Olen kirjutanud, et mul on mõte oma isiklik korter maha müüa ja osta uus. Teise asukohta, suurem ja omanäolisem. Nimetagem seda investeeringuks või tagalaks või milleks iganes ning tegelikkuses midagi ju ei muutukski – mul ju praegu ka isiklik korter “varuks”. Seal elatud eluperiood ja sellega kaasnev on minevik ning ka emotsionaalselt tunnen, et aeg on küps.

Sellise kinnisvara hinnad on praegu laes ning saaksin just nüüd päris hea hulga raha uue korteri sissemaksuks. Uut korterit valiksin hoopis teiste kriteeriumite järgi ning suurema tagamõttega. Kõigepealt oleks plaanis see välja üürida ning las ta siis olla. Kes teab, mis tulevikus või lausa 20a pärast saab, aga mõte on selles, et mul oleks ka ikkagi OMA korter, mille ma saan oma lapsele kunagi jätta. Tehku tema sellega, mida siis soovib.

Mina ei tunne, et kinnisvara omamine mind kuidagi sunnismaiseks teeb. Mingeid erilisi kohustusi peale pangalaenu ka ei teki. Väike pangalaen on mul hetkel seoses vana korteriga niikuinii, seega väga midagi ei muutu. Juhul, kui üürnik sees elab, oleks vähemalt lähitulevikus mureta, sest korteri üürihind oleks pangalaenu igakuisest maksest oluliselt kallim.

Mulle on oluline, et kuskil oleks mingi tagala. Ma ei taha olla 20a pärast täiesti varatu, omamata siin mingit isiklikku pidepunkti. Korteri/kodu omamine siin mulle aga seda kindlustunnet pakub. Eks mul see teema kuskilt lapsepõlvest tuleb, minu vanuste vanematel on enamasti vist ikka oma enda isiklikud kodud (ükskõik, kus Eesti otsas siis). Ma ei kujutaks ette, et sõidan emale või isale külla kuhugi nende üüripinnale. Kui nii peaks selles vanuses inimestel olema, siis minu meelest on see pigem erand ja ilmselt neil on elus midagi kuskil väga valesti läinud? Nooremal põlvkonnal jah ei ole seda kinnisvara kinnisideed ning välismaal paljudes riikides on ka täiesti tavaline elada üüripinnal. Siiski minule sobiks see variant vaid ajutiselt ja lõpuks tahaks ikka OMA kodu.

Maakleriga olen kohtunud. Pangas on konsultatsiooni aeg kirjas, aga sinna on veel aega. Kuidas ma maakleri valisin? Kuna mu korter asub Sikupilli kandis, tahtsin, et maakler oleks venelane, kuna tõenäoliselt ostab minu korteri vene rahvusest inimene ning tema usaldab vist rohkem venelast? Samas, kes teab, äkki ostab eestlane, ja sel juhul peab see maakler ka eestlasega klappima, st oskama väga hästi eesti keelt, et suuta müüa. (Jajah, “maaklerid on kõik muidusööjad, oma tööd korralikult ei tee” jne – igaks juhuks mainin, et olen nende väidetega kursis).

Saatsin päris paljudesse firmadesse päringu ning vastuste järgi valisin. Väga vigaselt eesti keelt kirjutavat maaklerit ma ei tahtnud, mul oleks endal ka temaga raske suhelda. Põhimõtteliselt valisingi vastuste ja selle venelane-aga-räägib-eesti-keelt kriteeriumi järgi. Inimese kirjast loen ma palju sellistel puhkudel välja – kas inimene ka süvenes, mis MINA küsisin, või kirjutas täiesti mõtlemata vastuse. Kas ta tundub pealetükkiv või äkki hoopis liiga ükskõikne. Jah, vaatasin ka pilti, mis maakleritel 99,999% alati kodulehel nime juures üleval on. Ega see pilt liiga palju inimese kohta räägi, aga seda, kas tegu on naisterahvaga või paksu vuntsidega vanamehega, seda ma suudan ikka eristada. See paks vuntsidega vanamees võib minu pärast näiteks meisterkokk olla või ehitusobjekte edukalt juhtida, kuid maaklerina soovisin stereotüüpselt (mu enda vaimusilmas) meeldivat ja hoolitsetud, asjalikku naisterahvast. Täpselt sellisega ma ka kohtusin. Eks vaatab, mis sest asjast saab…

Vaatan päris palju praegu kinnisvaraportaalides ringi, et näha, mis turul toimub ja mida üldse pakutakse. Loomulikult ei anna ka kinnisvaraportaalide fotod täielikku ülevaadet, aga midagi saab kohe kindlasti välistada. Kõige jaburam, mille peale ma sattunud olen, on kuulutuses märgitud “suur rõdu”. Pildilt aga vaatab vastu isegi mitte väike rõdu, vaid kinniehitatud rõdu, mis on tegelikult ju 2 m2 akendega TUBA! Lepime kokku – akendega kinni ehitatud rõdu ei ole rõdu! Siis võiks iga inimene oma elutuba ka rõduks pidada – teed aga akna pärani lahti ja ongi rõdu. Terrass lausa! Mille pärast neid rõudusid üldse kinni ehitatakse? Et maja on soojustamata ja külma tuleb sealt talvel? Või tehakse sellest panipaik? Ratast pole kuskil hoida? Koerale tehakse oma tuba? Ehitatakse kinni, sest SEE ON VÕIMALIK? On keegi nii teinud? Miks?

Aga ikka ulmelised hinnad on praegu, kui sa just ei taha osta korterit Lasnamäe või Mustamäe või Õismäe taha otsa. Mina tahaks kesklinna, Kristiinesse (kesklinna poole) või Põhja-Tallinna. Ideaalis muidugi siia Kalamaja lähedusse, aga siin pole kortereid üldse saada, nõudlust on palju ning see tõmbab hinnad ikka korralikult lakke. Aga ega ostuga mul kiire ei olekski, müügiga pigem. Ostan siis, kui näen tõesti, et vot see on SEE ja pakkumine on hea. Ma ei viitsi põdeda, küll kõik loksub paika. Alati on loksunud.

Kas teil on oma isiklik kinnisvara/pangalaenuga kinnisvara või elate üüripinnal?

Foto: pexels.com (Suva pildike. Meeldis, kuidas valgus langes. Ma armastan hommikupäikest, mis paistab köök-elutoale).