Aga kas sa julged endast nabapluusis pilti üles riputada?

Aga kas sa julged endast nabapluusis pilti üles riputada?

Ma ei ole vist juba nädalaid mingit korralikku toitu valmistanud. Jah, täna keerasin õhtul kokku mingi salati riisinuudlitest, krevettidest, tomatitest, salati miksist ja kastmest, aga no see pole eriline vaaritamine. Toitun hetkel Regatt jäätisebrikettidest. Olen neid nii palju söönud, et sellest kogusest saaks maja laduda. Enne seda toitusin päris kaua Premia sidruni-laimi glasuuriga pulgajäätisest. Ja veel enne seda sõin suurte karpide viisi seda Eesti 100 sini-must-valget jäätist. Ja veel-veel enne seda sõin päevas vähemalt 2-3 Koolijäätist. Ja nüüd tuli mul meelde, et veel isegi enne SEDA sõin ma karpide viisi LaMuu jäätiseid.

Reedel tulin näiteks töölt koju ja otsustasin, et ma ei kavatse nädalavahetusel mitte kuhugi minna. Õues on minu kliima ja ma plaanisin veeta selle katusel päevitades, lihtsalt vedeledes ja lugedes… Ostsin siis 4 Regatt briketti ja igaks juhuks ka 3 Premia sidruni-laimi glasuuriga pulgakat. Noh, et kaheks päevaks äkki jätkub. Täpselt kaheks päevaks jätkuski. Pühapäeval pidin sundima end välja minema, et midagi juurde hankida. Otsustasin Balti jaama turu kasuks ning ostsin 2 kilo mureleid, pool kilo kultuurmustikaid, pool kilo maasikaid, pool kilo värskeid hapukurke ning ühe pisikese siidri. Midagi sõi kogu sellest kupatusest Karl ka, aga põhimõtteliselt tõmbasin kogu kompoti päeva jooksul üksi rindu.

BA6DBDC7-41DA-44D2-898E-9751C7F87814
Vaid väga väike osa minu tolle päevasest kogusest. Tegemist on suure praetaldrikuga ja ma ei tea, miks ma sinna vaid ühe kurgi panin. Enne seda olin juba 3 tk ära söönud 😀

Riik muretseb, kuidas elanikkond ja lapsed lähevad järjest tüsedamaks. “Kaalikas kanni ei kasvata” ja muud õpetused, näiteks kui palju rohelist peaks taldrikutäis toitu sisaldama, vilguvad plakatitena tänavapildis. Räägime tervislikust toitumisest pidevalt sotsiaalmeedias, telesaadetes, foorumites. Aktivistid ja poliitikud muretsevad lasteaialastele pakutava toiduvaliku pärast. Lapsed ei tohi saada liiga palju suhkrut jms – paksenemisoht! Eraettevõtted kasutavad kogu seda hullust ära ja pakuvad “ökot”, “rasvavaba”, “suhkruvaba”, “gluteenivaba” elu. Ülekaalulised naised aga võitlevad õiguse eest olla paks – mis see teiste asi on ja üldsegi – sisemine ilu. Trimmis kehadega naised postitavad igapäevaselt enda kehast (mitte endast, vaid pigem ikka kehast!) pilte – sport, tervislikkus, esteetika… Korpulentsed naised vastukaaluks sarnaseid pilte sõnumiga – ole sina ise või et ülekaalulisus on kurvikus ning üldse, mis see sinu p*rset torgib. Ahjaa, siis on mingi kolmas kontingent, kes on mingid suvakad, pole liha ega kala, aga on õppinud ära, kuidas fotodel prink olla, neile on päris maailm suva, seal pole oluline, milline oled, Insta on uus nägu ja tegu.

Naised ilastavad ilusaid jõusaalikehaga ja Taukari lõuajoone ning soenguga meeste poole, ega nad ei taha endale räme-paksu õllekõhuga ja kiilanevat meest, samas naiste enda voldid on a) tabuteema või b) kurvid. Ma mõtlen, et kui mehed ka kunagi saavad võimaluse last kanda ja sünnitada (aastal 4500 näiteks), siis on neil ka vähemalt vabandus üle püksi ääre rippuvat kõhtu omada. Naised on õrnem sugu! Ei, naised on meestega võrdsed! Et selle kõige juures täiemõistluslikuks jääda, tuleb end välja lülitada või vaid vaatlejaks jääda. Nii nagu ma trillereid või õudukaid vahin – kriipi, aga kui tahan, panen kinni ja kobin oma mõnusasse pessa.

Ja siis on mingi sisemise ebakindluse teema. Misasi see sisemine ebakindlus on? See, kui ei julge endast nabapluusis pilti Instasse panna? Ma küsiks: AGA KAS PEAB? Ebakindluse uus mõõdupuu on see, millise pildi sa julged endast sotsiaalmeediasse toppida. Ja kui sa oled ERITI badass, siis julged panna lausa MEIKIMATA selfi! Saate aru – nägu ilma meigita!!!* See on sisemise enesekindluse tipp!

Ma ise ei ole ka probleemidest prii. Olen olnud terve elu kriitiline oma kõhu vastu. 17aastaselt oli mul veel teisigi väliseid etteheiteid enesele, aga enamikust etteheidetest kasvasin vanusega kiiresti välja, kõhuteema jäi. Kahtlustan, et asi pole fotodes või selles, kuidas ma kardan, et teised mind näevad, vaid tundes. Täiskõhutundes. Näiteks kui mul oleks kints paks või näpud :D, siis ma seest poolt ei tunneks seda. Kui mul on aga kõht (magu) toitu täis, siis ma tunnen seda seest poolt (ennäeimeteks!), aga mulle üldse ei meeldi see tunne. Tuju võib kohe ära minna, see kõik oleneb hästi paljudest asjadest, kas tuju läheb ära või jääb. Samas, mulle meeldib ka süüa, eriti igasuguseid häid asju, ning seega leian enamjaolt siiski kompromissi.

A mis ma nagu öelda tahtsin kogu selle pika jutuga? Ei teagi, segaseks läks. Mis te suvel sööte? Aga nabapluusiga pilte ikka panete üles?

C5CDBEFF-707F-4078-8207-5CC78711F170

* Kohe kindlasti ei räägi ma siin inimestest, kellel on suured probleemid tõsise akne haigusega, jätame nemad välja.

28 thoughts on “Aga kas sa julged endast nabapluusis pilti üles riputada?

  1. See keha teema ümber jauramine (kõik need ülaltoodud versioonid siis) on tõesti tüütav. Vahel isegi tülgastav. Kõik nagu arvaks, et just nendel lasub koorem maailmale midagi tõestada – olgu selleks siis “fat is new fit” või midagi muud. Mul pole midagi selle vastu kui inimesed endast pilte postitavad, vaatan ikka, aga just see paaniline vajadus midagi tõestada häirib.
    Suvine menüü on mul aga nii kaootiline, et ei oska isegi üldistada 🙂

  2. Kehateemasse ei tahaks minna, olen pigem seda usku, et las igaüks olla selline nagu on. Inimesed ongi erinevad, mõned on ülekaalulised ja selle üle uhked, mõned tegelevad oma ülekaaluga, mõned ei tegele. Ei näe ühtki põhjust inimesele öelda, et ta liiga paks/kõhn on, tõenäoliselt teab ta seda niikuinii ise ka.
    Jäätist suvel ikka kulub (ka neidsamu brikette) ja värsket kraami toon turult/nopin aiast kindlasti rohkem kui talveperioodil.
    Sotsiaalmeediasse loodud kujutlustesse väga ei usu. Postitatakse jah ilusaid pilte või ideaalsetes poosides kehasid aga kahtlustan, et alati ole ole need ülim tõde.

    1. Riik ei ütle ka otse, et sina, Malle, oled liiga paks, aga anonüümseid vihjeid on terve linn kampaaniate korral täis 😀

    2. Ma ei saa täpselt aru mis sa mõtled selle ülima tõe all. Pildid piltideks instas, aga ma ju tänaval, ujulas ja rannas näen ilusate ja lausa ideaalsete kehadega naisi. Tõsi, neid pole palju, aga neid on. Seega ilus vormis keha ju pole mingi instagrami utoopia.

      1. Ma arvan, et äkki mõeldi seda, et Instas saavad ka mitte nii trimmis naised elada täiesti eraldiseisvat instaelu, kus piltidel paistev ei peegelda tegelikkust. Varjates endas mingit osa, tuues esile teist ning võttes kindlaid poose ja julma meigi all saavad ka need naised Instas tähelepanu, kes päriselus nii palju tähelepanu ei saaks. Inimene ei armasta ISEEND (välimust siis) ega oma peeglist vastu vaatavat pilti, vaid oma Instakonto fotosid, seal ta saab olla see, kes ta olla tahab.

  3. Haha ja ms mõtledin, et ma olen aonus jäätisesõltlane. Kui muus osas suudan noormaalselt toituda, siis jäätisele ma ei ei suuda öelda. Õnneks liigun piisavalt palju ja kaal seisab kui tuleb juurde. Kuigi vahel seoses kaalukaotusega tunnen enast nii enesekindlalt et käisin isegi bikiinidega rannas, siis üldiselt hoian oma allesolevat pekki peidus. Poke vaja ju kõgile seda eksponeerida, eriti veel netis. Kusjuures eile õhtul instat skrollidwa vaatasime kutiga, et see hakkab vaikselt juba rohkem pornoajakirja meenutama kui elustiili pildikesi.

    1. Õnneks leidub veel ka elustiili pildikesi, aga põhimõtteliselt küll jah 😀 Väga palju paljaid punnis kannikaid on igal pool! 😀

  4. Kui ma instagrami kerin siis ma tahaks lihtsalt karjuda. Ma ise küll ei jälgi selliseid kontosid aga kui lihtsalt otsingu lehte vaadata et mis seal on siis ainult seda sit*ta tuleb seal kogu aeg ette kuidas keegi pani endast mingi kolli pildi ülesse kuna ta on nii julge ja äge või siis näitab kuidas ta keha TEGELIKULT välja näeb. Ja ma tõsiselt imestan kommentaare kus keegi väidab et ta tunneb ennast paremini kui näeb et ta polegi maailmas ainuke kes pole 24/7 ilus ja sale. Teised on kaaa, jeee! Wtf ütleks ma selle peale!! Äkki ei tasukski olla instas ja üleüldse sotsiaalmeedias kui kellegi ilusad pildid tõmbavad enesetunde nulli. Ma olen lapsest peale teadnud seda, siis sellest alates kui ma hakkasin pilte tegema endast ja teistest et on olemas mingi hea nurk mis toob kaunima poole välja ja siis on jälle see mitte nii hea nurk. Ja järsku kõik avastavad nüüd seda instas nagu kuu pealt kukkunud. Ja nende paksu piltide peale kus kõik armastavad oma kurve( otse öeldes rippuvaid rasvu) minu armastus küll mu kõhu üle ei kasva. Ma olen enda kehaga loomulikult rahul ja õnnelik. Stressi sellega tõepoolest ei kaasne, aga kõhurasvast minu puhul on tõsiselt raske vabaneda, aga samas keha proportsioonid on mul vinks vonks seega pole hullu. Lõpetuseks ütlen et minu arvates on see paksuse ja ülekaalu ülistamine üle igasuguse piiri läinud. Naised on nagu mingid pühad graalid kes võivad vaalad välja näha ja keegi midagi piiksatada ei tohi. Peab veel ilusaks ka pidama.
    Oeh sain selle välja 😀 😀

    Vastus su küsimusele- olen endast isegi bikiinipildi pannud instasse. Nabapluuse ei kanna 🙂

    1. Ka see on vaba voli, mida inimesed Instasse panevad eks, mu meelest. AGA arvestades seda, MIDA nad sinna panevad, see paneb mõtlema küll, et Insta on mingi paralleelmaailm.

  5. Eestis on nii tugev kehakultus, et kõik muu jääb tagaplaanile. Ma mõtlen alati, kui ma näen mingeid figuuri- või pekiteemalisi arutelusid, et nii kummaline – keha armastamisest soiutakse kogu aeg, keegi ei räägi kusagil, et naine võiks ka tark või arukas olla. Ei, ikka oma kehaga rahul. Peaks algatama uue instapōlvkonna, kus igapäevaste kaalunumbrite asemel postitatakse oma IQ-punkte ja teaduskraade.

    1. “Armsad jälgijad, nagu teate olen juba pikalt treeninud ja täna hommikul uuesti IQ-testi tehes saan rõõmuga teatada, et ponnistused on asja eest olnud ja ma tõstsin oma tulemust 5 punkti võrra! Naised osake unistada ja te saavutate kõik! Aga nüüd GIVEAWAY!!! Tagi sõber, kellega läheksid koos ülikooli, ja kaks õnnelikku võidavad tasuta kohad Tartu Ülikooli. Jätke kommentaar, mis erialale sooviksite astuda ja head loosiõnne!!”

      😀

      Aga kus see jäätisejutt siis välja viis? Kas avaldab mõju ka või ei? Mina jäätist ei söö, pole magusasõber. Nabapluusi kannan kõrge pihaga seelikuga.

      1. Minu kaal kõigub 55-58 vahel ükskõik, kui palju ma neid jäätiseid söön. Ilmselt nii palju ei suudaks neid süüa, et üle selle kaal läheks. Mul vist selline iseeneselik isuregulatsioon 🙂

        A see mäng on lahe, millest kirjutasid 😀

  6. Mina toitun hetkel jäätisest (ja jäätisekokteilist) ning arbuusist. Sooja toitu ei taha üldse. Aga nii hea ja kerge on olla 🙂

    Ma sain just kaks last väikese vahega ja mis mind eriti häirib, on see võistlus, et kes saab peale sünnitust kiiremini algvormi ja kes võtab kõige vähem üldse juurde jne. Mina usun seda, et 9kuud kosud ja 9kuud olgu aega ka kehal taastuda lapsekandmisest. Aga samas, ütlen ausalt, et mõni naine laseb ikka väga lõdvaks raseduse ajal ja peale seda. Siiski ei lähe ma talle seda ütlema, vaid vaatan, et ise normaalse keha tagasi saan.

  7. Insta ongi paralleelmaailm. Ma olen isegi sinna postitanud pilte kõhulihastest, mida mul päriselus tegelikult sellisel määral pole, ja muidu selfisid jõusaalist, kus ma seisan, oksad laiali. Miks ma peaks panema sotsiaalmeediasse pilte, kus ma näen välja selline, nagu iga jumala päev, seda näevad kõik ju niigi? (Ei ole tõsine küsimus, iroonia ikka pigem).

    Aga suvel söön täpselt samu asju, mida talvelgi. Ma ei saa päris hästi aru sellest suvisest erimenüüst, et miks see peaks kuidagi teistmoodi olema kui talvine… Minu isiklik kiiks muidugi, ma tean, et paljudel inimestel läheb sooja ilmaga söögiisu väiksemaks või lausa ära, aga mina küll nende hulka ei kuulu.

    1. Mul isu suur, aga teiste asjade isu vist. Ning pliidi ääres ei viitsi üldse suvel olla, pigem söön väljas.

  8. Vabandust, et teemast mööda jauran, aga mulle tundub paralleelmaailm hoopis see, et inimesed instagramis ainult tagumikke ja pardimokki näevad. Mitte et neid seal ei oleks, aga ma näiteks jälgin instagramis loodusfotograafe, reisipilte, igasuguseid isetegijaid, mingeid temaatilisi kontosid ( a la aknad ja uksed, minimalism) ja kogu aeg imestan, kui häid pilte inimesed teevad.

    Sotsiaalmeedias nähtav sisu tegelikult ju põhineb meie enda eelistustel, instagrami otsinguleht põhineb eelnevatel meeldimistel, facebookis on omaenda sõbrad. Selles mõttes tundub kurtmine natuke kurtmisena enda peegelpildi üle.

    1. Minule ei jookse tissid Instagrami, aga see ei tähenda, et neid seal ei ole 😉 Ehk et kui sind ja sinu lähedasi näiteks alkoholism ei puuduta, siis see ei tähenda, et seda ei ole. Maailm on suurem kui su ninaesine.

      1. Ma justkui sellele viitangi, et maailm, sh sotsiaalmeedia on palju suurem kui ninaesine ja enda huvidest sõltub, mis konkreetsele inimesele sealt vastu vaatab ja mis valik temani jõuab. Kogu maailma saasta ei pea ka läbi lappama, tänapäeva infokülluses on vältimatu mingi valik teha.

        1. Absoluutselt n6us.
          Olles teatud ‘autoreid’ m6nda aega jälginud, sh enesetunde halvenedes (aga ikka edasi kangutades), sest – no kui …. (vali ise) v6ib üks inimene olla – otsustasin nö “suitsetamise” maha jätta ja keskenduda edaspidi vaid sellele, mis t6esti tegelikult k6netab v6i puudutab.
          Harjumused aga teatavasti nii lihtsalt ei kao 😉

          Arbuus, feta, kurk, kreeka jogurt kama ja marjadega, ja ohtralt piparmünditeed. Jäätist ka. Aga ealiste iseärasuste t6ttu enam nii palju ei saa, kui enne. St nabapluusi ei saaks siis enam niisama kergemeelselt kanda.

  9. Mind ausalt ajavad jubedalt närvi laused, mis algavad, et päris naised ongi sellised; päris naiste kehad ongi sellised jne. jne. Mingi täiesti arusaamatu pärisjutt käib koguaeg. Ja julge siis piiksuda, et aga ei ole ju. Kõikidel pärisnaistel ei voha tselluliit mööda reisi, ei ole kintsud karva kasvanud, ei ripu kõhul kümmet rasvavaolti. Ma olen ju ka ometi täiesti päris ja mul ei ole seda!!!! Kui julged kuskil seda pildita kommenteerida, siis raudselt valetad. Kui julged öelda otse ja peale vaadates saadakse aru, et ma vist ei valeta, siis raudselt olen paranoiline dieeditaja ja lihtsalt varjan seda jne. Lisaks veel teema, et paksule ei või paks öelda, aga saledale ja peenikesele võib rahus näkku kriisata, et isssssand kui peenikesed jalad Sul on või issandddd Sul on ju kõhu asemel auk- see on jumala ok eksole. Ja kusjuures tegelikult ma olen jumala normaalne, erapooletute silmis lausa ilus ja kena 😉 Aga ikka leidub kuskil(vabandage väljenduse eest) mõni paks või muudmoodi paksudega hingesuguluses olev isik, kes näeb vajalikuks kräunuda, et pole normaalne, et 34-aastane ikka selline on. Peenikesed ei või jumala eest rahul olla, hoia veel selle eest, et uhked olla oma keha üle. Ainult rasvakud tohivad seda teha, lausa peavad uhked ja nähtaval olema. Kui peenike julgeb rahul olla, siis ta on lihtsalt nõme ja ülbe bitch 🙂 Sain nüüd välja öelda selle, mis mind eluaeg häirinud on 😀 😀

  10. Ma muidu paksude-peenikeste teemal kaasa rääkinud ei ole, aga seekord tahan. Mind paneb imestama, et kuidas on kõigil nii palju sõpru, kes kriiskavad, et nad on uhked paksud? Mina ise olen paks, aga uhke kohe kindlasti ei ole. Tegelikult pole ma peale 5. klassi kordagi peenike/sale/heas kaalus olnud, isegi, kui jälgin rangelt, mida suhu panen.
    Kui ma toituskin soojal suvepäeval samamoodi nagu autor, siis ei lõpeks see hästi. Vahepeal teen nalja, et mul tuleb puhtalt toidu nuusutamisest paar kilo juurde. Selleks, et kaal langeks, peaksin ära jätma kõik joogid peale veel (ka nädalavahetusel ühte klaasi ei saaks tõsta (igaks juhuks mainin, et viimati tõstsin veinipokaali kuu tagasi, st see ei ole oluline osa elust)), kõik nisutooted (pasta, sai, kook), kõik pähklid ja kakao, igasuguse suhkru (st ainult puuviljasuhkur, aga seda ka mõõdukas koguses). Aga mis siis alles jääks? Vahepeal olen ikka päris kade, et elukaaslane sööb minust poole rohkem ning samal ajal kaalub minust ligi 20 kilo vähem.
    Samal ajal, et mitte hulluks minna ja liigselt kurvastada, et minu keha ei toimi samamoodi nagu “peenikestel” inimestel, olen rahul sellega, mis mul on ning ei vingu igapäevaselt. Treppidest jõuan käia, nädalavahetusel tegin just 40km rattatiiru, ujuda meeldib jne, aga paraku on mu kõhul ja reitel endiselt rasvakiht. Uhke ei ole, aga see ei tähenda ka, et ma peaksin igapäevaselt masendunud olema ja ennast ära peitma 🙂 ja kes teab, võib-olla mõistab mõni inimene mind valesti ja räägib oma sõpradele, et näe, paks, aga nii rõõmus (selle üle)!

    1. Elu ilma, või tegelikult küll, minimaalse süsivesikuga on täiesti olemas ja tegelikult tore ja nauditav. See on lihtsalt hind, mida mõni inimene peab normaalkaalu eest maksma. Ma praegu räägin endast. Mina valisin sedasi, aga see ei ole tegelikult ainus võimalus

  11. mina ei saaks endast nabapluusis pilti panna, sest pärast lapsi ei ole kõht OK… ja kõhulihased (peidus, sügaval) on mul head. võin plangus või istessetõusudes päris mitmele ilusa kõhuga inimesele ära teha. aga kõht on löts… ka siis oli kui olin 5kg kergem ja kõigi arvutuste järgi olen ka praegu kaalus, mille peale dieediportaalid ütlevad, et normaalkaalu alumine piir vms. mingi jutt oli, et mõnel muudavad lihased raseduse tulemusel asendit ja ei olegi võimalik normaalset kõhtu enam tagasi saada. pealegi, kui kaal oli väiksem, siis olid ka rasedusarmid märgatavamad, praegu on vähemalt selles osas parem 😛

  12. Minu jaoks ei ole küsimus selles, kas ma julgen vaid, kas tahan, et maailm näeks mind bikiinides. See mis netti paned, sinna ka jääb. Ja üldiselt piltide juurde ja juurde lisamisest: inimesed sellega ma sõber olen, teavad missugune ma olen sorakana, kus ja kellega käin. Nii, et pilte endale mälestuseks, loomulikult, aga netti aina vähem ja vähem. Söögi kohapealt on hetkel nii, et vahet pole mis, peaasi, et oleksid krevetid sees 😁. Ja magusast ei saa minul kõht korralikult täis. Mis tähendab, et tunni pärast tahan ma korralikku toitu. Ma ei ütle, et ma oleks igasuguste magusate asjade vihkaja, aga soolane on minu jaoks 100 korda parem suutäis kui magus.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *