Inimene jääb alati iseendaks. Ei ole olemas iseendaks mitte jäämist. Sest isegi, kui sa “ei jää iseendaks” ja muutud mingi kõrvalise mõju all, siis sa oledki see, kes muutub kõrvalise mõju all ning oledki see, kelleks sa muutusid, ja oled ikka sina ise.

Sinu enda eest ei ole sul võimalik põgeneda. Ega iseenda ees keegi teine olla.

Ükskõik, millal telekas lahti lüüa, tuleb see ära. Keegi noor või vana (vahet pole) räägib tähtsalt ja targalt, kuidas elus tuleb alati jääda iseendaks. Arvestades, kui harva ma teleka lahti löön, siis tõenäosus seda iseendaks jäämist kuulata, oleks nagu väga väike. Aga see tuleb ära. Massiliselt iseendaks jäämist…

No võtame kas või selle õnnetu näite. Noor tüdruk, kes heas usus USA’sse läheb, lootes leida eest iludusvõistlused, aga pettub, kuna vastas on hoopis vana ja kortsus päss rahapatakaga… See noor tüdruk jääb iseendaks, kui ta kõikidest kõlvatutest ettepanekutest keeldub ja esimese lennuga koju tagasi läheb. Aga see sama tüdruk jääb ka iseendaks, kui ta kõik need kõlvatud ettepanekud vastu võtab. Ega ta siis nüüd seepärast keegi teine pole.

Ehk ma loomulikult saan aru, mida mõeldakse selle “jää alati iseendaks” all. Samas.. Kas ikka? Minu jaoks kategoriseerub see parasiitlausete hulka, mida lihtsalt loobitakse.

Keegi võiks sellele mõttele uue, loogilise, parema ja ka pointi tabava väljendusviisi leiutada.

On ettepanekuid?

Foto: pexels.com