma ka end päris koduselt, aga muidu… Tunnen oma Eestimaad küll! Õigemini olen näinud. Ega ma mingi ajaloolane ei ole 😀
Enamik kohti, mis pole elupaikadega seotud, ongi käidud täiskasvanuna just sõpradega. Kunagi oli traditsioon iga suvi mingit uut Eesti otsa avastama minna ja siis sai palju ringi sõidetud. Nüüd oleme sõbrannadega pigem mugavad, peatume kuskil spaas ja kolame linnas, kohvikutes, rannas…
Kui palju teie mööda Eestimaad ringi käinud olete? Miks?
Lõpetuseks üks paari aasta tagune pilt, kus olime sõbrannaga Muhul. Mul olid roostes juuksed ja veits viskas ka emo sisse.
XX
Ma pole küll su tuttav, aga käisin samuti eelmisel nädalal esimest korda Pärnus. Kui välja arvata üks kord 24 aastat tagasi, kus ma Pärnu bussijaamas busse vahetasin. Lihtsalt pole põhjust olnud, ühtegi nii head tuttavat seal ka ei ela, kellele külla minna. Ja muide, tulemus on mul ka sama – pole minu linn. Või õigemini, linn mulle meeldis, aga suvitama mind sinna ei kutsu.
ebaparlikarp
Mina näiteks ei käi seal üldse rannas. Mulle Eesti rannad ei meeldi ja külm on tavaliselt ka (see suvi on erand!). Aga Pärnu linn ja seal mingid teatud tänavad ja kohad… No on hinges!
Aime
Ma pole kordagi käinud Hiiumaal. Muidu ikka suurem osa Eesti linnu ja muid kohti on ära nähtud, aga vat sinna Hiiumaale pole jõudnud.
kaisa
ma olen haljalast pärit, nii et virumaa läbi käidud. elan tartus, nii et tartumaad tean ka. ja nüüd juba natuke tartus allapolle ka. aga pole näiteks käinud saaremaal, läänemaal ka ainult paar korda, üldiselt virumaa poolt vaadatuna tallinna tagune kõik avastamata. tegelikult olen ikka väga vähe eestis ringi käinud 🙁
Mann
Muhus:)
Kaidi
Mulle meeldib Eestimaad avastada ja erinevaid paiku külastada. Väga meeldib Haapsalu, Malla mõis Lääne-Virumaal, Blücheri kohvik Kundas, Jõiste rand ja Kiipsaare majakas Saaremaal, Tamula rand ja rannapromenaad Võrus. Ühesõnaga olen püüdnud ka natuke sellised teistmoodi kohti avastada.
Liis
Muhus!!
Anne
Autoomanikel on lihtsam, bussidega sõit eeldab sageli ümberistumisi, klapitamisi. Kui tuttavaid ees pole, siis ka hotellis vm ööbimine pole odav lõbu – vähemasti minu jaoks. Ise elan Ida-Virus, kuid sellele vaatamata jõudsin Narva-Jõesuu kanti tänavu suvel esimest korda. Kui peaks sõitma nt Pärnusse või Saaremaale (mõlemat paika olen ka väisanud lühiajaliselt), siis on probleem veel selles, et kes hoolitseb kasside eest, kui ma paar päeva kodus pole (elan üksi, pole kedagi paluda ka). Seetõttu eelistan minitrippe, kus varavalges saab minema hakata ja õhtul jälle koju jõuda. Nt Tallinna sõidan üldjuhul kella 6 bussiga, mis tähendab, et pean ärkama kell 4 – öise eluviisiga inimesena ei jõuagi teinekord enne sõitu magama minna…
Mis aga puutub Lõuna-Eestisse, siis huvi on, aga kaugus ja finantsid pole seni veel minekut võimalikuks teinud tahaks kohalejõudnuna midagi näha ja avastada ka, 1-2 päeva on ikka nii napp aeg.
Praegu püüan rohkem käia, sest tahan, et laps Eestimaa eri paiku näeks. Selleks suveks on paraku raha otsas.
ebaparlikarp
Kui ma veel üliõpilane olin, siis reisisime sõbrannadega bussiga ja ööbisime väga odavates aga vajavates kämpades. Sellega ma ei ole nõus, et kui autot pole või raha pole palju, et siis ei saa Eestis reisida. Koduloomi aga kauaks üksi koju jätta tõesti ei saa, aga ma ise õnneks alati ka sellele lahenduse leidnud.
pähkel
Tallinn, Tartu on minu jaoks elementaarsed. Haapsalu on lemmik. Tõrvas on väga palju käinud. Mujale ka sattunud va Hiiumaale.
Nell
Tartus ja Pärnus on elatud, Pärnus praegugi. Mingitel väsinud hetkedel tundub ka mulle, et suvine Pärnu “pole minu linn” kuna näib, et turistid ei ole just kõige arukam osa rahvast, nii käitumise kui liiklemise mõttes.
Üldiselt on mööda kodumaad ringi tripitud küll, isegi Ida-Virus korduvalt. Peipsi kant on vist täitsa avastamata ja Läti piiti äär. Mingit kodust tunnet küll kõigis regioonides ei ole aga samas saab ikka ringi käidud ja vaatamisväärsusi vaadatud.
Leenu
Isegi Obinitsas 🙂
Rohke Debelakil on see koht ka olnud üks paras karupee võrdkuju.
Tervitades
Obinitsast
Madli
Mina näiteks pole kordagi käinud Ida-Virumaal. Igal suvel võtan plaani, et nüüd läheks, aga siis jälle tuleb miski ette, nii et ilmselt pole ikka nii suurt tahtmist minna ka 🙂 Minu linnad on aga hoopis Tallinn, Tartu ja Pärnu, neis kõigis olen ma elanud ja tunnen ennast neis koduselt. Veel meeldib mulle väga Lõuna-Eesti kant ja sealsed väikelinnad, sest see on mu lapsepõlvemaa, kus ma tädi ja onuga ringi sõitsin: Pühajärve, Sagadi, Otepää, Elva, Nõo jne. Puhkuselinnana meeldib mulle Haapsalu, sest see on pisike ja ilus.
Aime
Sa pead Idas ära käima, see üllatab sind meeldivalt ma usun :). Eriti praegu suvel on hästi mõnus kuskil Narva-Jõesuus jalutada.