Ohvriroll laieneb?
Britt kirjutas täna oma Facebooki lehel:
“Ise ta ronis sinna”
“Tasuta lõunaid pole olemas”
“Kus nad siis nii kaua oma väidetavate süüdistustega olid?”
“Ise olid lollid ja said paraja palga selle eest”Need on vaid mõned näited sellest, mida ma viimastel päevadel erinevatest kommentaariumitest lugenud olen. Ja teate mis? Natuke tuleks nagu oksemaik suhu. Kuidas on võimalik, et tegelikust probleemist vaadatakse kauge kaarega mööda ja selle asemel tegeletakse hobikorras hoopis ohvrisüüdistamisega.
Kellele viimane selgusetuks jääb, siis tegu on maneeriga, mille puhul muudetakse ohver süüdlaseks ja leitakse tegeliku süüdlase teguviisidele õigustusi. Ja eriti valus on selliseid kommentaare lugeda teiste naiste sulest.
Jah, võimalik, et paljud kannatanud neidised olid ehk tõesti naiivsed. Aga naiivsus ei olnud vähemalt viimati seadusega keelatud. Kupeldamine see-eest on.
Tekst jätkus veel omajagu. Aga…
Ma ise ei ole lugenud ühegi (minu jaoks) aruka inimese sulest (ega tegelikult ka üleüldse), et keegi probleemist mööda vaataks. Aga see on võibolla minu probleem, et pole suvalisi netikommentaare lugenud. Ma eeldan, et Britt räägib neist Laura Kõrgemäe agentuuri kaudu kupeldatud tüdrukutest, kes pidid kõigele muule lubatule ka seksuaalteenuseid osutuma. Ju oli neid, kes kohe keeldusid. Ju oli neid, kes keeldusid siis, kui nägid, et lennukil vastas ei oodanud pudru- ja kullamäed (või lihtsalt lubatud iludusvõistlused), ju oli neid, kes keeldusid pärast seda, kui said aru, mis tegelikult teha tuli, ja ju oli neid, kes ei keeldunud ka pärast kolmandat korda seda tehes. Ma ei tea. Inimene olemine eeldab, et oli igasuguseid variante, kuna otsest kuulutust “Otsime litse. Kiire!” vist kuskil üleval ei olnud.
Ma olen Britt’iga muidu omajagu nõus. Pluss kõik see, mis Rents kirjutas. Aga kui mõelda laiemalt, siis kas see nagu tähendaks, et prostituudid on ohvrid? Kindlasti on postituute, keda on petetud, manipuleeritud. Kes on sunnitud seda tegema. Või siis on see neile elustiil. Raha. Uued asjad. Asjade kultus ja Insta elu…
See postitus ei ole statement, see on arutlus. Kirjutamise ajal vastas ka Britt mu küsimusele, et ta ei kirjutanud prostituutidest, vaid neist, kes seda teha ei soovi. “Neist, kes ütlevad “ei”, ent keda ei võeta kuulda. Neist, kes tõesti ei oska aimata, mis igasuguste huvitavate pakkumiste taga seisab. Neist, kes seda eluvõõrast olekut ära kasutavad.” Vajalik täpsustus. Arusaadav. Olen nõus. Ärme räägi praegu siis nendest!
Aga räägime laiemalt.
On siis ikkagi nii, et need “ohvrid”, kes “iga kord pärast SEDA lausa oksendada tahtsid” ei ole ikkagi ohvrid? Taavi Rõivas tõi ohvrirolli massidesse? Igaüks võib nüüd ohver olla? Või võtame need kaks Eesti näitsikut, kes mõned aastad tagasi Peruus narko vedamise pärast kinni kukkusid… Kohtus miskipärast ei päde “olin ullike”, “tahtsin head” või “ei tundnud seadust”. Ma lihtsalt nendin seda fakti. Ja tunnen üleüldist errorit.
Foto: pexels.com
H
Kas ma olen ainus kelle arust tõendab Taavi süüd juba see, et tema ahistatu on endiselt anonüümne? Kui nad algselt veel kokkugi leppisid, et nimesid ei avalikustata ja Rõiva nimi siiski välja tuli… miks on naisterahvas endiselt tundmatu? Kas Taavi härrasmehelikkuse tõttu või hoopis hirmust, et siis tuleb välja ka see nö. ülejäänud jäämägi? Paneks panuse sellele et mängu “trumbid” on siis avamata ja Katrini pihus.
Liisa
Mul on sellest ohvrijutust nii kõrini. Vaatasin “Suud puhtaks”, kus oli see ahistamise teema päevakorral. Räägib keegi naisterahvas Sky Plusist, et me ei tea, kes see naine on ja kas teda ikkagi päriselt ahistati, et vbla on see laim. Ta sõnastas selle väga kenasti, mul kahjuks pole täpselt meeles enam. Igal juhul mõte oli tal see, et paljud on veendunud, et ohver on olemas, kuigi praegu on ainult sõna sõna vastu, ja see pole piisav, et kedagi süüdlaseks ja kedagi kannatanuks nimetada. Selle peale keegi Feministeeriumi naisterahvas ütles, et umbes nii me naeruvääristamegi ohvreid ja pisendame ja kuidas saab öelda, et Rõivas ei ahistanud seal peol seda naist, see on ju ainult tema väide, et ta seda ei teinud.
Et ühesõnaga mõlemad on ühel nõul: meil on ainult väited. AGA üks on sellel poolel, et Rõivas ei ahistanud, teine sellel, et kindlasti on ohver olemas ja Rõivas ahistas. Inimesed valivad pooli olukorras, kus pooli valida ei saa, sest puuduvad tõendid. Ja hektel mind kui naist tõesti ärritavad need feministid rohkem, sest nad on valmis inimese risti lööma ilma tõenditeta. Minu meelest naisõiguslastele piisab tihti juba sellest, et inimesel on mehele omane füsioloogia, järelikult on süüdi. See käib lihtsalt nii ajudele juba. Igast väiksest tühisest sammust loetakse välja ahistamine, alandamine jms. Sorri, ma tean, et su post on rohkem Laura teemast, aga ma pean kusagil välja ütlema selle. Süüdimõistjad, võtke rahulikult, kuulake mõlemaid pooli ja ärge süüdistage enne, kui teil pole vettpidavaid tõendeid. Feministid, võtke rahulikumalt, kõik mehed ei ole tropid.
Mis puutub Laura teemasse, siis ma kahjuks arvan, et see kõik ongi nii nagu räägitakse. Iseasi jah see, kui väga teadmatuses need naised olid. Seda seltskonda arvestades on üsnagi suur tõenäosus, et kõik teadsid, mis tööd tegelikult pakutakse, ja kõigile siiani sobis, aga siis tekkis kusagil mingi catfight nagu seal ikka ette tuleb, ja kättemaks on see, et Laura bisnes tiritakse avalikkuse ette ja keegi siiski mängib jälle ohvrit. Seda võimalust ei saa välistada. Aga võib-olla tõesti olid tüdrukud hästi naiivsed ja lasid ennast ära kasutada. Mina isiklikult ei kujuta ette, et ma ka kas või 16aastaselt (nagu vist hetkel teadaolevalt kõige noorem vastava pakkumise saanu oli) oleks olnud nii naiivne, et sellise pakkumise õnge oleks läinud.
ebaparlikarp
Taavi teema… Seal ju EI OLE sõna sõna vastu!!! Taavi ei ole midagi eitanud, vabandas ja astus tagasi!
Liisa
Aga on ju eitanud 🙂 Ta on eitanud vastutahtmist suudlemist ja käperdamist, ütles, et midagi sellist ei ole olnud.
Ta vabandas ja astus tagasi hoopis teise põhjendusega ju, mitte ei võtnud omaks selle naise füüsilist ahistamist.
Minule on see naine, eriti tänase EPLi artikli peale, jätnud mulje, et tal on mingi tõsine kiiks ja see pole tingitud sellest, et Taavi Rõivas oleks teda ahistanud.
Marge
Taavi võttis omaks ainult ühe asja: et tantsiti “liiga lähestikku”. Ta ei ole omaks võtnud ei külmkappide vahele vedamist, agressiivset suudlemist, naise allapõlve ulatunud kleidi üles tirimist ja käperdamist. NEId süüdistusi ta ei ole küll omaks võtnud aga ta pole neid ka EITANUD! Milline süütu mees ei eitaks, kui seda tõesti poleks olnud?! Milline mees laseb oma naisel terve Eesti ees tunda häbi, et tema verivärske abikaasa suudles ja käperdas juua täis peaga teist naist? Miks mitte neid süüdistusi eitada ja ümber lükata? Aga ta ei ole seda teinud.. Nii et ei olnud seal midagi ainult süütu tants.
L.
See on küll huvitav loogika, et kui kanakarjale sobivas vormis ei eita, siis järelikult on süüdi. Ärge saage valesti aru, ma ei salli Rõivast ega ta naist silmaotsaski ja kogu see jama ei oleks võinud toredamate inimestega juhtuda, nii et ma kindlasti mitte ei kaitse Taavit aga lihtsalt su argumendid, Marge, on pehmelt öeldes veidrad. Sama loogika järgi võib siis ju väita, et kui vägistamisohver vägistaja peale ei kaeba, siis järelikult pole sündmust toimunud. No ei käi need asjad päris nii.
ebaparlikarp
Ei, see ei ole sama loogika!!! Kui inimene astub oma ametikohalt tagasi ja ajab vastuseks ümmargust ebaõnnestunud PR mulli, siis see ongi kogu loo vastus. Väga jabur võrdlus.
L.
No tegelikult ta ju ei astunud tagasi, moosipurgi juurde jäi ikka edasi, lihtsalt näiliselt, rahva rahustamiseks tegi mingisuguse sümboolse liigutuse. Ma lihtsalt ei saa Marge lähenemisega nõustuda ja võrdluse adekvaatsuse osas võime eriarvamustele jääda. Loomulikult on see oss täiesti ilmselgelt süüdi, minu point on lihtsalt see, et süü või süütuse määramise aluseks ei saa olla see, kas inimene sinu jaoks piisavalt veenvalt oma süütust tõestab (või süüd eitab).
Marge
L: minu jaoks on sinu argumendid sama veidrad.. Nii et kui vägistamisohver esitab süüdistuse, aga süüdistatav ei eita seda (nagu sa ütlesid, et konkreetne eitamine polegi vajalik!), vaid võtab omaks umbes et “noh, lamasime seal võib olla natuke LIIGA LÄHESTIKKU”), siis sinu loogika järgi sellest peakski piisama, et kõik usuksid vägistajat?!
L.
Kui üks ütles, et vägistati ja teine ütleb, et ainult lamati koos, siis normaalne oleks faktide põhjal (näiteks tervisekontroll) kindlaks teha, kumb valetab, mitte langetada oma otsust selle järgi, kumma versiooni esitlus endale usutavam tundub.
kristallkuul
Liisa, mida sa Taavi ära kuulamiselt ootad? Et tal on mingi jõle hea põhjendus, miks ta seda naist ahistas? Keegi ei astu tagasi lihtsalt suvaliste väidete tõttu. Oleks tegemist tühja sõnaga teise sõna vastu, oleks Taavi juba kohtusse kaevanud laimu eest. Aga seda ta pole teinud. Raputas hoopis tuhka pähe ja ajas meedias sellist ümmargust pläma, et oksemaik tuleb. Rõve mees.
Kõrgemäe tüdrukutest on kindlasti terve armaada neid, kellele vorst iPhone’i vastu diil sobis ja koostöö laabus mõlemale poolele sobivalt. Ega need tsikid meediasse ei tulegi. Ilmselt vastupidi – ka nende huvides on see, et avalik saladus jääks kõlapinnata. Ohvrid olid need tüdrukud, kelle meelest EI ole prostituudina iPhone’i ja kuupalga välja teenimine okei ja kes pakkumise tagasi lükkasid.
Tahan öelda seda, et kindlasti oli maadam Kõrgemäe tüdrukute hulgas vabatahtlikke prostituute, kellele pole vaja kaasa tunda, sest nemad olid oma elukorraldusega rahul. Aga oli ka neid, kellele on vaja kaasa tunda, sest prostituudi töö pakkumine ehmatas ja alandas neid. Either way on Kõrgemäe karistust väärt, sest prostitutsiooni (ka vabatahtliku) vahendamine on ebaseaduslik.
ebaparlikarp
JAA! JAA! JAA!
Madli
Kogu ahistamisteema on nii tohutult keeruline teema, kus paraku kannatajateks on normaalsed (ja tihti ka naiivsed) inimesed. Ma ei tea, kas ma oskan oma seisukoha üldse selgeks teha, aga ma proovin ikkagi.
Ilmselt on kõik nõus, et kui kaks inimest mõlema nõusolekul kusagil tutvuvad, veedavad meeldivalt aega, amelevad ja otsustavad tutvuse horisotaalsele tasandile edasi viia, siis see ei ole kuskilt otsast ahistamine. Teine lugu on aga siis, kui a) üks osapool pole sellise olukorraga nõus, aga ei julge mingil põhjusel oma antipaatiat väljendada või b) üks osapool otsustab mingil põhjusel hiljem, et parem oleks seda olukorda defineerida ahistamisena. Nüüd tulebki probleem: kes tõestab, mis tegelikult juhtus või mida keegi tegelikult tundis? Ma olen ise näinud pealt nii selliseid olukordi, kus on tegemist konkreetse nilbitsemise/ahistamisega ning ka selliseid, kus ma alles pärast üllatusega kuulen, et ohhoo, see, mis mulle tundus sõbraliku ajaveetmisena, oli tegelikult ahistamine. Ma tean väga toredaid meesterahvaid, keda on süüdistatud ahistamises lihtsalt sellepärast, et nad läksid naise flirtimisega kaasa, aga ei osanud arvata, et kui naine nende juurde täiesti vabatahtlikult koju kaasa tuleb (öösel klubist), siis see on juba ahistamine. Hästi keeruline, sest enamasti on need olukorrad ju privaatsed, kus tunnistajaid pole.
Teiseks. Laura Kõrgemäe kupeldamisjuhtumis on ohvrid väga selged: noored ja kogenematud tüdrukud, kes enda arvates läksid pidudele ilulema ja kerget raha teenima, aga ei osanud arvata, et nii kergelt see raha ikkagi ei tule. Samas aga pole kindlasti ohvrid need, kes on ise vabatahtlikult otsustanud sellist elustiili viljeleda ja oi, oi, oi, kui palju selliseid näitsikuid on. Ma ise arvan, et Laura leidis, et ta toob noorte naiste õuele õnne ja rikkuse ning teeb neile head, sest kes siis ei tahaks kalleid asju ja raha? Savi, et selle eest ilaste vanameestega voodisse minema peab. Ilmselt Laura ei tulnud selle pealegi, et kellelegi võiks selline elustiil vastumeelne olla.
Kolmandaks: võib ju mõelda, et ka kõik prostituudid on mingis mõttes ohvrid ja kui mitte otseselt mõne kupeldaja, siis vähemalt oma mineviku ohvrid. Ma ei tea, vb Eestis on tõesti nii, sest ma pole kuulnud ühtegi siinset prostituuti oma elukutsest avalalt rääkimas, aga seevastu juhtusin ma kuulma Saksa raadios intervjuud ühe prostituudiga (Saksas on prostitutsioon teatavasti legaalne), kellel polnud mingeid minevikutaaku või traumasid, vaid kes oli lihtsalt vabatahtlikult otsustanud selle ameti kasuks. Ta rääkis ka, et tänapäeva prostitutsioon ei ole lihtsalt pimedad toad, noored naised ning maha-taha, vaid hoopis keerukamad ja huvitavamad rollimängud ja igasugused muud asjad, millest seks moodustab lihtsalt ühe väikese osa. See läks nüüd teemast kõrvale veidi, aga sellisel juhul ei saa ka prostituuti ohvriks pidada?
Ma ei taha absoluutselt muutuda ohvrisüüdistajaks ja väita, et inimene on ise süüdi selles, mis temaga juhtub, aga nagu ma alguses ütlesin, siis on see tohutult keeruline teema.
ebaparlikarp
See paneb küll mõtlema, et kui naine annab mehele signaale, nagu talle kõik sobib ja meeldib, aga TEGELIKULT ei julge tõrjuda, kuid hiljem räägib, et ta ei tahtnud, siis on see ohvriteema ikka väga kaheldav.