Kinnisvara kinnisidee
Olen kirjutanud, et mul on mõte oma isiklik korter maha müüa ja osta uus. Teise asukohta, suurem ja omanäolisem. Nimetagem seda investeeringuks või tagalaks või milleks iganes ning tegelikkuses midagi ju ei muutukski – mul ju praegu ka isiklik korter “varuks”. Seal elatud eluperiood ja sellega kaasnev on minevik ning ka emotsionaalselt tunnen, et aeg on küps.
Sellise kinnisvara hinnad on praegu laes ning saaksin just nüüd päris hea hulga raha uue korteri sissemaksuks. Uut korterit valiksin hoopis teiste kriteeriumite järgi ning suurema tagamõttega. Kõigepealt oleks plaanis see välja üürida ning las ta siis olla. Kes teab, mis tulevikus või lausa 20a pärast saab, aga mõte on selles, et mul oleks ka ikkagi OMA korter, mille ma saan oma lapsele kunagi jätta. Tehku tema sellega, mida siis soovib.
Mina ei tunne, et kinnisvara omamine mind kuidagi sunnismaiseks teeb. Mingeid erilisi kohustusi peale pangalaenu ka ei teki. Väike pangalaen on mul hetkel seoses vana korteriga niikuinii, seega väga midagi ei muutu. Juhul, kui üürnik sees elab, oleks vähemalt lähitulevikus mureta, sest korteri üürihind oleks pangalaenu igakuisest maksest oluliselt kallim.
Mulle on oluline, et kuskil oleks mingi tagala. Ma ei taha olla 20a pärast täiesti varatu, omamata siin mingit isiklikku pidepunkti. Korteri/kodu omamine siin mulle aga seda kindlustunnet pakub. Eks mul see teema kuskilt lapsepõlvest tuleb, minu vanuste vanematel on enamasti vist ikka oma enda isiklikud kodud (ükskõik, kus Eesti otsas siis). Ma ei kujutaks ette, et sõidan emale või isale külla kuhugi nende üüripinnale. Kui nii peaks selles vanuses inimestel olema, siis minu meelest on see pigem erand ja ilmselt neil on elus midagi kuskil väga valesti läinud? Nooremal põlvkonnal jah ei ole seda kinnisvara kinnisideed ning välismaal paljudes riikides on ka täiesti tavaline elada üüripinnal. Siiski minule sobiks see variant vaid ajutiselt ja lõpuks tahaks ikka OMA kodu.
Maakleriga olen kohtunud. Pangas on konsultatsiooni aeg kirjas, aga sinna on veel aega. Kuidas ma maakleri valisin? Kuna mu korter asub Sikupilli kandis, tahtsin, et maakler oleks venelane, kuna tõenäoliselt ostab minu korteri vene rahvusest inimene ning tema usaldab vist rohkem venelast? Samas, kes teab, äkki ostab eestlane, ja sel juhul peab see maakler ka eestlasega klappima, st oskama väga hästi eesti keelt, et suuta müüa. (Jajah, “maaklerid on kõik muidusööjad, oma tööd korralikult ei tee” jne – igaks juhuks mainin, et olen nende väidetega kursis).
Saatsin päris paljudesse firmadesse päringu ning vastuste järgi valisin. Väga vigaselt eesti keelt kirjutavat maaklerit ma ei tahtnud, mul oleks endal ka temaga raske suhelda. Põhimõtteliselt valisingi vastuste ja selle venelane-aga-räägib-eesti-keelt kriteeriumi järgi. Inimese kirjast loen ma palju sellistel puhkudel välja – kas inimene ka süvenes, mis MINA küsisin, või kirjutas täiesti mõtlemata vastuse. Kas ta tundub pealetükkiv või äkki hoopis liiga ükskõikne. Jah, vaatasin ka pilti, mis maakleritel 99,999% alati kodulehel nime juures üleval on. Ega see pilt liiga palju inimese kohta räägi, aga seda, kas tegu on naisterahvaga või paksu vuntsidega vanamehega, seda ma suudan ikka eristada. See paks vuntsidega vanamees võib minu pärast näiteks meisterkokk olla või ehitusobjekte edukalt juhtida, kuid maaklerina soovisin stereotüüpselt (mu enda vaimusilmas) meeldivat ja hoolitsetud, asjalikku naisterahvast. Täpselt sellisega ma ka kohtusin. Eks vaatab, mis sest asjast saab…
Vaatan päris palju praegu kinnisvaraportaalides ringi, et näha, mis turul toimub ja mida üldse pakutakse. Loomulikult ei anna ka kinnisvaraportaalide fotod täielikku ülevaadet, aga midagi saab kohe kindlasti välistada. Kõige jaburam, mille peale ma sattunud olen, on kuulutuses märgitud “suur rõdu”. Pildilt aga vaatab vastu isegi mitte väike rõdu, vaid kinniehitatud rõdu, mis on tegelikult ju 2 m2 akendega TUBA! Lepime kokku – akendega kinni ehitatud rõdu ei ole rõdu! Siis võiks iga inimene oma elutuba ka rõduks pidada – teed aga akna pärani lahti ja ongi rõdu. Terrass lausa! Mille pärast neid rõudusid üldse kinni ehitatakse? Et maja on soojustamata ja külma tuleb sealt talvel? Või tehakse sellest panipaik? Ratast pole kuskil hoida? Koerale tehakse oma tuba? Ehitatakse kinni, sest SEE ON VÕIMALIK? On keegi nii teinud? Miks?
Aga ikka ulmelised hinnad on praegu, kui sa just ei taha osta korterit Lasnamäe või Mustamäe või Õismäe taha otsa. Mina tahaks kesklinna, Kristiinesse (kesklinna poole) või Põhja-Tallinna. Ideaalis muidugi siia Kalamaja lähedusse, aga siin pole kortereid üldse saada, nõudlust on palju ning see tõmbab hinnad ikka korralikult lakke. Aga ega ostuga mul kiire ei olekski, müügiga pigem. Ostan siis, kui näen tõesti, et vot see on SEE ja pakkumine on hea. Ma ei viitsi põdeda, küll kõik loksub paika. Alati on loksunud.
Kas teil on oma isiklik kinnisvara/pangalaenuga kinnisvara või elate üüripinnal?
Foto: pexels.com (Suva pildike. Meeldis, kuidas valgus langes. Ma armastan hommikupäikest, mis paistab köök-elutoale).
Aime
Oma isiklik teine korter. Esimese väiksema müüsime maha, aga enne juba sai suurem asemele ostetud. Samuti arvamusel, et ioma kodu on ikka OMA ja ei pea põdema, kui laps kogematta seina ära mäkerdab või mingi asi katki läheb jne..rääkimata pealemaksmisest siis.
K
Korterit püüdsin valida järgmiste kriteeriumide järgi: 1. ei oleks magistrali ääres ja seda sinna ka ei planeerita; 2. suur maja, sest kui katus või muu kallis asi katki läheb, siis maksaks see 4 korterit ennast ogaraks, mida ma ei tahtnud; 3. nt bussipeatused oleks normaalsel kaugusel; 4. maja ei oleks bensujaamale väga lähedal; 5. et teist kortermaja ei oleks väga lähedal ehk sedasi, et naaber otse sisse vaatab; 6. mahuks eelarvesse jne, jne. Kui nüüd peaks korterit otsima, siis vaataksin rohkem mööda sellest, mis reklaamib suurepärast asukohta, maitsekat sisekujundust, head planeeringut, sest see kõik on lihtsalt nii subjektiivne.
Ja ka minu korter oleks ideaalis kamina, vanni kui ka suure terassi/rõduga, kuid päeva lõpuks on oluline siiski see, et need neli seina oleks ümber õigete inimeste.
Ja ka mulle meeldib see, et mul on 100% päris oma kodu ja seda juba mõne aasta pärast.
Eliise
Meil näiteks ühistu otsustas kõikidele korteri rõdudele klaasid ette panna. Miks ma ei mäleta 😀 neid aknaid saab muidugi lahti teha. Endal on pisike pragu ja sellesmõttes on mugav, et (elan esimesel korrusel) saan kassi rahumeeli rõdule lasta ilma, et ta plehku paneks. Seal ta siis istub päevad läbi- vaatab linde ja nuusutab läbi prao värsket õhku 😀
ebaparlikarp
Nojah, aga seda saaks ta vabalt ka akna peal istudes teha 😀
XX
Arvesta sellega ka, et kuna sa ei müü oma põhielukohta, siis pead teenitava tulu pealt tulumaksu maksma.
ebaparlikarp
Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas.
Tule (ehk siis kasu) ma vist ei teenigi, sest soetusmaksumus ei olnud oluliselt väiksem kui nüüdne müügihind.
XX
Elukoht võib mitmes kohas olla jah. Aga samas kui mõlemad elukohad asuvad üksteisele niivõrd lähedal, siis on maksuametit raske veenda, et sa tegelikult mõlemas elasid. Ning sul isiklikult on muidugi võimalik blogi põhjal järeldusi teha su elukoha kohta. Kas see müüki minev korter on lihtsalt tühjana seisnud ja pole üürile antud?
Aga kui tulu ei teeni, siis pole loomulikult midagi ka maksta vaja.
Lugeja
Kui pole antud korteris 2 aastat elatud ja sissekirjutust olnud, siis peab maksma tulumaksu. Ostsime ise paar aastat tagasi maja soomlastelt, kes said äärmiselt ebameeldiva üllatuse notari juures, kuuldes tulumaksu kohustusest ilma sissekirjutuseta
ebaparlikarp
Tulumaksu makstakse tulu pealt. Ma ei teeni müügi pealt tulu 🙂
Nell
On pisike korter pangalaenuga. Mõne aasta pärast hakkab meil siin veidi kitsaks jääma, selleks ajaks tahaks, et selle kodu laen oleks ennetähtaegselt tagasi makstud ning ostaks suurema elamise. Praeguse korteri jätaks ka alles, kas lapsele tulevikuks või lihtsalt niisama. Las teenib üüritulu.
Just eile vaatasin oma kodukandi kinnisvarapakkumisi ja olin täitsa üllatunud, et leidsin isegi 2 korterit/majaosa, mille ostaks küll ning mille hinnad olid täitsa mõistlikud.
Marit
Me panime ka mõned aastad tagasi lodzale klaasid ette. Ses mõttes ei ehitanud kinni vaid panime klaasid, mis saab ees täielikult ära lükata.
Aga vat, miks, seda ma enam ei mäleta. 😀
Ilmselt, et kui on ikka väga halb ja vihmane ilm ja pesu seal kuivab või niisama on tahtmist hängida, et siis on võimalik selle vihma eest varjuda.
Selle ajastu maja rõdudega on üks palju suurem häda. Enamasti asuvad need täiesti vales kohas, magamistoa taga. Minu isiklik kiiks on, et rõdu kasutatakse pigem elutoa juures. Mida sa seal magamistoa taga ikka rõdutad. Väiksed on nad ka muidugi. 2x 2 on veel päris arvestatav. 😀
M
*olevat mitte olla
M
Kinnisvara tundub praegu ikka äärmiselt popp teema olla, enda tuttavate seas (kes umbes varastes kolmekümnendates) paistab kõrvalt vaadates, et ikka paljudel on see, et on juba oma isiklik korter ja lisaks veel nö investeeringukorter üürimiseks (kui isegi mitte mitu). Endal on “ainult üks” korter, kus elan ja tuttavatega võrreldes tekib juba natuke siuke rongist mahajäämise tunne kohati.
Ann
Olen ise hobi-kinnisvara-guru 😂
Hoian silma peal sellel, mis toimub kinnisvara portaalides, mis on müügis, kuidas kõiguvad hinnad. Alati kui sõidan mõnel uuel tänaval või ilusas/põnevas/vaikses piirkonnas, uurin järgi, kas antud piirkonnas on midagi müüa. Tahaksin suuremat korterit, et omada eraldi töötuba/paigutada asju vabamalt/luua tulevasele lapsele ideaalne ruum, aga ei taha olemasolevat korterit müüa. Sel samal põhjusel nagu kirjeldasid. Tahaksin, et tagavaraks oleks lisaks elatavale kodule veel üks. Aga hetkel on hinnad… Üle mõistuse. Aga küll turg stabiliseerub/inimesed rahunevad/pangad keeravad kraanid kinni 😊. Ja tuleb midagi sobivat ka meile. Ja Sulle.
ebaparlikarp
Sellele ma loodan jah 😛
K
Me ostsime suht noorelt korteri (mina olin 23 just saanud, mees natuke vanem) kuna meil oli väike laps ja ma ei sooviks lapsega hakata uut üürikorterit otsima hakata kui misiganes juhtuma peaks. Seni elasime üürikas mõne aasta, omanik oli äärmiselt mõistlik inimene ja natuke oli isegi kahju ära kolida 😀 Üüri maksime ka ikka vähe arvestades viimaste aastate üüriturgu ja tänu sellele saimegi pangalaenu sissemakse üsna kiiresti kogutud. Korteri ostsime ühte sinugi soovitud piirkonda, sest ilmselt siin kinnisvara väärtus pigem kasvab ajaga.
Sellest “sunnismaisusest”, millest korteriomanikuks olemisega seoses räägitakse, ei saa üldse aru. Kui peaks tahtma välismaale kolida, saaksime üsna kiirelt ilmselt korterisse üürnikud. Kui peaks midagi drastilist valesti minema, saab korteri ju müüki panna, selles mõttes ei ole ju vahet, kas jääme mõlemad elukaaslasega töötuks ja peame üüri maksma või siis pangalaenu, võib-olla vaid nii palju, et laenu puhul saab kasutada laenupuhkust, aga ma ei usu, et ükski korteriomanik oodata tahaks kuni jälle maksta suudame.