Yippee-ki-yay, motherf*cker

Yippee-ki-yay, motherf*cker

Sõbranna räägib, et vaatas “Die Hard” esimest osa eile esimest korda elus. Et ta ei saanud pihta väga, ütles, et mõttetu märul ja paukpadrunud…

Kuidas ei meeldinud eks?! KUIDAS? See on ju klassika.

Aga siis hakkasin mõtlema, et see on nagu meestel oma naistega. Kui sa (mees) temaga (oma naisega) koos maast madalast üles ei kasva ega koos vanemaks ei saa ja näeksid seda naist esimest korda hoopis 25 aastat hiljem, kui ta on juba mammistunud mutt, siis sa ei saagi pihta ega. “See pole küll minu maitse!” Aga koos 25 aastat vanemaks saades võib ta ju tunduda lausa päris turvaline ja armas.

“Who’s driving this car, Stevie Wonder?” 😀 No see ON klassika!

2 thoughts on “Yippee-ki-yay, motherf*cker

  1. Mõni halb film on lihtsalt juba sellepärast nii hea, et on selline halb. Iga ühel vist on oma – surmarelv, terminaator, mingid stallone asjad. Minul on see. Minu kustumatu lemmik, kuni viimase osani. See polnud enam see, liiga palju actionit ja liiga ülevõlli. Juba halb halb.

    Peakski vaatama täna, miks ma mitte, ega see maailm eest ära ei jookse kui ma õhtul oma lemmik halba filmi vaatan :).

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *