Täna ja mõni aeg tagasi tekkis blogijate hulgas arutelu teemal, kas blogija vastutab. Lühidalt ja näitlikult: kui blogija reklaamib ise selle eest tasu saades oma blogis ettevõtet, kes pakub intressiga laene, ning inimene, kes on parajasti rahahädas, täidab pärast seda või 2 kuu pärast tolle laenutaotluse – kas blogija vastutab? Kui blogija reklaamib oma blogis kummikomme, tolmuimejaid, punnikreeme, sokikogujaid, pisividinaid ja imejubinaid – kas ta vastutab hilisema tarbijakäitumise ees?

Vastus on – EI! Blogija ei vastuta!

Kui too laenaja ei suuda hiljem oma laenu ja intresse tagasi maksta, siis pole blogija sellega kuidagi seotud. “Ise olid loll, ma ju ütlesin, et see laen sobibki vaid nendele, kellel hiljem tonn peale kukub, ja saavad selle laenu tagasi maksta,” võib öelda blogija ja käed nö võõrast murest puhtaks pühkida. Aga kujutate ette olukorda, kus keegi tahaksi osta mingit kallist tehnikavidinat, mida blogija soovitanud on, ja võtab selleks laenu samalt ettevõttelt, keda blogija 3 postitust tagasi reklaamis? Annaks jumal, et selliseid inimesi ei oleks. Aga vaadates, kuidas elu hammasrataste vahele jäävad tihti inimesed, kes oma lollusest sinna rataste vahele ISE viskuvad, siis…

Blogija ei vastuta millegi eest! Õigem oleks – ta mõjutab! 100% mõjutab! Miks muidu turundajad läbi blogijate üldse reklaami teevad, ah? Miks muidu blogijad ise firmadega ühendust võtavad ja ettepanekuid millegi reklaamimiseks teevad, tuues välja, et neil on nii ja nii palju lugejaid? Ja selles, et blogija MÕJUTAB, AGA EI VASTUTA, ongi probleem ning peaks tulema mängu eetilisus. Selle eetilisusega (ja selle tajumisega) on aga üks konks.

Lugesin täna mõtteid sellest, et kui blogija ise toda asja/ teenust tegelikkuses ei kasutaks, siis ta ei peaks ka seda reklaamima. Vahet pole, kas ma olen nõus või mitte, igaljuhul ei lahenda see käesolevat probleemi. Sest kui osade arvates on kõrge intressiga laenu reklaamimine täiesti ebaeetiline (olen nõus!), siis on inimesi, kelle jaoks see kõrge intressiga laen ja laenamine ongi okei. On inimesi, kes elavadki nii. Ja oskavad rääkida, kuidas tädi Maali võttis samamoodi laenu ja kõik oli korras, ning tõdeda, et jah, naabri Kallel läks pekki, aga ta ise oligi loll, jõi selle raha hoopis maha. Ja miks te arvate, et neid, kelle jaoks see on okei, ei ole ka blogijate hulgas? Kes ütles, et blogija on ISE see, kes “kuulab Raadio Kukut”? 😉

Kas ma oskaks sellele probleemile kuidagi lahendust pakkuda? Ilmselt mitte, sest tegemist on paratamatusega. Mida rohkem on blogijaid, seda rohkem on erinevaid blogijaid. Mida teha saaks? Äkki sellistel teemadel arutlemine aitaks neil aru saada, mis tähendab jalajälg.

PS: Foto pixabay.com