“Meile lendasid just nii ilusad liblikad kohale!” – tegelt?
Paar päeva tagasi jõudis minu Facebooki uudistevoogu selline pilt:
Screenshot Sarapuu kirbuka Facebooki lehelt
Ega ma palju ei süvenenud, mõtlesin küll korra, et huvitav, kuidas nüüd järsku selline suur kogus KUMA liblikaid järelturule “lendasid”, aga järgmisel minutil elasin oma elu juba edasi ning unustasin selle mõtte. Kuni natuke hiljem nägin ajakirjanduses artiklit “Õhus on kohtuasjad: KUMA liblikate looja Mari Ojasaar kaotab kopeerijate tõttu tuhandeid eurosid!” (LINK).
Artiklist nii palju, et eks see kõlas pigem nagu bluff või hoiatus, aga vähemalt sai minusugune teada, et need Sarapuu kirbuka “ilusad liblikad”, mis näevad üks-ühele KUMA liblikate moodi välja, ei ole KUMA liblikad.
Ma arvan ka, et Mari Ojasaar ei kaota kuus kopeerijate tõttu tuhandeid eurosid, sest need, kes tahavad endale osta KUMA liblika, ostavad KUMA liblika. Need, kes ei raatsi käia välja 19.95 eurot, need niikuinii ei osta KUMA. Ja kui need nüüd lähevad ostavad mingi odavama koopia, siis see ei mõjuta Mari Ojasaare käivet. Vähemalt oluliselt. Eluliselt.
Mingi patendijutt on iba… Autoriõigused? Ma ei ole juriidikaga nii hästi kursis, aga mul on jäänud erinevate sarnaste juhtumite tõttu Eestis mulje, et see teema on meil vist natuke reguleerimata. AGA…
Keegi on ju nende libaKUMAliblikate taga! Nagu ma aru sain, siis neid, kes järele teevad, on isegi mitmeid. Kas mark ei ole? Ausalt? Räägid sõbrannale või emale, et näe, teen KUMA liblikaid nii hästi järele, vaata! Kingid sugulastele ja sõbrannadele neid liblikaid, et vaadake, kui hästi ma Eesti tuntud brändi järele teen või? Jagad Facebookis ja müüd? Või vastupidi, äkki ongi nii piinlik, et viid nägu näitamata kuskile kirbukale ja tegelikult ei julge oma nimega neid sotsiaalmeedias promodagi?
Ma mõistan, et piir selle vahel, mis on autentne ja oma loodud ning inspiratsiooni ja koopia vahel on õhuke. Aga fakt on ju see, et sellised Sarapuu kirbuka libaliblikad kopeerivad siiski üks-ühele meie Eesti KUMA brändi ja teenivad raha nende tuntuse tuules. Kui see pole kohtulikult karistatav, siis eetiline see igatahes ei ole. Kas selliste libaliblikate ja neid müüki võtvate kirbukate taga on nii meeleheitele viidud inimesed, kes lihtsalt teevad kõik selleks, et oma leivale ka vorsti saada ning aastas korra ka soojale maale? Või on kõigil tõesti p*hhui ja puudub häbitunne?
Ostke ikka õigeid KUMA liblikaid!
Päris KUMA liblikad. Foto: scandikids.ee/et/b/kuma
Päise fotol on päris KUMA liblikad ja foto võtsin screenshotina KUMA kodulehelt.
Kristi
Sama teema, mis mõni aasta tagasi oli nende satsiseelikutega. Keegi väitis, et tema oli esimene ja teised ainult kopeerivad. Kahjuks on selliseid seelikuid juba viktooriaajastul kantud.
Või need arusaamatud tuubid, mida saab nii ülal, kui all pool taljet kanda. Pole just ka kõige innovatiivsem toode. Mäletan enda pubeka east, et meil oli kodus mitu rulli trikoožriiet (sellist torujat). Sai sealt jupp lõigatud, ääred ära palistatud. Ja olenevalt pikkusest, sai kantud seda siis kas särgi, seeliku või lausa kleidina 😀
Kadi
Minu mõtted sel teemal: kui need koopialiblikad fb-s levima hakkasid, siis olin ka alguses marus ja ootasin juba, et see teema üles kerkiks kusagil. Siis aga selgines mõte, et olgem ausad, need, kes on tahtnud endale selle ehtsa KUMA osta, neil on see juba ammu olemas. Ja nüüd avastasid kõik teised, kes on ka tahtnud KUMA endale osta, aga pole siiani raatsinud/jaksanud, et neil on ka võimalus… see on see hetk ja märguanne, et Ojasaar peaks ka oma äriga edasi minema, midagi uut looma.
Teine teema – lähed kuskile pidulikumale üritusele või teatrisse ja igal teisel eestlasel on läikiv liblikas pidupäevakleidil – see on juba peaaegu sama, kui et kohtad peol täpselt sama kleidiga naisterahvast 😀 Ojasaar ei elataks end nagunii nende liblikatega elu lõpuni ära. See on lihtsalt paratamatus, et ärimaailmas kopeeritakse. Miks muidu on meil Ali täis igasugu disainilaadset kräppi. Hea vaistuga ettevõtja tabab ära selle hetke, mil ongi aeg edasi liikuda, uute ideedega turule tulla.
Ma ei kiida absoluutselt õigeks sellist labast kopeerimist, aga kamoon, sellest ei pääse nagunii mitte ükski hea idee! Olgu siis pigem õnnelik, et tal on nii hea toode, mida kõik soovivad kopeerida ja kuulsa nime najal liugu lastes maha müüa. Ja asi sinnapaika jätta, tulla lagedale jälle millegi uue ja lahedaga. 🙂
ebaparlikarp
Seda, kui plague need liblikad Mari Ojasaarele iga kuu sisse toovad, seda ma ei tea. Ju pole mõtet lõpetada, kui neid ikka ostetakse. Aga jah, sellest, et kõik kannavad samu asju, olen ma ka siin blogis korduvalt kirjutanud. Osad ütevad, et enesekindlat inimest ei peaks kottima, et teistel on ka, mina aga ise ka ei taha teatud asju, mis kõigil on või mis liiga popiks on saanud. Mina nimetaks seda kiiksuks. Enda kunagi ammu ostetud KUMA andsin ära, sest enam ei tahtnud. Kõigil on 🙂
K.
Kuma liblikad ei ole ei Eesti disain ega ammugi mitte mingi eriline autoriehe. Kuna nende liblikate põhiline sihtgrupp on siiski seesama , kes ostab ehteid muuhulgas nt. Expressionsist ja on üldiselt keskendunud kiirmoe tarbimisele, siis on selge, et Mari Ojasaarel jääb kopeerijate tõttu päris suur summa raha saamata. KUMA nö. originaal ja selgelt niigi odav ehe on võimalik kätte saada lihtsalt veelgi odavamalt. Küsimus on antud juhul justnimelt rahas.
Kristi
Jep, ma olen ka näinud, et need liblikategijad ise väga õigustavad end. Mõni aeg tagasi laadal isegi üks tädi üsna valjult kuulutas, et tulge ostke KUMA liblikatest paremaid liblikaid..
Eks kõik ideed ju saavad alguse kellegi teise ideest aga ma ei saa ka aru – trükkigu sinna nahale siis kasvõi pandasid, miks just TÄPSELT samad liblikad.
ebaparlikarp
Sest muidu neid ei ostetaks ju 😀 KUMA on paraku just selle ehte tuntuks töötanud.
Marili
Artiklit lugedes läksin Etsysse surfama ning leidsin nii imelised isendid, et juba tellisin ära 🙂 Seega minu jaoks positiivne kogemus. Keda huvitab, siis siit leidsin ägedad https://www.etsy.com/listing/112845118/lord-of-the-night-moth-brooch-wooden
KUMA asjust.. see Sarapuu Kirbuka pilt on küll häbiväärne, sest seal on üks-ühele maha viksitud! Vot seda ma ei mõista, teha täpselt samu asju, nagu teised..
Häly Kont
Kusjuures kui need esimesel korral sarapuusse müügile jõudsin, siis mõtlesin lihtsalt, et keegi on omale ostnud ja enam ei taha, sest tol korral oli neid vaid ca 5 tükki vist. Aga kui ma neid kohapeal nägin, siis oli ikka vahe näha, et originaalist on asi kaugel. Kahju on tõesti, et kasutatakse ära lihtsalt KUMA poolt välja teenitud tuntust, et oma kraami müüa. Ja no muidugi alguses olid 5 €, nüüd juba 8 € järgmine satsi siis äkki juba 10€?
ebaparlikarp
Ma ka oleks selle Sarapuu kirbuka pildi peale läinud niiöelda järelturu KUMA ostma. Kirbukas ju. Ja nii sarnased. Äkki oleks aus siis selle reklaamfoto juures märkida, et tegemist ei ole KUMA liblikatega, kuigi see oleks täitsa absurdne ju.
myyiu
hea teema. üldse igasugused “kust jookseb piir” on head teemad.
Kati
KUMA looja ikkagi väitis (selles artiklis), et tema tegi eeltööd ja et enne tema liblikaid selliseid üldse polnudki.
Ent… minu arust on Eestis raske luua sellist asja, mis kindlasti läbi lööks ja mida ei hakataks kopeerima. Keegi neid Maru Kindaid mäletab, mida hakati ka massiliselt järgi tegema kui need välja tulid? Nende looja kakles ja võitles ka nende vastu, aga ikkagi võib ka praegu kohata nende kinnaste koopiaid siin-seal. Muidugi saab küsida, et kas ikka saab öelda, et lipsukeste ja kivikeste-pärlitega kindad on midagi NIIvõrd uut, aga minu mäletamist mööda just täpselt selliseid kindaid enne olemas küll ei olnud.
Samas olen ma sinuga nõus – kui keegi ikka tahab osta originaali, siis ta ostab originaali. Kui inimesel selleks raha ei ole või ta ei taha osta originaali, siis ta seda ei tee. Ei teegi ja kõik – selle vastu ei saa mitte kuidagi.
Ja eks need, kes neid asju teevad… ju nad siis ei tunne ise häbi.
Liisa
Olid küll enne ka sellised liblikad, Eestis jah mitte.
mari
Kui natukene uurida, siis tegelikult on need liblikad olnud juba aastaid välismaa lehtedel müügil.. täpselt sama idee, prinditud pilt siis kleebitud nahale-vildile, mõnele muule materjalile, lisatud prossikinnitus..
EHK idee ei ole kohe kindlasti nende oma! LISAKS kas teate kuidas on võimalik nii täpseid liblikaid kopeerida? Sest need pildid on vabalt googlest kättesaadavad… ühesõnaga, need ei ole KUMA enda disain, vaid ilmselt mõne tundmatu fotograafi pildid vm.. kui on õigus KUMAl neil kasutada on ju ka ometi teistel? Saaks aru, et nad oleksid ise pildistanud või siis disaininud, aga nad kasutavad suuremas osas googlest võetud pilte, mis ei kuulu neile! Jah, on oskuslikult turundustööd teinud ja müüki, kuid tegelikult on seal ilmselt mitmed muud põhjused ja üritatakse nüüd väikseid tegijaid hirmutada… kui disain oleks 10000% nende oma, siis ilmselt ju ei peaks põdema, sest inimesed ikka ostaksid kui mujalt selliseid ei saaks.. praegu on lihtsalt aga välja tulnud ja massidesse jooksnud, et need pildikesed liblikatest on googlest võetud liblikapildid ja välja prinditud.. lisaks leiab paljudelt käsitöö lehtedelt juba selliseid liblikaid mitmeid aastaid müünud lehti ju..
ebaparlikarp
Jah, ja sellepärast ma kirjutasingi, et kohtukeiss on lihtsalt bluff. Alust ju pole. Minu jutu mõte oli lihtsalt see, et kui keegi on ikkagi Eestis (suure) tööga brändi loonud (bränd ei ole ainult toode), siis seda sama asja (üks-ühele) müüma hakates oleks minul isiklikult piinlik ja see on minu silmis ka ebaeetiline. Kui tehtaks käsitööna selliseid mesilasi ja muid putukaid sama tehnikaga, neid ei ostetaks, sest see pole KUMA ega tuntud bränd. Seega teevad need inimesed teadlikult just Eestis tuntuks saanud brändi motiive järele.
Liisa
Aga see, et KUMA on selle idee võtnud välismaalt, see on OK? Et kui geograafiline ja füüsiline riigipiir on vahel, siis võib juba ideid varastada, aga ühe riigi siseselt mitte?
Britt
Nii palju, kui ma näinud olen, siis ei tundu neil eriti häbi olevat. Erinevates käsitöö müügi-ja ostugruppides ikka promotakse suure hooga ja minnakse äärmiselt turri, kui keegi julgeb midagi Kuma või kopeerimise kohta öelda.
No a la, et leiba toodavad ka mitu firmat, et kas nüüd kõik peale selle, kes esimesena turule tõi, peaks ära lõpetama vä???
Ma saaks aru kui kasutataks lihtsalt sama tehnikat ja loodaks mingeid muid putukaid/loomi. Kasutataks natukenegi kujutlusvõimet ja antaks asjale enda nägu. Sellisel kujul copy-paste on lihtsalt nõme.
ebaparlikarp
Kui ma pildil neid libaliblikaid vaatan, siis ikkagi üks-ühele jah kahjuks järele tehtud, need kivikesed samamoodi keskel ja… Eesmärk on ikkagi võimalikult sarnane asi järele teha. Ja kui sa nüüd kirjutad, et veel ülbitsevad ka… Vastik.