Riid majas

Kui me ca aastake tagasi kääbushamstrid võtsime, hoiatas meid müüja, et need pisikesed lähevad omavahel riidu. Kui ta aga nägi, millise puuri me valisime, nentis, et nii suures puuris probleemi olla ei tohiks – territooriumit, mida omavahel ära jagada, on küllaga. Nii need hamstritüdrukud meile koju saabusid. Loomulikult nägin ma esimesel paaril kuul unenägusid, kuidas selgub, et nad ei olegi mõlemad tüdrukud ja üks hetk olen mingi 27549 kääbushamstriga vastamisi. Õnneks nii ei läinud.
Ligi aastake rahumeelset ja harmoonilist elu üksteise kaisus, toidu, pesa ja pesamaterjali jagamist, ning siis hakkas kostma õhtuti nääklemist. Teate neid multika koopaoravaid… Selline imelik hääl, aga umbes 2 miljonit korda peenikesem ja kiirem. Kui seda esimest korda kuulsin, ehmusin, sest ma ei saanud aru, misasi see on. Nagu õhupallist viliseks õhku välja või vanaaegne veekann hakkaks vilisema ning nüüd keera see hääl roboti võtmesse. Selline hääl. Hästi seletan eks.
Mingi hetkel märkasin, et asi on selles, et üks hamster ei lase teist enam alla korrusele. Alla, kus on nende pesa, söök ja ka üks jooksuratastest. Kuna ma ei tee meie kääbikutel vahet, siis ma ei oska öelda, kumb see bitchiks muutus, aga igal juhul, kui üks alla korrusele läheb, siis see alumise korruse okupeerija kargab välgukiirusel talle kanni kinni. Toimub mingi 4 tiiru alumisel korrusel ringiratast üüratul kiirusel liikumist, kus üks on teisel jätkuvalt kannis kinni. Lisaks see kriiskav robothääl. Ja lõpuks jookseb see õnnetu üles korrusele tagasi.
Seda see müüja hoiataski. Õnneks on neil tõesti 3 korrust, mida jagada, ning saavad kuidagi hakkama. Panin ka ülemisele korrusele süüa ning üks kükitab siis üleval torus, kui teine endale salfakatest uhke pesa all ehitab ja ülbitseb. Mõtlen, mida teha? Kuidas ikka on võimalik aasta aega nii harmooniliselt elada ja siis tülli minna? Mis neid tülli ajas? Üks ütles teisele kääbushamstri keeles, et sul karv üldse ei läigi? Aga kui inimestelgi võib nii minna, siis miks mitte ka kääbushamstritel. Ju tüütas ära. Tahaks vaheldust. Nende jaoks 1 aasta on meie 40 aastat Vähesed, kes 40 aastat koos püsivad!
Igatahes on mul plaan nende puur ära koristada ja pesta ja kõik lõhnad hävitada ning natuke ringi sättida ning siis vaatame, äkki uued lõhnad ja ruumi paigutus suudab neile ellu väikest vaheldust tuua ja lepivad ikka ära
PS: Päise foto www.cartoonbrew.com
Kriip:Kraap
Eks paned lõpuks võre vahele või soetad teise “korteri” juurde. Kui nad just ei lepi. Ehk lepivad.
Mul on natuke keerulisem – viis aastat olid mu kassipreilid nagu sukk ja saabas ja siis ühel päeval tõmbasid millestki tüli üles ja läksid karvupidi kokku. Väga vihaselt, nii et isegi loomakliiniku abi läks vaja. Terve aasta läks selle tähe all, et nii kui kohtusid (ja nad kohtusid, sest et toakassid), nii läks sisinaks ja löömaks.
Küll ma eraldasin neid võimaluste piires, pidasin loenguid neile, küll koos, küll eraldi, anusin, ähvardasin… Lähikondsetel viskasid närvid üle ja võimukam neist painas mind praktiliselt igapäevaselt, et üks kassidest tuleb ühel või teisel moel likvideerida. Ma hakkasin seetõttu nägema õudusunenägusid, kus üks kassidest oli surnud ja ma ei teadnud kumb. Unedes halasin vaheldumisi: “Mitte ainult Kriibu!” või “Mitte ainult Kraabu!”. Kriibu-Kraabu lõpuks halastasid ja sõlmisid jahedamapoolse rahulepingu. Neli aastat on see kokkulepe neil pidanud. Vahel sisisevad, vahel annavad käpaga paar sähmakat, aga kehavigastusi enam ei tekitata. Mõnikord magavad isegi üksteise kaisus, aga siis poole magamise pealt tuleb vana vaen jälle meelde, urin ja sisin ja ülejäänud päeva nad mängivad ignoreerimismängu. Ainult minu jagatav hellus on see, millel nad kramplikult silma peal hoiavad. Saadavate paide ülelugemine toob nad ühe meetri peale kokku ja küüned hoitakse peidus. Ei tohi ju lubada, et teine saaks ühe pai rohkem.
Keeruline on vahel see loomapidaja elu ja ega loomadelgi lihtsam pole.
ebaparlikarp
Väga hull lugu. Mul ka kaks kassi, loodan, et nendega nii ei lähe, päris jube.
K.
Ehh, mul oli ka lapsepõlves kaks hamstrit, kes elasid rahumeelselt, kuid hakkasid lõpuks samuti kaklema. Ehitasin ma neile seinu ja võresid vahele, aga üks oli nii kange tots, et näris ennast seinast läbi, et teise juurde pääseda. Lõppeski see lugu sellega, et üks näris teisel kõri läbi. Nii et pigem soovitaks neile eraldi puure.
L.
Kas sa sellist asja nagu Feliway oled proovinud? Tegu mingisuguse feromooni-värgiga (ma ei hakka üritamagi teadust selle taga lahti seletada), mis mõjub kassidele rahustavalt ja lepitavalt. Soovitataksegi juhtudel, kus näiteks mitu kassi ja tüli majas või uus tegelane tuuakse juurde või kass pissib mujale kui liivakasti.
Meil ainult üks kass aga mingil hetkel muutus ta korteris väga närviliseks, ei söönud enam normaalselt, kräunus ja hakkas lõhkuma. Pärast teatud kohtadele Feliway pritsimist on ta rahulikum küll, ei ehmu enam nii kergesti ja sööb jälle isukalt. See võib ka kokkusattumus olla muidugi, kuid netist kommentaare lugedes näib, et paljudel on sellest siiski abi olnud. Üsna kallis on see kahjuks aga samas kui kodurahu taastab, pole see kulutus ehk asjatu.
myyiu
“Kuidas ikka on võimalik aasta aega nii harmooniliselt elada ja siis tülli minna? Mis neid tülli ajas? Üks ütles teisele kääbushamstri keeles, et sul karv üldse ei läigi?” ilmselt jah:D aga ma pigem kahtlustaks mingeid hormonaalseid muutusi. või siis… nad on hamstrid, jeebus neid teab. kuu paistis valesti vms. toredad loomakesed muidu.
ebaparlikarp
Noh eks ma pool naljaga ju. Instinktid vast. Oli ju hoiatatud ka.