Päris probleemid

Päris probleemid

Kuskil on ühe kolmiku koostatud salajane nimekiri, mille üle on paslik blogis arutada ja mis on pigem tühine? Selle nimekirja tähtsatest ja tühistest teemadest võiks siis juba avalikustada, sest ma (ja ilmselt nii mõnigi teine) küll ei viitsiks enne igat oma blogipostitust nuputada, kas ma äkki ei kirjutagi PÄRIS probleemist 😀 Äkki vingun täiesti tühja? Karjun mutiauku, samal ajal, kui maailm ja inimesed nende PÄRIS probleemide käes vaevlevad.

No ikka järjest – Albers, Mallukas, Merje… Samas sellisel juhul võiksid nad muidugi ka ise vaid neist PÄRIS probleemidest kirjutada. Mitte näiteks võssa kasvanud bikiinipiirkonnast. Samas ega mina ei tea – võibolla mõne jaoks ongi lageraie järele karjuv intiimpiirkond see PÄRIS probleem. Mul ei ole see võsastunud, mul on sellega okei. Imikut ka pole, kellega jännata. Rahaprobleeme ka (hetkel) ei ole. Blogis 8 milli klikki ka pole. Suvilat ei ehita… Ma ei suuda otsustada, millest sel juhul MINA kirjutada võiks! 😀

Mind näiteks huvitavad ühiskonna teemad. Võtame kas või selle õnnetu hümnidefitsiidi. Isiklikult ei oodanud ma lipp ühes käes ja rakett teises seda hümni. Aga ma mõistan, et ühiskondlikul tasandil võib see teema olla. Muidugi mitte selles võtmes, nagu EKRE jahub, kuidas Kaljulaid on ju teada-tuntud rahvavaenlane. Aga multikultuuri teema on aktuaalne. Rahvusluse teema on selle valguses väga hell. MA SAAN ARU, mis sest, et isiklikult pole minu suurim probleem. Ma olen küllaltki enesekeskne inimene, aga ma näen ka mujale, kui näiteks oma piirkondi, mis võivad võssa kasvada, kui nendega ei tegele. Või vaid blogistatistikat ja sisuturundust. Lihtsalt näited.

Ma usun, et kui mul oleks tänaseks neli kuud tasumata elektriarve või kui ma oleks eile saanud vähidiagnoosi, siis mõtleksin praegu teiste teemade peale, aga mitte aastavahetuse hümni vajalikkusele. Nõus! Kindlasti hindaksin ma sel juhul oma maailma ümber, aga isegi siis saaksin aru inimestest, kes  näiteks hümni vajalikkuse üle arutlevad, või murravad pead Oliveri ema eetilisuse teemal.

Aga seni, kuni asjad pole nii hullud, on minus jõudu tegeleda oma asjadega ja paralleelselt sellele vaadelda ka ühiskonda, arutleda inimkonna üldisematel teemadel, sest mind huvitab. Jah, olen nii võimekas, et suudaks handlida nutvat titte ja mitte muutuda apaatseks maailmas toimuva suhtes, juba järele proovitud.

Foto: pixabay.com

 

 

 

 

 

36 thoughts on “Päris probleemid

  1. Ma ei saa hästi aru, kuidas sa lugesid mu postitusest välja, et ma pean Oliveri ema üle arutamist tühiseks teemaks? Ma enda arvates kirjutasin, et materdamine läheb lihtsalt liiale, aga olgu.

    1. “No küsis, siis küsis. Kes tahab anda, see annab. Kes ei taha, see ei anna. Milles probleem on?” – põhiliselt see aitas mind.

  2. Oeh. Mul on sellest Oliveri-teemast kõriauguni. Ma pole vaadanud ei Oliveriga reklaame, ega näinud selle ema-postitust, ega näinud Väikesi Hiiglasi vms mis selle saate nimi oli – küll aga olen ma pea igalt teiselt tuttavalt ja sõbralt kuulnud seda, KUI vahva poiss see Oliver ikka on.

    Ausõna – cry me a river – aga pole see Oliver ei esimene “lapstalent” ega ka viimane. Selleks, et mingi lapstalent olla, EI PEA olema eriline geenius ega isegi eriliselt andekas (vaadakem seda Honey Boo Boo-d – jah, järjekordne “lapstalent”, kelle saadet ma näinud ei ole, ent kelle “kuulsusest” ma ometigi teadlik olen). Kõik need, kes kirjutavad nutukirju sellest, KUI andekas ikka Oliver on…. jah, nad ei ole vist andekaid lapstalente kohanud. Iga vähegi 4-5 aastane, kel puudub esinemishirm ja kel on vähegi fantaasiat ning esinemisoskust, on sama andekas ja talendikas.

    Merje vms keegi teine tõi välja, et Oliveri kasutatakse täpselt sama palju ära kui teisi lapsnäitlejaid. Ma ei tea…. mujal maailmas on lapsnäitlejate, sh suvaliste reklaamiklippide laste, suhtes olemas üsna karmid ja ranged reeglid – näiteks tasustamise, ajakulu, lapse õiguste vms kohta. Ema, kes oma last veab firmapidudele, alkoholi tarbivatele täiskasvanutele lõbustamiseks….. njaa, ma parem ei kirjuta, mis ma sellest arvan.

    Küllap ma olen siis paras puritaan, aga mina leian, et kui inimesel on korralik (st soe, aukudeta ja korraliku katusega, korralike seintega) ja sisustatud maja olemas, siis isegi kui su laps on geenius, ei tule sa käsi ees raha kerjama. Lihtsalt ei tule ja kõik. Sest newsflash – ma tahaks ka maja! Ja autot ja kaatrit ja kolmekuulist all-inclusive reisi Ameerika Ühendriikidesse. Kummalisel kombel pean mina nende asjade jaoks raha ise välja teenima – mis siis, et ma enda leian olevat ilusa, targa, andeka ja eduka. Aga keegi ei tule mulle seda raha pakkuma ja kui ma seda küsima hakkaks, siis vaataks vast igaüks mind suurte silmadega, sest käed-jalad-mõistus on ju olemas….

    Küsija suu pihta muidugi ei lööda ja loll on see, kes ei küsi, eksole.

    1. Kui Sa korjanduse teeks, et tahaks kaatrist, siis ma arvaks, et Sul sõitis katus ära 😀 Jaa, muidugi vaba valik, tee kui tahad korjandus, aga ometi on mul õigus arvata, et Sul katus sõidab 😀

      1. Eks see kaater oligi sinna lisatud vürtsi tekitamiseks 😀

        Ma ei küsiks mitte kunagi raha sotsiaalmeedias, v.a. juhul kui mingit muud võimalust ei ole ja seda raha oleks vaja hädavaliku asja, nagu ravimite (vähk vms), meditsiiniteenuse (see pere, kellel oli lapse sünniks vaja paarkümmend tuhat eurot, et nende laps sünniks Saksamaal, kuna Eestis neile vajalikku operatsiooni vms ei tehtud) või kui maja põleb maha ja esialgseteks kuludeks oleks abi vaja. Nende jaoks ehk tõesti küsiks raha.

        Aga küsida raha maja jaoks… kui sul on juba täiesti korralik, isegi hea maja olemas? Aga lihtsalt… võib ju – seda mu mõistus ei võta. Ja seepärast ma paningi sinna kirja kõik asjad, sest kui MINA neid küsiks, siis need oleks ju absurdsed – miks peaks teised inimesed MINU soovide eest maksma? Aga kui “lapstalendi” ema küsib, siis on ju OK? 🙂

        Isiklikult: kui ma kunagi kaatri jaoks raha peaks küsima, võib mind rahuga lähima psühhiaatriakliiniku suunas saata 😀

        1. Viimasel ajal tekib endal ka sageli see küsimus. Loed mõnda postitust või kommentaari, pugistad juba naeru, et oi kui peenelt ära pandud ja siis järsku vakatad, sest pähe hiilib mõte, et äkki ei olnudki sarkasmi või naljaga tegu, vaid inimene päriselt mõtlebki nii.

          Aga seda olen ma küll märganud, et kui juba “sa oled lihtsalt kade” kaart lauale käidud on, siis on kõik öeldud. Sest noh, pole võimalik, et keegi teisiti mõtleb või populaarsest roosamannast erinevat arvamust omab, ilmselgelt on ta lihtsalt kade!

  3. Mul on tunne, et selle majarahaküsimisteema kohta võtavad sõna kaht tüüpi inimesed:
    a) need, kes räägivad, et issand jumal, küsis, siis küsis, mis seal ikka poleemikat tekitada, paljud ju küsivad annetusi, kas kõik on siis sellepärast halvad? Ja ega ju keegi annetada käsi;
    b) need, kes näevad suuremat pilti ja saavad aru, et asi pole mitte konkreetselt selles, et keegi palus maja jaoks annetusi, vaid selles, et kasutati ära väikest last, kes maailma väga hästi ei adu.

    Ma ei kujuta ette, et ma enda lapsega nii teeks. Kui ma uudist lugesin, meenusid mulle keskaegsest Pariisist rääkivad romaanid, milles kurjad vanaeided saatsid vaesed vanemateta lapsed linna peale kerjama ning pärast siis nende raha ära võtsid.

    1. Absoluutselt nõus ja mul on lausa õudne mõelda, et on inimesi, kes tõesti EI NÄEGI seda suuremat pilti. Ma mõistan, kui suurema pildi kohta on erinevad arvamused. Ok. Aga et seda suuremat pilti üldse ei nähta…

  4. Eks igaüks peab ise teadma, mis tema jaoks oluline blogimisteema on. Blogi on eraomand – individuaalne virtuaalne eluruum.
    Hümni teema puhul häirib mind enim, et hümni ärajäämine inkrimineeritakse presidendile, kellel polnud sellega mitte midagi pistmist ja kellele see tuli ka halva üllatusena. Ja see olematu süü näikse olevat kõigi nende arutelude peatelg, mitte isegi niivõrd see, kas hümni laskmine on oluline või mitte.

    1. Mina olen aru saanud, et on osa inimesi, kellele president lihtsalt ei meeldi. Ma ei tea, mis nende “teema” on, aga küll on ta liiga haritud, siis “Brüsseli bürokraat”, siis euroametnik, siis “pukki pandud ja rahva poolt vihatud”, siis võtab liiga palju sõna ja kui mitte midagi enam öelda pole, siis viskab mõni veel ette, et tegu on naisega.

      Kõige selle peale tahaks küsida, et no ja siis? Ta on saanud hariduse ja kasvatanud juba üles 2 last + ta on ka kahe alaealise lapse ema (ehk kasvatanud iivet). Ta kõneleb teemadel millele tähelepanu tuua ja mulle näib, et ta on igasugustel ametivisiitidel üle Eesti ja välismaa SIIRALT rõõmus, et meie riiki esindab. Ta riietub hästi ja promob kohalikke disainereid. Ometi on temaga probleem.

      Mulle ta igatahes meeldib.

  5. Kui sa ei saaud aru, et mu postitus huumoriga kirjutatud oli, siis on küll kurb. Või sa arvad, et hilisõhtul üleval olev titt on üks SUUR PROBLEEM, mille üle ma arvan ainuõige arutada olevat :D?

    1. Jajaa, mul oli ka huumoriga kirjutatud 😀

      Aga kui sa aru ei saanud, et minu postituse point ei olnud lihtsalt nuttev titt, mille suvaliseks näiteks tõin, siis mul on ka kahju.

        1. Vastasin sulle ju täpselt sama sõnastusega, mis sa mulle just kirjutasid, aga kasutasin sõna “kurb” asemel “kahju” 😀

          1. Nojah, võib-olla on tõesti toonis, millega ma loen kommentaare. Enda oma lugesin sellises suvalises toonis ja sinu oma sellises ülbes ja inisevas 😀 Point taken.

    2. Kusjuures kui ma seda sama Malluka postitust lugesin siis jäi mulle täpselt sama mulje, et whaat ongi nii, Mallukal on tõsised ja õiged probleemid ja teistel on mõtetud. No mingi naljana oli seda ikka suht raske lugeda.

      1. Kurat, okei, ma siis tunnistan üles, et ma päriselt kavatsengi kümne aasta pärast raha eest paksuporri tegema hakata, ma lihtsalt ei tahtnud seda tunnistada ja serveerisin korraks nalja pähe….Tegelikult jah, tuleb tunnistada, et mu postitus oli surmtõsine. Minu probleemid on ikka tõesti ainuõiged ja mul polnud plaaniski üldse nalja teha, ainult lihsalt rõhutada, KUI tähtsad mu probleemid on. Olgem ausad, kas on siin ilmas suuremat muret, et ei saa õhtuti abikaasaga Stranger Things’i vaadata?! 😀

        *ei tee jälle nalja, surmtõsine olen*

  6. Mariann, kas sul on kerge skisofreenia või liiga igav? Või püüad omal veidral viisil vanu sõprusi üles soojendada? Ütle siis Triinule otse, et tahan sinuga sõber olla uuesti:D
    Sinu kommentaarid siin ja ühes teises blogis mõjuvad kummalisena. Käid ja kargad siin sest SULLE on ju kõik lubatud, sina teed nalja , tõmbad sae käima ja nutad siis hiljem silmad peast, et sulle liiga tehakse. Vastik intrigant oled.
    Ära käi ennast õigustamas selle okou, MINA tegin vaid nalja vabandusega, lepi, et sul on kitsas silmaring ja asjad, mis sinu ninaotsa ei puuduta, sind ei huvita, sa ei saa neist aru. Ära püüa kaasa rääkida või vastu vaielda, et nii ei olnud kui sind “rünnatakse”, mõjud nagu Oliveri ema. Tule oma kõrge hobuse otsast maha ja ära kujuta ette, et vaid SINA tead, mis on PÄRISprobleemid, teised vaid inisevad kui ühiskonnas toimuva üle arutlevad. Jeesus Maria ja ristivägi kui sa oleksid poliitikasse läinud.

    1. Ma ei tea mida vastata isegi. Ma ei saa Triinuga uuesti sõber olla, sest me pole kunagi mingid sõbrad olnudki. Minu kommentaarid siin (ja veel mingis blogis) ei ole kuskil mõeldud kargamisena, omast arust olen lihtsalt teemaga kaasa rääkinud, üritamata kuskil “kõrge hobuse otsas” olla. See, et ma ütlesin, et ma lugesin Triinu kommi inisevalt oligi ju minu enda bad, kui lugesin selle üle sama tooniga, milles ma ise kirjutasin, siis oligi ju point ka teine ja seda ma ka ütlesin.

      Ma pole ka kuskil väitnud, et mina tean, mis on päris probleemid. Kindlasti ei arva ma, et selleks on laps, kes ei lähe enam 20.00 magama. Samas ei arva ma ka, et päris probleem oleks see, et uusaastal hümni kuulata ei saaks.

      Ma arvan, et võta väike tsillpill 😀

    2. Malluka sõnavõtud loetavamates (ja lugevamates) blogides hakkavad tõesti juba kummalistena tunduma. Torgib siin ja torgib seal, et ka pildil olla.. Oleme ausad, milleks vaevuda nii siin kui Eveliisi blogis kommenteerima ja ennast kaitsma, selgitama, põhjendama, kui sa oled nii suur “blogikuninganna”? Mulle on juba ammu hakanud tunduma, et ere täht Eesti blogitaevas- Mallukas- hakkab tasapisi kustuma, ja ju ta tunnetab seda isegi.

    1. Ma ei saa aru, mida sa must tahad? Ma täpselt nii seletasin sulle, kuidas ma mõtlesin. Ma ei ürita siin taotluslikult mängida poliitkorrektset . Lihtsalt sina arvad ja mina arvasin sinu arvamusele vastu. Muud miskit. Nii see kommenteerimise värk nagu käibki ju 😀

  7. See kuidas inimesed reageerivad, kirjutavad, asju/olukordi fikseerivad ja neist aru saavad on kokku lihtsalt nii üllatav ja huvitav. Samas ka omamoodi kentsakas. Ma just lugesin ühte kirjutist/teksti sellest, kuidas maailmas on olemas 7 tõde, millest esimene ütles, et maailm on selline nagu sa usud, et ta on 🙂

  8. Ainus asi, mis mind selle hümniteema juures häirib, on see, et meedia on juba kolm päeva ainult sellest pasundanud. Teed mingi suvalise pealkirjaga uudise lahti – oo näe jälle räägib see hümni ärajäämisest.
    Ja kuigi ma saan aru, et oli inimesi, kes hümni ootasid, siis minu arvates ei ole selle ärajäämine nii õudne pühadeteotus, et selles nii palju ja nii dramaatiliselt rääkida.

    1. Erinevad inimesed vist kirjutavad arvamusartikleid, mitte üks inimene 15 korda 😀 Ühe arvamus sünnitab teise. Ma iseenesest saan aru, kui iga inimene tahab midagi oma vaatenurgast öelda ja kui kõik mõtted ei kordu, las siis olla 🙂 Aga ega ma ise ka kõike lugeda viitsi.

  9. Loen su esimest lauset “ühe kolmiku” ja mõtlesin automaatselt, et mõtled neid kolmikuid, kes maratoni jooksevad ja üks tegi mingi nimekirja, mille keegi blogija siis avalikustas. Mõtlesin, et mida asja…. 😀

  10. Juba mitmendat korda rõhutad , kuidas sul pole rahaprobleemi ja suudad endale igast asju lubada – me saime juba esimese korraga ka juba aru pole vaja rohkem rõhutada 🙂

    1. Igast asju? 😀 Sa mõtled eluliselt olulist hambaravi?! 😀 Mhmh, need kaks korda siis oli jah. Üks, kus siiralt olin õnnelik, et mul hetkel on raha oma hammaste raviks (a la leia igas halvas asjas midagi head või siis ära võta midagi elus iseenesestmõistetavalt). Ja teine kord, “kus ma tegin ju ainult nalja” 😉
      Aga andsid nüüd idee. Läheks kohe kõikidesse neisse blogidesse, kus kurdetakse, et raha eriti pole, ja lärmaks anonüümselt, et kaua sa korrutad, SAIME ARU JUBA! 😀 (Igaks juhuks ütlen, et tegin ju jälle ainult nalja. Höhöhöö!)

      PS: ilmselt pean oma hambaravi jaoks korjanduse tegema, siis saaks vähegi respekti, sest ise maksta on TABU!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *