Käbi ei kuku kännust kaugele

Käbi ei kuku kännust kaugele

Laps ütles mulle täna hommikul:

“Emme, sa oled nii lõbus. Kas sul on hea meel, et sa olemas oled? Mõtle, kui sind ei oleks olemas, siis oleks terves maailmas kindlasti mingi protsent vähem lõbu.”

Mul oli nagu, et omg, nii vahva kompliment! Ja siis vaatas ta peeglisse (seisime koos koridoris suure peegli ees, ma hakkasin tööle minema) ja ütles:

“Emme, aga sa näed praegu välja nagu NELIKÜMMEND!”

Cde6LaK

Küsisin, et mismõttes NELIKÜMMEND?!

“No, sul on siin suu juures kortsud ja… sa näed välja nagu proua.”

Olgu öeldud, et mul olid jalas tennised ja veidi üles keeratud smart-casual kottpüksid ja suur tutt pealaele keeratud.

0BB053A7-6C2F-4E1C-8790-492190934FA6
40, siis 40 😀

Küsisin seepeale, et sa muidu oled näinud neljakümneseid naisi või. Tead ikka, millised nad enamjaolt on? Ja olin valmis otsima talle kohe telefonist pilti lodevast mutistunud 40aastasest. Nii kaugele asi siiski ei läinud.

Nunnu on see, et mingi nädalake tagasi olime lapsega Haapsalus kohvikus ja ta osutas vaikselt ühe kõrvallauas istunud ca 47-50 aastase naise suunas:

“Emme, vaata, kui sina vanaks saad, siis sa oled täpselt samasugune.” 

Vaatasin seda naist, kes suure tõenäosusega sõi seal oma täiskasvanud tütrega, ja… mõtlesin, et issand, kui kena naine. Umbes täpselt selline ma tahaksingi 50selt olla – jätkuvalt sale, mitte liialt blond, tagasihoidlikult meigitud, hoolitsetud naha, peenikeste käte ja lihtsate lõigetega.

Millisena te end vanemana ette kujutate?

 

 

 

 

17 thoughts on “Käbi ei kuku kännust kaugele

  1. Ma kujutan ette milline vana ma näiteks 13a sugulase jaoks võin tunduda. Aga endal on hoopis selline tunne, et pole veel täiskasvanuks saanudki, lapsed, koerad, pangalaen, töö ja kohustused….. millal “see” tunne küll tuleb? Koos lapselastega vist 😀

    Ma lasen ka enamus ajast tennistes ringi. Kontorikingad? Tahaks, aga ei viitsi 🙂

    1. Ilmselt lastelastega jah, ma veel ei oota seda.
      Kontorikingad – mis need on? 😀 Need on nõrkadele 😀

  2. Oot, misasja? Enamjaolt on 40sed lodevad ja mutistunud? Sellise signaali tahtsidki oma lapsele anda? Kas sellest veel vähe on, et üle 40seid naisi tõesti peetaksegi tööturul põhimõtteliselt kõdunevaks ja kasutuks materjaliks, kes tuleb kiiremas korras värske lihaga asendada? Mõni ime siis, et juba väikesed tüdrukud oma välimusele ebanormaalselt palju tähelepanu pööravad…

    1. Mul on siin blogis päris palju “kirjanduslikku liialdust” 🙂 Loomulikult ei oleks ma talle elu päriselt sedasi seletanud.

          1. Kuidas ei saa? Kas sa ei mõtle 40 aastaseks elada? 40 kukub ja üle öö oled lodev mutt valmis

  3. kamoon, ma ju olengi 40! keeldun mutistumast. tahad, saadan pildi, saad lapsele näidata 😀
    (mul endal 3, vanim on 16. noor kolleeg arutas ükspäev, et “i keep calculating, but i guess you must have been one of these teen mums. you have so many kids, but you can’t be THAT OLD” 🙂

  4. Ma olen 43. Viimased 15 aastat või umbes nii on olnud eesmärk saada väärikaks inglispäraseks daamiks. Vanima lapsega (13-aastane poiskene) oli kunagi talvel ühe tema klassiõe emast juttu – mina olen seda ema mingil põhjusel näinud, laps mingil põhjusel pole. Mina: “Jaa, see ema on väga tore inimene ja ka väga peen daam…” Laps: “Mis mõttes, peenem daam kui sina?” Endal silmad nagu tõllarattad.

    Üks teine tuttav ema on puhtakujuline õudukas, isiksuse ja välimuse poolest ka, meeletu ülekaal jne, selle kohta arvas keskmine, see 11-aastane, et mis viiskümmend, ma arvasin, et ta on ikka alla neljakümne…! Klõnks.

    Ja mis puutub mutistumisse, siis pole ma seda täheldanud ei endavanustel ega vanematel, küll aga on hästi kole, kui 40+ naine käib riides nagu halva maitsega teismeline, näiteks kannab oma figuuri kõiki puudusi rõhutavat kolm numbrit väiksemat litritega maikasärki vms. Tennised ja muu hipsteristiil on palju kohasemad.

  5. Nii kangesti tahaks kommenteerida! Aga kuna annan vanuselt teile kõigile silmad ette, on mul mõnevõrra raske end väljendada, kõlamata klisheelikult ja/või emalikult =)

    Ütleme siis nii, et mind hämmastab, kuidas „olen parimas eas“ enesetunnetus inimesega elu jooksul kaasas käib, vähemalt minu kogemuse põhjal. Huviga ootan, millal tekib tunne, et nüüd hakkan tasapisi finishile lähenema. Seitsmekümneselt? Kaheksakümneselt? Mu suguvõsa naised on väga pikaealised. Vanaema sai viimase abieluettepaneku millaski pealt üheksakümneselt, aga lükkas kosjad tagasi, et tema tahab vabadust nautida, mitte mõne vanamehe eest hoolitseda =)

    Ma muidugi annan endale aru, et „olen parimas eas“ mõtteviisi eeldus on hea tervis. Aga jätame selle aspekti praegu kõrvale – kahjuks on ju ka väga noori inimesi, kel keha alt veab.

    Last but not least – vastus su küsimusele. Kui pelgalt välimusest rääkida, siis pakun, et mu vanem mina näeb suurusnumbri ja liikuvuse poolest samasugune välja kui praegune. Riietumisstiili kohta ei julge ennustada. Ajas tagasi ma kindlasti ei liigu, ühtegi ajastusse kinni jääda ka nagu ei tahaks. Aga need asjad ei sõltu ainult minu tahtmisest, vaid maailmakorrast ja elukorraldusest üldisemalt, ma arvan.

  6. Noh, see “sa muidu oled näinud neljakümneseid naisi või?” kõlab umbes samamoodi, nagu: “A sa muidu üldse mõnda surnukeha oled näinud?” või “sa muidu üldse pidalitõbiseid oled näinud või?”
    😀
    Mina, 45, ei pea ennast mingiks eriliseks vaatamisväärsuseks, aga võin näitama tulla siiski.

  7. Minu teadvuses 40sed naised ei olegi mutid ega daamid. Vaid ongi sellised “oma parimais aastates” naised – kes kannavad tenniseid, krunni, moodsaid riideid (juba väheke kallimat kraami ntks Tallinna Kaubamajast või Kalamaja butiikidest, aga siiski nooruslikud asjad), kes on veel täiesti peenikesed ja noore naise kehavormidega, kuigi väikeste kortsukestega.

    Esimeste reas torkavad pähe näiteks ilumessi korraldaja Katrin Pihela (meegaa ilus naine!), Eda Ines Etti tüüpi naised (Eda-Ines on vist küll paar aastat 40nest allpool, aga selline välimus mulle meenub, kui mõtlen 40nesest naisest). Kristiina Ehin on 40. Igasugused kaunid näitlejannad, kes kannavad lahedat stiili välja. Sobid oma stiililt küll minu ettekujutusele 40.a naisest.

    Pigem on ettearvatav, et tänapäeval inimesed ei vanane nii palju ja nö ei lase end käest ära. Lapsena arvasin küll, et 40 on ühe jalaga hauas ja siis vist olin näinud ainult pakse ja lühikeste juustega 40nseid 😀 Tänapäeval ütleks, et isegi 50nesed on veel äärmiselt hästi figuuri ja juukseid hoidvad naised.

    Kui vanasti tundus see nii ulme, et kuidas üks naine saab end nii hästi säilitada nagu Jennifer Aniston või Amal Clooney jne jne, siis nüüd on elutase tõusnud ja väga paljud naised saavad endale lubada kosmeetikut, trenni, mesoteraapiat ja kõike muud. Seda, mis vanasti oli ulmekallis ja oli võimalik ainult suurtele staaridele. Nüüd on moes olla tervislik, sportlik, mõelda, kust saad oma vitamiinid kätte jne.

    1. Vot minu meelest on see ikka VÄGA väike osa naisi, kes sellised on. Vaata kas või õhtul suures toidupoes pereemasid toitu ostmas…
      Aga jah, neid on!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *