Sikupilli Prisma avas end klientidele alates märtsist ööpäevaringselt. Arvasin, et seetõttu tekib meedias suurem ühiskondlik arutelu selliste probleemide üle nagu näiteks töötajate tervis või töötajate palgad. Selles valguses, et väikse palgaga kassapidajad ilmselgelt tahavad öövahetuses olla (isegi kui nad TEGELIKULT ei taha), sest saavad siis suuremat tasu, mis on osadele isegi eluliselt tähtis. Siin-seal mõni selleteemaline artikkel ka oli, kuid põhirõhk oli uudistel ja videoreportaažidel, et MIDA siis poest öösel üldsegi ostetakse.

Nagu MIDA POEST ikka ostetakse? Bensiinijaamade poed on ööläbi lahti olnud juba sada aastat. Ma ei ole varem tähele pannud, et ajakirjanikud öösel kell 3 Circle K ees kabanossi ja kohvi ostjale mikri näkku lükkavad, et no miks te siin olete ja mida te nüüd täpselt ostate:

“Kabanossi ja kohvi!”

“Aa, no väga tore. Mis te nendega nüüd teete?”

“Ee… noh… söön ära!”

“Aa, no väga tore. Hakkate siin nüüd iga öö kabanossi ja kohvi ostma?”

“Ee… ei tea, võibolla teine kord, kui siia satun, võtan hoopis piruka.”

No tõesti noh!

Foto: pexels.com