Purjus peaga roolis – kas lihtsalt juhtub peo/masenduse/asjade käigus?
Mõned päevad tagasi tabati endine vormelisõitja Marko Asmer roolist kriminaalse joobega. Selle uudise valguses ilmus mingi väike ülevaade purjus peaga roolist tabatud Eesti staaridest. See on tegelikult purjus peaga sõitjate jäämäe tipp ning käputäis näiteid:
Kirjanik Kerttu Rakke tabati aastal 2011 2,3-promillise joobega autoroolist ning talle mõisteti selle eest tingimisi vangistus.
Tuntud näitleja ja koomik Henrik Normann tabati roolist kriminaalses joobes eelmise aasta veebruaris. Mees mõisteti kolmeks kuuks ja 29 päevaks tingimisi vangi.
Poliitik Kalev Kallo on lausa rekordimees! Aastal 1999 juhtis mees 3,43-promillises joobes autot ning mõlkis ära neli autot.
Kuna on inimesi, kes sõidavadki joobes peaga, siis kindlasti ongi inimesi, keda need uudised külmaks jätavad, nagu see oleks normaalsus. Ikka juhtub vms. Mind ei jäta. Tihti räägime, kuidas elu ei ole must-valge. Purjus peaga (teeme siis nii, et räägime praegu kriminaalsest joobest) sõitmine on minu jaoks absoluutselt must-valge. Selline asi ei saa niisama asjade käigus/ peo käigus juhtuda. See on fundamentaalne otsus, mis a) kas on inimese peas sündinud täiskasvanuks saades või b) ei ole sündinud ega sünni ka. Kui sünnib, siis võibolla vaid kellegi teise elu hinnaga.
Kui suhtes inimene petab (olgu kaine või purjus peaga) räägitakse tihti, et suhe on ikka kahepoolne, ju siis oli midagi viltu ning üks asi viis teiseni, petja otsis lähedust kuskilt mujalt. Purjus peaga autoga sõites ei ole see suhe mitte kuidagi kahepoolne. Oled ainult sina. Sinu otsus. “Tundsin end nii üksikuna” või “Aga see auto oli nii väljakutsuv” või “Ahh, see oli ju täispeaga”… Need ei ole vabandused. “Naljamehe” Hendrik Normanni “nali” “Kui ma oleksin kaine olnud, siis ei oleks ma purjus peaga rooli istunud” tundub selles kontekstis minu meelest veel eriti võigas. Ei mõju kuidagi eneseirooniliselt, vaid jätab pigem inimesest täiesti süüdimatu mulje.
Mina ei usu TÄISKASVANUD inimesi, kes täispeaga sõites lihtsalt vahele jäävad, ja hiljem kahetsevad. Ei usu! Nad kahetsevad, et nad vahele jäid. Ja on hirmul, et kui uuesti jäävad, mis siis saab. Ehk on nad seepärast tulevikus valvsamad. Elus lihtsalt on asju, mis ei ole tagantjärgi tarkusena võimalikud. Ja täispeaga sõitmine on üks (äkki ainuke) nendest. Võibolla, kui keegi on õnnetuses eluga maksnud, siis jõuab purjus peaga õnnetuse põhjustajale tema tegu kohale. Muud moodi vast mitte. See on liiga karm hind, et seda legaalseks pidada.
Hendrik Norman on üle 40a vana ja kui selle elukogemuse põhjal ei ole inimene suutnud teha oma peas otsust, et joobes sõitmine ei ole ok, siis ükski tagantjärgi tarkus seda ei muuda. Kalev Kallo oli 1999. aastal 51aastane. 51aastane ja roolis 3,43 promilli! Kerttu Rakke – 41aastane. 41 ja 2,3 promilli. Carmen Mikiver – KAKS KORDA viiekümnendates eluaastates. Vaid üksikud näited.
Nutma ajab lihtsalt!
Kui need noored “nolkidele”, kes tõesti suudavad oma teost õppida ning juhuslikult kedagi surnuks ei sõitnud, võivad veel “inimeseks saada”, siis 30-40ndates eluaastates mehele või naisele, kes on kriminaalse joobega roolis vahele jäänud, ei ole mitte mingit õigustust.
Öeldakse, et ära ütle iial mitte iial, aga ma usun, et ma võin 100% väita, et ma mitte kunagi ei istu purjus peaga rooli. Mitte kunagi! MITTE KUNAGI! Isegi täispeaga ei istu joobes rooli! See on otsus! Ja kui ma peaks seda kunagi tegema, siis olen ma absoluutselt väärt, et keegi seda postitust mulle nina alla hõõrub. See oleks veel väike karistus.
PS: foto pixabay.com
Eeva
Eestis on lihtne: oled joonud, siis ei istu rooli. Must-valge. Jah-ei.
Siin mail keerulisem, kuna lubatud alkoholikogus veres ei ole 0. Ja see tekitab tunnet, et “Ah, võin veel ühe õlle teha.” Mulle ei meeldi. Olen ise lubanud 1/2 pinti õlut enne rooli istumist, aga seda vist ka ainult ühe korra. Samas üks mu sõber, julgelt üle 50, joob 3 õlut ja sõidab siis autoga koju. Tema jaoks on 3 õlut midagi muud kui minu jaoks (olen proovinud samas tempos juua, mina lõpetasin kell 9 õhtul sügavas unes täisriietuses oma voodis, temal ei tundud väga midagi pähe hakkavat), aga siiski ma ei leia, et see on vabandus…
Vahele jäämine ei peaks olema põhjus miks mitte alkoholi tarbinuna rooli istuda.
Laura
Aga ma tean inimesi, kes tunnistavadki, et rool tõmbab neid purjus peaga.
Või-
Nad ei tee lube, sest teavad, et hakkavad siis purjutades autoga sõitma.
#vägakurb
ebaparlikarp
Aga ilma lubadeta nad ei sõida täispeaga?
Laura
Ma nii hästi ka neid ei tea, et seda oskaks öelda.
Aga ma pakun, et kuna lube pole, ei ole ka põhjust autot osta ( sest seaduse silmis sõita ei tohi), seega pole ka purjus peaga sõitmist.
Aga ofc pole välistatud ka variant, et oman autot, aga load ju ei sõida ja mina sõudan, olles siis kaine v mitte.
K.
Oo, inimesena, kes on kaotanud roolijoodiku käe läbi endale lähedase inimese, kirjutan rasvaselt sellele postitusele alla.
Kusjuures, ma käisin eelmisel aastal mingis fookusgrupis, kus arutati Maanteeameti turunduskampaaniat, millega juhitakse inimeste tähelepanu just joobes rooli istumisele. Minu roosa mull purunes küll hetkega, kui ma kuulsin, kui paljude inimeste jaoks on täiesti okei istuda pärast paari veinipokaali rooli. Õõvastav.
L.
Pokaal veini või üks õlu pole enamikes riikides probleemiks, meil on see teema nii hüsteeriliseks aetud, et varsti on pooled autojuhid juriidiliselt roolijoodikuteks tembeldatud, kuigi on oluline vahe, kas inimesel on jääknähud või puhub välja 1-2 ja rohkemgi promilli.
See pokaali veini ja reaalselt tegutsemist mõjutava joobe vahelise joone hägustumine karistuste seisukohast ongi minu arvates üks põhjuseid, miks inimesed ka sigalakku täis peaga rooli istuda julgevad, see, ja lisaks fakt, et vahele jäämise tõenäosus on ikka üliväike. Ehk et kui mõni on suutnud vahele jääda, mõelge, kui palju kordi ta tegelikult tahmas peaga ringi on sõitnud!
ebaparlikarp
Jah, täpselt – kui keegi kriminaalses joobes vahele jääb, siis milline on tõenäosus, et ta nüüd see ÜKS ja AINUKE kord oligi kriniaalses joobes roolis? Ilmselt sõidabki nii. Kohutav mõelda.
Samas on meil ikkagi seaduslikult vahe, kas oled kriminaalses joobes või mitte. Aga roolijoodik oled jah ka väikse joobega. Minu meelest siiski õige hinnang.
myyiu
sorry, aga minu meelest see loogika ei päde. “sõidetakse tugevas joobes, sest isegi natuke pole lubatud.” eee äh? üldiselt on eesti inimene ikka selline, et kui natuke on lubatud, siis ta teeb veel natuke rohkem ja julgemalt. annad sõrme, võtab käe. ma ei kujuta ette, mis siis veel lahti läheks, kui nö natuke oleks lubatud. karistuste statistika vb langeks, aga reaalselt liikluses osalevate joobes juhtide hulk kasvaks kindlasti. ja arvestades eriti seda, et suur osa vähemalt pealinna autojuhte ei saa kainenagi sõidetud, pole neil joogisena kindlasti rooli asja.
ebaparlikarp
Selles olen ma Myyiuga nõus.
Mia
Kui keegi ronib purjus peaga rooli, siis minu arvates peaks karistuseks olema lubade ära võtmine mitmeks aastaks. Ja kui keegi on ilma lubadeta roolis, siis karistuseks vangla. Ehk mõjuks nendele tölpadele.
Kellukas
Purjus peaga on ohtlikum kui kaine ja ilma lubadeta.Purjus olekus on reageerimis võime null..ei,mitte et ma õigustaks lubadeta sõitmist.
Kristallkuul
Ma arvan täpselt samamoodi, et kahetsetakse vahele jäämist, ei muud.
Austus inimese vastu kaob täiesti, kui on kuulda, et selline nõmedus tehtud. Purjakil võib ju olla, aga tegelikult on mõõduka napsitamise ajal mõistus ikkagi selge. Ok, 3+ promilli juures võib-olla tõesti ei jaga enam ööd ega mütsi, aga 1-2 vahel on see lihtsalt arutu otsus, mitte mingi ups-kogemata asi.