Laps ütles mulle täna hommikul:

“Emme, sa oled nii lõbus. Kas sul on hea meel, et sa olemas oled? Mõtle, kui sind ei oleks olemas, siis oleks terves maailmas kindlasti mingi protsent vähem lõbu.”

Mul oli nagu, et omg, nii vahva kompliment! Ja siis vaatas ta peeglisse (seisime koos koridoris suure peegli ees, ma hakkasin tööle minema) ja ütles:

“Emme, aga sa näed praegu välja nagu NELIKÜMMEND!”

Cde6LaK

Küsisin, et mismõttes NELIKÜMMEND?!

“No, sul on siin suu juures kortsud ja… sa näed välja nagu proua.”

Olgu öeldud, et mul olid jalas tennised ja veidi üles keeratud smart-casual kottpüksid ja suur tutt pealaele keeratud.

0BB053A7-6C2F-4E1C-8790-492190934FA6

40, siis 40 😀

Küsisin seepeale, et sa muidu oled näinud neljakümneseid naisi või. Tead ikka, millised nad enamjaolt on? Ja olin valmis otsima talle kohe telefonist pilti lodevast mutistunud 40aastasest. Nii kaugele asi siiski ei läinud.

Nunnu on see, et mingi nädalake tagasi olime lapsega Haapsalus kohvikus ja ta osutas vaikselt ühe kõrvallauas istunud ca 47-50 aastase naise suunas:

“Emme, vaata, kui sina vanaks saad, siis sa oled täpselt samasugune.” 

Vaatasin seda naist, kes suure tõenäosusega sõi seal oma täiskasvanud tütrega, ja… mõtlesin, et issand, kui kena naine. Umbes täpselt selline ma tahaksingi 50selt olla – jätkuvalt sale, mitte liialt blond, tagasihoidlikult meigitud, hoolitsetud naha, peenikeste käte ja lihtsate lõigetega.

Millisena te end vanemana ette kujutate?