Nagu ma eile juba Facebooki kirjutasin:

Ma olen sada korda Laulasmaa spaad kiitnud, see on olnud jäägitult minu lemmikspaa. Täna tulime lapsega suvelõpu nädalavahetust mitmeks päevaks veetma ja toaust avades sain šoki. Ju mul on need kümme korda, mil ma siin varem käinud olen, lihtsalt vedanud, sest tuba on olnud ALATI suur ja rõduga ja ilus ja mugav. Täna avasin nagu vangikongi ukse, kulunud, retsitud ja kitsuke. Läksin küsisin registratuurist, kas ma ise bookisin siis kogemata sellise toa… Tuli välja, et see tuba ongi STANDARD ja mul on kõik eelmised korrad lihtsalt vedanud. Igatahes kui see on Laulasmaa spaahotelli STANDARD, siis minul on seekord rahast väga kahju

20840908_1336017289849068_5984679110940717907_n

Terve tuba oligi üks suur voodi ja kui tavaliselt on tuba olnud suurem ja lõppenud rõduga, mis avardab oluliselt kogu ilmet, siis seekord oli tuba nagu väike vangikong. Sein määrdunud ja lõhki kraabitud, nagu keegi oleks üritanud end läbi seina kraapida… Laps vaatas seda ja ütles mõtlikult: “see on nüüd küll kole.”

Ma olen aastaid Laulasmaal puhanud ja ei ole mitte iialgi sellisesse peldikusse sattunud. Ka kodulehelt pole standard toa kirjelduses mitte ühtegi sellise uberiku pilti ning kui ma booking.com’is reserveeringu tegin, on seal ka nagu ikka standrad toa juures rõduga pilt. NAGU ALATI.

Loen hotelli kodulehelt: “Standard toad mahutavad 2 täiskasvanut ning 1 lapse vanuses kuni 17 aastat”. Me ei tulnud küll seekord kolmekesi, aga palun seletage mulle, KUHU mahuks siia ühe ema ja isa 17aastane laps. KUHU?

IMG_5350

Akna ja voodi vahele ei mahu isegi öökapp

IMG_5351

Siia poole vist ka lisavoodit ei suru… 😀

Hotelli admin ütles, et see ongi tegelikult standard. Ma olen terve elu KOGEMATA sattunud kenasse rõduga tuppa. Kus mul on alles vedanud! Aga kui see on standard, siis hotelli koduleht lihtsalt valetab, sest siia kolm inimest lihtsalt ei mahu ja kõik.

Tegelikult olen ma esialgsest šokist üle saanud. Otsustasin, et ei lase end sellest toast nii häirida, elan korra välja ja… Tegelikult on siin muud ka nautida ja me ei tulnudki tuppa passima (kuigi suveajal rõdul raamatu lugemine oleks ikkagi pidanud selle puhkuse juurde kuuluma!). Mulle kirjutas mitu inimest, kes on hoopis KOGEMATA alati selliste peldiktubade otsa sattnud ja polegi kunagi aru saanud, miks seda Laulsmaa SPA’d nii kiidetakse. Nüüd ma mõistan neid.

Loomulikult ei saa salata, et hotell on ilusas kohas mere ääres, spaa on oma sooja vee basseiniga mõnus. Aga seda spaad ja ümbruse rohelust ja randa saab nautida ka ilma toata. 99 EUR (mida näiteks hotelliveeb selle toa eest küsib) ON LIIGA PALJU! Vaatan, et booking.com lehel on langenud hotelli hinne 8.0 peale. See on aja küsimus, millal see 7 koma midagi kukub… Kogu hotelli osa vajaks tegelikult suurt uuenduskuuri. Saunad tehti mingi aeg korda, aga basseinide ja hotelli pool… Tänapäeva moodsad hostelid teevad ka Laulasmaa hotellile silmad ette.

Hommikusööki ootasin väga, sest minu meelest on olnud Laulasmaa hotellil üks parimaid hommikusööke Eestis. Ladusin paar ülepanni-pannkooki koos moosiga üksteise otsa ja poole söömise pealt hammustasin endale suhu JÄÄKÜLMA koogiplönni. JÄÄKÜLMA. Nagu jääst või külmikust võetud… Ning minu unelm, et hotell hommikuks külastajatele värskeid pannkooke küpsetab, purunes tuhandeks killuks. Peaga mõeldes saan ma sellest muidugi aru, et see võib päris tülikas olla :D, aga krt, soojendage need vähemalt ühtlaselt läbi!

Kõik, siinkohal minu kirumine lõppeb. Praegu oleme hommikusöögilt tulnud ja laseme leiba luusse. Laps värvib oma uut värviraamatut ja ma tulin korra arvutisse. Eileõhtune spaaskäik oli väga mõnus. Minu meelest oli neil bassein seekord tavapärasemast veel soojema veega ja nii mõnus on ujuda ja hõljuda nii, et külm ei hakkagi. Laps on juba nii suur, et saan ise saunas käia ja ei pea muretsema, et ta üksi hakkama ei saa. See on eriline luksus.

Aurusaunas juhtus naljakas asi. Astusin sauna ja näen, et kaks keskealist tursket meest on saunas ja RÖÖGIVAD üle sauna. Mitte ei röögi üksteise peale, vaid lihtsalt vestlevad omavahel nii valju häälega nagu inimesed vestleks ööklubis maailma kõvema tümpsu saatel või vähemalt tandemlangevarjuhüpet tehes. Aga nemad olid pisikeses aurusaunas üksteise kõrval. Ilmselt ei saanud nad aru, et see, et nad üksteist auru sees eriti hästi ei näe, ei tähenda see, et nad ka ei kuule 😀

Kuigi ma tavaliselt never ei taha võõrastega midagi rääkida, siis see oli nii loll olukord, et ütlesin neile viisakalt (pidin veel ise ka üle karjuma :D), et palun, kas te räägiksite vaiksema häälega, et praegu te ju lihtsalt karjute üksteisele näkku. Üks tüüp ütles kohe, et oi, vabandust. Teine hakkas hahaaa-aga-vanasti-blaa-blaa iba ajama. Siis see esimene ütles iba ajajale, et kuule, tõesti, et kui teisi häirib, et siis me ei pea ju karjuma. Mille peale nentis teine, et okei, suhtleme siis Facebookis edasi 😀 Hiljem nägin neid siiski spordibasseinis lebotamas ja ÜLE BASSEINI jälle karjumas 😀

Nüüd me läheme vist õue, enne kui padukat sadama hakkab. Tegelikult on mõnus, kuigi natuke on selline tunne, et mulle on tüssu tehtud. (Õppisin hiljuti sõbralt uue väljendi). Eks ma järgmine kord olen lihtsalt ise targem.

Kuidas teie kogemused on?