Eveliis mainis oma blogis brändikultust ja mul tuli kohe meelde mõne aja tagune Eesti Ekspressi lugu “2560 eurot võltsitud Chaneli eest: tuntud Tallinna butiik tõmbas klientidele koti pähe”. Lühidalt oli nii, et Tallinnas on (või oli, ma ei tea) üks butiik, kus väidetavalt müüdi kalleid brändiasju. Võibolla oli ka mõni päris brändiasi, aga tõestati, et oli ka võltsingut. See selleks. Sellest poest tegi ostusid tihti üks haritud naisterahvas Helen, psühholoog/paarinõustaja. Mingi rikkur ei pidavat ta olema, aga tema nõrkus olid kallid käekotid ja neid oli ta elu jooksul soetanud nii mõnigi. Hinnad jäid 500 kuni 1200 euro vahele. Inimene teeb tööd, teenib ausalt oma isiklikku raha, las ta siis ostab, kui see tal meele rõõmsaks teeb eks. Igaühel on oma salajane pahe.

See sama naine nägi tolles butiigis poeomaniku mingit kuulsat Chaneli kotti ja tal tekkis hetkega tunne, et ta peab selle saama, muidu sureb. Poeomanik lubas koti soodsalt Moskvast tellida. Soodsalt, st 2500 eurot kott! Muidu maksab too Chaneli kott 3000-4000 eurot. Sellise võimaluse peale lülitub kotiihaleja aju välja ja ka tema sõbranna tahab sama kotti. Tehakse tellimused.

Kui Helen saab oma koti lõpuks kätte (ka sõbranna kott on esialgu tema käes, sest sõbranna on välismaal), siis märkab ta, et midagi on valesti, nahk pole nii luksuslik.

Naised püüavad Youtube’i videote järgi tuvastada, kas kotid on ikka originaalid. Loevad koos õmbluspistete arvu: originaal-Chanelil peab olema ühes ruudukeses kaheksa pistet. Helen loeb ja saab kaheksa… ja pool. Mõnes ruudus isegi üheksa. „Pekki! Ma ütlesin sõbrannale, et tead, me maksime just viis tonni mingisuguse rämpsu eest.“

Kindluse mõttes helistab Helen rätsepast sõbrannale ja uurib, kuidas veenduda, kas kott on võltsitud.

„Pane põlema,“ soovitab too.

Sünteetiline materjal pidavat andma nii spetsiifilist lõhna, et kohe on selge.

Aga Helen ei julge kotti põletada – äkki on ikkagi päris…

See butiigipidaja on tegelikult äärmiselt alatu ja lugedes tekkis vastik abitu tunne, et kas tõesti mitte keegi ei suuda kontrollida sellise jama müümist tuhandete eurode eest, aga selle koha peal artiklis, mis ma just välja tõin, ma naersin. Inimene on kindel, et sai võltsingu, aga samas ei julge seda põletades (äärmiselt totakas soovitus muidugi mu meelest) testida ka, sest ÄKKI IKKA ON PÄRIS 😀 Pagan, kui inimene ise ka ei saa ikkagi aru, on see päris või ei ole, kas on mitmeid tuhandeid väärt või on võltsing, siis MILLEKS TALLE ÜLDSE NEED BRÄNDID JA KALLID KOTID?! Loomulikult ei taha keegi petta saada ja sellised pettureid tuleks karistada, aga ma nagu mõtlen laiemalt – ise ei saa aru, kas päris, teised ei saa aru, et päris… Milleks üldse?

Pärast juurdlemist tahavad naised ostetud kotid butiiki tagastada ja raha tagasi, aga butiigipidaja ei ole nõus. Lõpuks lubab kotid välja vahetada.

Jaanuaris 2016 ta veidi leebub, lubab kotid välja vahetada, aga pole nõus raha tagasi maksma. Helen läheb sellest veel rohkem trotsi täis: kuidas ta saab kindel olla, et uued kotid on originaalid?

Ja jälle ma ma mõtlen, et milleks kogu see pull ja kallite kottide ja brändide lembus, kui inimene ei saaks ka hiljem aru, kas ta sai siis originaali või mitte 😀 Õnneks pärast pikka jauramist kohtus saavad need naised oma raha tagasi, kuid minu küsimused jäävad ikkagi õhku.

Ise ma sellist ikoonkotti ei tahaks. Ka kingitusena mitte. Tõesti ei tahaks. Õnneks pole mul ka kotifetišit, pigem meeldivad mulle kvaliteetsed mantlid või saapad või tossud. Aga ikoonkotti ei taha, sest igal suvalisel on trammis ja tänaval mingi sarnane kott. Ja mina mõjuks oma originaalkotiga nagu see suvaline, kes Egiptusest “Chaneli” ostis. Mul üldiselt on suva, kas minu riided, ehted või auto teistele meeldivad (kõigile niikuinii ei saa ju meelida ja see ongi MINU stiil), aga vot seda ma küll ei tahaks, et arvatakse, et mulle see Chanel või Cucci nii oluline on (ja ei ole ju ka!), et ostan paarikümne euroga Egiptusest või Türgist võltsingu. Isegi, kui mu kott tegelikult oleks päris.

Selle paarikümne euroga ostan parem pudeli head veini, kui mingi näraka jäljendatud Türgi koti. Kindlasti on ka selliseid võltsinguid, kus tõesti polegi lihtne aru saada, et tegu on võltsinguga ja hinnad ka kallimad, aga nagu ma ütlesin… Kuidagi üldse ei huvita.

IMG_5514

Minu viimati ostetud French Connectioni kott. Lihtsalt meeldis ja kõik. Loodan, et pole mingi ikooni järgi tehtud, ma muidugi pole väga hästi kursis igasuguste ikooniliste esemetega 😀

Foto: pixabay.com