Mul oli kunagi ammu üks naistuttav, kes väitis, et paarisuhtes pidevalt üksteisele kingituste tegemine on armastus ja hoolimine. “Aga sina ei tea sellest ju midagi!” ütles ta põlastavalt, kuna teadis, et mina oma paarisuhtes pole eriline üllatuste ja kingituste ootaja ega ka tegija. Tema loogika oli siis selline, et kuna mina ei tee kogu aeg oma mehele üllatusi ja kingitusi (ja ka vastupidi), siis ma järelikult ei tea armastusest ja hoolimisest mitte midagi.

Samas sellel naisel olid ka kulmud pähe tätoveeritud. Seega ma väga tõsiselt teda ei võtnud.

Mingi pool aastat tagasi äkki tutvustati ühes Eesti saates noort ja andekat stand-up koomikut. Ei, see ei olnud “Kolmeraudne”. Ei, see polnud mu meelest ka Sander Õigus. Aga näidati katkendit tolle koomiku, kelle nime ma ei mäleta, esinemisest. Ta rääkis oma happeningis elavalt niiöelda kutivaatevinklist, kuidas ta ei saa aru, miks naised endile kulme pähe tätoveerivad. Kas nad eeldavad, et satuvad kunagi põlevasse majja ja peavad läbi elama tulekahju?!

Loomulikult ei olnud see kulmupõhjus ainuke, miks ma tolle tuttava mõttekäikudele tihti mõttes silmi pööritasin, aga sellest ei tahtnud ma täna kirjutada. Mul ei olegi täna erilist ajendit. Niisama siit ja sealt…

Kui ma last spordiklubis ootan ja raamatut loen, kuni laps trenni lõpetab, siis satun viimasel ajal kuidagi ebameeldivalt lähestikku istuma mingi naisega, kes krabistab midagi kotist suhu, lutsib siis oma näppe ja lõpetuseks keerab raamatus lehte või niisama kohendab lehekülge. Ja nii katkematult. Krabin-krabin… Siis näpud suhu. Ükshaaval. Lurts (üks näpp). Lurts (teine näpp). Siis jälle see raamatulehe “saagimine” või keeramine.

Imelik, kuidas mingi lambiasi sedasi pikema perioodi vältel lõpuks häirima võib hakata. Aga võibolla pälvis mu tähelepanu hoopis see, kuidas ta oma lapsega räägib. Näägutavalt. Kogu aeg. Täitsa võimalik, et ma salvestasin selle vastiku näägutamise juba varem, kujundasin oma ajus arvamuse, et ta on nõme ning nüüd võiks ta tegelikult olla kas või sulnis ja kaunis Maarja-Liis Ilus ise või nende krõpsude ja näppude lutsimise asemel hoopis šokolaadikuldmune muneda, aga ikkagi käiks närvidele.

Sellised lood siis paarist nurgast jooksid siia kokku.