Kuskil on ühe kolmiku koostatud salajane nimekiri, mille üle on paslik blogis arutada ja mis on pigem tühine? Selle nimekirja tähtsatest ja tühistest teemadest võiks siis juba avalikustada, sest ma (ja ilmselt nii mõnigi teine) küll ei viitsiks enne igat oma blogipostitust nuputada, kas ma äkki ei kirjutagi PÄRIS probleemist 😀 Äkki vingun täiesti tühja? Karjun mutiauku, samal ajal, kui maailm ja inimesed nende PÄRIS probleemide käes vaevlevad.

No ikka järjest – Albers, Mallukas, Merje… Samas sellisel juhul võiksid nad muidugi ka ise vaid neist PÄRIS probleemidest kirjutada. Mitte näiteks võssa kasvanud bikiinipiirkonnast. Samas ega mina ei tea – võibolla mõne jaoks ongi lageraie järele karjuv intiimpiirkond see PÄRIS probleem. Mul ei ole see võsastunud, mul on sellega okei. Imikut ka pole, kellega jännata. Rahaprobleeme ka (hetkel) ei ole. Blogis 8 milli klikki ka pole. Suvilat ei ehita… Ma ei suuda otsustada, millest sel juhul MINA kirjutada võiks! 😀

Mind näiteks huvitavad ühiskonna teemad. Võtame kas või selle õnnetu hümnidefitsiidi. Isiklikult ei oodanud ma lipp ühes käes ja rakett teises seda hümni. Aga ma mõistan, et ühiskondlikul tasandil võib see teema olla. Muidugi mitte selles võtmes, nagu EKRE jahub, kuidas Kaljulaid on ju teada-tuntud rahvavaenlane. Aga multikultuuri teema on aktuaalne. Rahvusluse teema on selle valguses väga hell. MA SAAN ARU, mis sest, et isiklikult pole minu suurim probleem. Ma olen küllaltki enesekeskne inimene, aga ma näen ka mujale, kui näiteks oma piirkondi, mis võivad võssa kasvada, kui nendega ei tegele. Või vaid blogistatistikat ja sisuturundust. Lihtsalt näited.

Ma usun, et kui mul oleks tänaseks neli kuud tasumata elektriarve või kui ma oleks eile saanud vähidiagnoosi, siis mõtleksin praegu teiste teemade peale, aga mitte aastavahetuse hümni vajalikkusele. Nõus! Kindlasti hindaksin ma sel juhul oma maailma ümber, aga isegi siis saaksin aru inimestest, kes  näiteks hümni vajalikkuse üle arutlevad, või murravad pead Oliveri ema eetilisuse teemal.

Aga seni, kuni asjad pole nii hullud, on minus jõudu tegeleda oma asjadega ja paralleelselt sellele vaadelda ka ühiskonda, arutleda inimkonna üldisematel teemadel, sest mind huvitab. Jah, olen nii võimekas, et suudaks handlida nutvat titte ja mitte muutuda apaatseks maailmas toimuva suhtes, juba järele proovitud.

Foto: pixabay.com