Lumm
Kevad ei ole hullupööra soe olnud, kui paar soojemat päeva välja arvata. Eile oli 1. juuni ja kui ma töölt koju hakkasin sõitma, näitas termomeeter 6 kraadi. Juuni! 6 kraadi! Külma trotsides ja suve otsides olen ma igapäevaselt riietunud kleitidesse ja seelikutesse, ilma sukkpüksteta lahtistesse kingadesse. Hommikul hops autosse ja küll päeva peale läheb natuke soojemaks ka.
Ja eile, kui ma oma lahtiste platvormidega ning seelikus, 6 kraadises juunis autosse joostes lõdisesin, torkas mulle pähe, et samasuguseid 6 kraadiseid ilmasid oli meil kõvasti oktoobris, novembris, detsembris… Ilmselt mõned sellised päevad ka jaanuaris, veebruaris, märtsis… Ja mina silkan ringi, nagu esitaksin väljakutset kopsupõletikule.
Ainuke vahe, et VALGE on. Ja valgus ja päike on need, mis see aasta mulle kuidagi eriliselt mõjunud on. Selliselt, et ma ei vingugi, et appi, kui külm. Jah, tõesti selle 6 kraadi juures korraks mõtlesin, et see, mis Leonardo Di Caprio ükspäev oma kliimast kõnelevas dokumentaalfilmis rääkis, võib isegi tõsi olla. No see, et Filipiinidel võetakse hordide viisi vihmametsi maha, et palmiistandusi rajada, mis omakorda mõjutab meie ökosüsteemi. Või et USA pinnast ca 40% on loomakasvatuse all, millest omakorda 70% on veiste all. Veised aga kragivad metaani, mis on meie ökosüsteemile mürgine. Ja nii edasi.
Igatahes olen ma külmast ilmast hoolimata märganud hoopis ilu. Näiteks, kui täna tööle sõitsin, pidin peatuse tegema, sest see rakvere raibe (mis osutus hoopis vist rapsiks) ja taevas lummas. Olin sunnitud pilti (päises) tegema. Just eile oli meil fotokoolis loeng, kus räägiti loodusfotodest. Ja lummast. See pole küll loodusfoto, aga lummas…
Mul on kombeks oma telefoni ilmaennustuses hoida listis Tallinna, kus ma elan eksole. Liege ja Brüsselit, kus pesitseb minu õde. Ning seda maad (täpsemini linna), kuhu ma järgmisena reisile lähen.
Masendav kontrast eks? Või siis äkki nagu polegi? Ma ei tea, miks mul, kes ma tahan ainult helesinist vett ja soojust (ning heameelega olla kliimapagulane kuskil soojas kohas), on see aasta täiesti ükskõik. Kas ma lõpuks leppisin meie kliimaga? Või on see vaikus enne tormi?
Varsti Itaaliasse ja siis… ülejäänud suvi niikuinii tööl. Tulgu see ilm, milline tahab.
Kati
Ma nägin hiljuti ühte kaarti, kus toodi välja linnad Euroopas ja nendega samal laiuskraadil asuvad linnad mujal maailmas. Eesti asub samal laiuskraadil kui üks kõige põhjapoolsemaid linnu Kanadas, kus kuulduste järgi olla üsna külm ja depressiivne elada (sest pime jne). Helsingi oli vist võrreldud Magadaniga…. üldse on Euroopa linnad tänu soojale Golfi hoovusele õnnelikus seisus, muidu vist koliks pea pool mandrit lõunasse 😀
Kliimamuutusega seoses lugesingi, et meil võib siin asi üsna nutuseks minna. Tundub, et arvamused “mis saab?” jagunevad kas nõnda, et meil hakkab olema väga vihmane ja üsna jahe aastaringselt või siis tänu sooja hoovuse ärakadumisele tekib siiakanti enam-vähem mini-alaska ilma lumeta. Mõlemaf variandid kõlavad masendavalt kui aus olla…
Ma lihtsalt loodan, et suvi ikka lülitub sisse sel aastal.